Tänu tehisintellekti tehnoloogiate hiljutisele kiirele arengule ja kättesaadavate andmete hüppelisele kasvule on eri sektorites, sealhulgas kultuuri- ja loomesektoris, uusi ja ümberkujundavaid võimalusi. Tehisintellekti tehnoloogiad võivad aidata hallata katalooge, prognoosida suundumusi, toetada otsuste tegemist ja aidata sisu tootmisega seotud probleemide lahendamisel ning säästa aega suuremaks inimloomeks.
Sellega seoses tegid Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG Connect) ning hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat (DG EAC) koos partneritega RISE, DTI ja BOP Consulting ülesande analüüsida probleeme ja võimalusi.
Uuringus uuritakse tehisintellekti olemasolevaid ja potentsiaalseid ärivõimalusi (nn kasutusjuhtumid) kultuuri- ja loomesektoris ning uuritakse mõningaid uusi lahendamist vajavaid probleeme, võttes arvesse iga sektori vajadusi ja eelkõige Euroopa väikeste osalejate vajadusi.
Uuringu konkreetsed eesmärgid on järgmised:
- teha kindlaks tehnoloogiad, mida praegu kasutatakse ja/või mida saab lähitulevikus kasutusele võtta;
- uurida probleeme ja võimalusi, mida tehisintellekt ja sellega seotud tehnoloogiad tekitavad Euroopa päritolu teoste kultuuriliselt mitmekesise pakkumise edendamiseks ja sellele juurdepääsuks;
- uurida, kuidas tehisintellekt saab aidata kaasa Euroopa kultuuri- ja loomesektori majanduskasvule, vastupanuvõimele ja konsolideerimisele;
- soovitada tugeva Euroopa lisaväärtusega toetusmeetmeid, mida EL või sektorid ise rakendaksid.
Uuring põhineb dokumentide analüüsil, kirjanduse läbivaatamisel, 66 intervjuul, kolmel fookusrühmal ja ühepäevasel seminaril, mis toimus 30. septembril 2021 ja millel osales üle 100 osaleja, sealhulgas sektori esindajad ja eksperdid kümnest sektorist.
Uuringus esitatakse soovitused probleemide lahendamiseks viies valdkonnas, milleks on eelkõige juurdepääs andmetele, juurdepääs oskustele, läbipaistvus, koostööpõhised ökosüsteemid ja juurdepääs rahastamisele; võttes arvesse eri sektorite, sealhulgas väikeste osalejate vajaduste suurt mitmekesisust.
Uuringus rõhutatakse muu hulgas andmete koostalitlusvõime tähtsust, kutsutakse loomesektoreid üles tegema kindlaks ühised eesmärgid ja uurima andmestandardeid ning soovitatakse poliitikakujundajatel edendada teadmiste vahetamist tehnoloogiavaldkonna idufirmade ja loomesektorite vahel.
Uuring ei hõlma autoriõigusega seotud kasutusjuhtumeid ega tehisintellekti autoriõiguse analüüsi, kuna seda käsitletakse ühes teises uuringus, mis viidi läbi paralleelselt.
Seotud algatused
- ELi tehisintellekti käsitlev poliitika
- ELi andmepoliitika
- AI4Media, mis on osa tehisintellekti tippkeskuste võrgustikest ja mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“, koosneb akadeemilistest ringkondadest ja teaduskeskustest, mis keskenduvad tehisintellekti edendamisele, et teenida meediat ja tagada, et eetilise ja usaldusväärse tehisintellekti Euroopa väärtused integreeritakse tulevastesse tehisintellekti kasutuselevõttudesse.
- Digitaalse Euroopa tööprogramm 2021–2022 hõlmab toetust oskustele ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele ning andmeruumide, sealhulgas kultuuripärandi andmeruumi ja meedia andmeruumi kasutuselevõttu (ettepanekute esitamise kutse on kavas 2022. aasta sügisel).
- Programmi „Loov Euroopa“ innovatsioonilabor toetab ideid, kuidas kavandada ja katsetada uuenduslikke digilahendusi, millel võib olla pikaajaline mõju paljudele kultuuri- ja loomesektoritele – rohkem teavet konkursikutses ja veebiseminaril neljapäeval, 21. aprillil 2022 kell 11.00 Kesk-Euroopa aja järgi.