iStock photo Getty images plus
Määruse kohaselt peaks riiklik koordinatsioonikeskus olema avaliku sektori üksus või peamiselt riigile kuuluv või avaliku halduse ülesandeid täitev üksus, kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku nende ülesannete täitmisel. Asutusel peavad olema teaduse ja tehnoloogia alased eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või juurdepääs sellistele teadmistele. Samuti on tal suutlikkus teha tõhusat koostööd ja koordineerida tegevust tööstuse, avaliku sektori, akadeemiliste ja teadusringkondade ning kodanikega.
Iga liikmesriik määrab aasta lõpuks oma riikliku koordinatsioonikeskuse ja võib paluda komisjonilt arvamust, et hinnata tema suutlikkust hallata ELi rahastamist. Komisjonil on vastamiseks aega kolm kuud.
Uue küberturvalisuse pädevuskeskuse ja riiklike koordinatsioonikeskuste võrgustiku rahastamisallikad hõlmavad digitaalse Euroopa programmi ja teatavatel tingimustel programmi „Euroopa horisont“ ning liikmesriikide panust.
Bukarestis on loomisel küberturvalisuse pädevuskeskus ja komisjon haldab seda ajutiselt, kuni see saab iseseisvalt tegutseda.
20. oktoobril kohtus küberturvalisuse pädevuskeskuse nõukogu, mis koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest, ametlikult esimest korda. Haldusnõukogu arutas eelkõige oma kodukorda, 2021. aasta tööprogrammi, mitmeid haldusotsuseid, mis on vajalikud keskuse töölerakendamiseks, ning järgmisi samme keskuse töös.
Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskusel ja riiklike koordinatsioonikeskuste võrgustikul on oluline roll ELi küberturvalisuse strateegia elluviimisel, mille eesmärk on tagada, et kõik kodanikud ja ettevõtjad on küberohtude eest turvalisemad, muuta füüsilised ja digitaalsed kriitilise tähtsusega üksused vastupidavamaks ning luua ülemaailmne, avatud, stabiilne ja turvaline küberruum.