iStock photo Getty images plus
Digitehnoloogia areng Euroopas rõhutab selget suundumust servtöötluse suunas. See pragmatismil põhinev lähenemisviis rõhutab, kui oluline on töödelda andmeid nende allikale lähemal, rõhutades tõhusust ja autonoomsust.
Servandmetöötlus seisneb peamiselt andmetöötluse detsentraliseerimises, viies selle kaugetest andmekeskustest lähedalasuvatesse asukohtadesse. Selle ülemineku üks peamisi komponente on andmetöötlusvõimsuse nihutamine servale. Mõiste „paks andmetöötlus“ viitab kõrgjõudlusega kiipide integreerimisele ühendatud objektidesse ja süsteemidesse, näiteks tulevastesse autodesse, mis võimaldab neil töödelda keerulisi arvutusülesandeid kohapeal. Need annavad kiiremad reageerimisajad ja võimaldavad teha autonoomseid otsuseid kohalikul tasandil.
Hiljutises otsuses tehtud uuringust nähtub, et Euroopas areneb servandmetöötlus, millel on märkimisväärne kasvupotentsiaali, eriti professionaalse asjade interneti valdkondades, kus Euroopa tööstus on tugev ülemaailmselt konkureerimiseks. Eelkõige on Euroopa pooljuhtide ettevõtetel suur potentsiaal tugevdada oma positsiooni oma traditsioonilistes tugevates kohtades, kuna ELi professionaalsete asjade interneti tootjate nõudlus kasvab.
Joonisel 1 on näidatud 2022. aasta toodangu osakaal võrreldes aastate 2017–2022 iga-aastase liitkasvumääraga eri sektorites. ELi tugevus professionaalse asjade interneti valdkonnas on tuntav sellistes sektorites nagu tööstus, autotööstus, tervishoid ja lennundus/kaitse/julgeolek. Turusuundumused osutavad stabiilsele kasvule sellistes sektorites nagu tööstus 4.0, e-liikuvus, energia ja kantavad tehnoloogiad.
Joonis 1: Professionaalsest asjade internetist mõjutatud elektrooniliste süsteemide kasvusuundumused
Kui vaadata laiemat paksu andmetöötluse üleilmset turgu, siis joonisel 2 on näha, et professionaalne asjade internet kasvab stabiilselt, kasvades 29 miljardilt eurolt 2021. aastal eeldatava 59 miljardi euroni 2027. aastaks, kasvades 12 % aastas. 2027. aastaks näitab sektorite jaotus julgeoleku (cameras & IDS) suurima segmendina (36 %), sellele järgnevad autotööstus 20 %, tervishoid ja hooldus 18 %, tehase automatiseerimine 16 % ja energiajuhtimine 10 %.
Joonis 2: Kasvusuundumused pakse andmetöötluse pooljuhtide turul
Euroopa Komisjon mitte ainult ei toeta pakse andmetöötluse tähtsust tööstuslikus asjade internetis, vaid sillutab ka teed Euroopale, et olla selles kosmoses oluline osaleja. Oma teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „HORIZON EUROPE“ raames eraldab komisjon 45 miljonit eurot pilvandmetöötluse digitaalplatvormide katseprojektideks, mille eesmärk on edendada koostööd tööstusharude ja akadeemiliste ringkondade vahel ning tutvustada kujunemisjärgus lahendusi realistlikes keskkondades. Alates 2021. aastast pilvandmetöötluse ja asjade interneti piirkonda tehtavate ülemaailmsete investeeringutega, mis ületavad 250 miljonit eurot (rohkem teave Euroopa pilvandmetöötluse, serva ja asjade interneti järjepidevuse algatuse kohta), toetab komisjon tärkavaid tipptasemel paradigmasid, toetab elujõulist ökosüsteemi, mis hõlmab avatud lähtekoodiga kogukondi ja VKEsid, tagades seeläbi, et Euroopa kasutab ära kasvava turu pakutavaid võimalusi. See kohustus tugevdab veelgi liidu püüdlusi olla üleilmsel servandmetöötluse maastikul esirinnas ning on kooskõlas liidu poliitikaga, mille eesmärk on toetada Euroopa majanduse rohe- ja digipööret.
Euroopa jaoks on sellel arengul mitu mõju:
· Tehnoloogia areng ja varajane kasutuselevõtt peamistes tööstusharudes: Euroopa võimalus edendada oma positsiooni tehnoloogiatööstuses.
· Digitaalne suveräänsus: Partnerluste edendamine Euroopa tööstuse ja pooljuhtide tarnijate vahel, kes saavad kasu suurtest investeeringutest kiipide projekteerimisse ja tarnimisesse vastavalt kiibimäärusele.
· Kestlikkusele keskendumine: Kui Euroopa võtab kasutusele servandmetöötluse, vähendab servlahenduste kasutuselevõtt kasvuhoonegaaside heidet peamistes tööstussektorites ning on ka kohustus tagada tasakaalustatud jätkusuutlikud kaalutlused.
Kokkuvõtteks võib öelda, et OTSUSE uuring on juhend, milles kirjeldatakse Euroopa peamiste tööstusharude võimalusi servandmetöötluse valdkonnas. See struktureeritud majanduslik perspektiiv annab strateegilise analüüsi peamiste turupotentsiaalide ja kasutuselevõtu tegurite kohta, mis tagavad digimaastikul püsiva kasvu, ning on väärtuslik taust 2024. aastal toimuvatele ulatuslikele katseprojektidele esitatavatele tulevastele projektikonkurssidele.
Nende jaoks, kes on huvitatud selle teema põhjalikumast käsitlemisest, on uuringuaruandes esitatud üksikasjalikud järeldused, mis annavad valgust Euroopa pragmaatilisele lähenemisviisile servandmetöötlusele ja selle võimalikele tulemustele.
Uuringu lõpparuanne, kommenteeritud kokkuvõte ja kokkuvõte
Teabe- ja vahendusüritus
Teabe- ja vahendusüritus pilvandmetöötluse digiplatvormide katseprojekti kohta on programmi „Euroopa horisont“ teabe- ja vahendusürituse lahutamatu osa, mis toimub 4. detsembril 2023 kell 9.00–15.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Registreerimine on avatud kuni 4. detsembrini.
Lisateave ürituse ja registreerimise kohta