Komisjon palub neil talitustel esitada rohkem teavet oma vastavate riskimaandamismeetmete kohta, mis on seotud generatiivse tehisintellektiga, näiteks nn hallutsinatsioonid, kus tehisintellekt annab valeteavet, süvavõltsingute viiruslik levitamine ning valijaid eksitada võivate teenuste automatiseeritud manipuleerimine.
Komisjon nõuab ka teavet ja sisedokumente riskihindamiste ja leevendusmeetmete kohta, mis on seotud generatiivse tehisintellekti mõjuga valimisprotsessidele, ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõiguste kaitsele, soolisele vägivallale, alaealiste kaitsele, vaimsele heaolule, isikuandmete kaitsele, tarbijakaitsele ja intellektuaalomandile. Küsimused on seotud nii tehisintellekti geneetilise sisu levitamise kui ka loomisega.
Asjaomased äriühingud peavad esitama nõutud teabe komisjonile 5. aprilliks 2024 valimiste kaitsega seotud küsimuste kohta ja 26. aprilliks 2024 ülejäänud küsimuste kohta.
Teabenõue on uurimistoiming, mis ei mõjuta võimalikke edasisi samme, mida komisjon võib või ei pruugi otsustada võtta. Vastuste hindamise põhjal hindab komisjon järgmisi samme. Digiteenuste õigusakti artikli 74 lõike 2 kohaselt võib komisjon teabenõudele vastates määrata trahve ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe eest. Kui VLOP ja VLOSE ei vasta, võib komisjon otsustada nõuda teavet oma otsusega. Sellisel juhul võib tähtajaks vastamata jätmine tuua kaasa perioodiliste karistusmaksete määramise.
Generatiivne tehisintellekt on ka üks risk, mille komisjon tuvastas oma valimisprotsesside usaldusväärsust käsitlevate suuniste eelnõus. Nende eesmärk on pakkuda virtuaalsetele kasutajarühmadele ja virtuaalsetele tööturuasutustele parimaid tavasid ja näiteid võimalikest leevendusmeetmetest seoses valimistega seotud riskidega, sealhulgas generatiivse tehisintellektiga seotud erimeetmetega.
Lisateave: