EL püüab edendada Euroopa lähenemisviisi digiüleminekule rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumitega saavutatud kokkulepete kaudu.
EL teeb tihedat koostööd oma rahvusvaheliste partneritega, et leida ühiseid seisukohti rahvusvaheliste normide ja standardite väljatöötamisel, ning see ei tohiks digivaldkonnas teisiti olla.
Kaubanduspartnerid ühinesid ELi juhitava protsessiga, mille eesmärk on kehtestada ülemaailmsed standardid 5G ja asjade interneti jaoks. Nüüd peab Euroopa juhtima uue põlvkonna tehnoloogiate, sealhulgas plokiahela, superandmetöötluse ja kvanttehnoloogia standardimist.
Komisjon käsitleb ka põhjendamatuid piiranguid, mida kohaldatakse Euroopa äriühingute suhtes kolmandates riikides kaubanduse ja investeeringute valdkonnas. Selle eesmärk on tagada vastastikune kasu turulepääsu, intellektuaalomandi, teadus- ja arendustegevuse ning standardimise valdkonnas. Komisjon kasutab kõiki kättesaadavaid vahendeid tagamaks, et kõik osalised järgivad ELi ja rahvusvahelisi õigusakte, säilitades digisektoris võrdsed tingimused.
ÜRO
EL on ÜROga aktiivselt suhelnud mitmesugustel ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD), Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) foorumitel.
Pärast ÜRO digikoostöö kõrgetasemelise töörühma lõpparuande avaldamist korraldasid Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon koos ÜRO asepeasekretäri Fabrizio Hochschildiga ulatusliku konsultatsiooni, et hinnata aruandes esitatud soovituste rakendamise edasisi samme.
ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD)
Euroopa Komisjon on toetanud ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi tegevust e-kaubanduse valdkonnas ning EL oli silmapaistvalt esindatud ÜRO agentuuri poolt 2018. aasta aprillis Genfis korraldatud konverentsil „Digiplatvormide arengumõõde“. Konverentsil uuriti digiplatvormide kasvavat rolli ja konkreetseid samme arenevate tehnoloogiate rakendamiseks kestliku arengu huvides.
UNCTAD korraldas 2019. aasta detsembris Keenias Nairobis Euroopa Komisjoni toetusel esimese Aafrika e-kaubanduse nädala.
Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
ITU tegevus jaguneb kolmeks valdkonnaks:
Komisjon tagab, et rahvusvahelised eeskirjad on kooskõlas ELi õigusaktide ja poliitikaga ning et ELil on arenguriikidega suhtlemisel juhtiv roll.
Mitmesugused ITU liikmete piirkondlikud rühmitused aitavad ette valmistada tööd, mida tehakse ITU ülemaailmsetel üritustel, näiteks ülemaailmsel telekommunikatsiooni arengukonverentsil (WTDC). Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverents (CEPT) on foorum selliseks koordineerimiseks Euroopas. Komisjon tegutseb nõuandva pädevusega.
EL osaleb käimasolevates Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni aruteludes autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste alalise komitee raames ning ratifitseeris WIPO Marrakechi lepingu, et hõlbustada pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute juurdepääsu avaldatud teostele.
Infoühiskonna maailma tippkohtumine (WSIS)
WSIS+10 kõrgetasemelisel kohtumisel kiideti heaks WSIS+10 avaldus WSISi tulemuste rakendamise kohta ja WSIS+10 visioon WSISist pärast 2015. aastat. Selle lõppdokumendid töötati välja avatud ja kaasava ettevalmistusprotsessi käigus: WSIS+10 mitut sidusrühma hõlmav ettevalmistav platvorm (WSIS+10 MPP).
Interneti Haldamise Foorum (Internet Governance Forum, IGF) kujunes infoühiskonna maailma tippkohtumisest iga-aastaseks, paljusid sidusrühmi hõlmavaks ja otsuste tegemisega mitteseotud foorumiks, et hõlbustada arutelusid Internetiga seotud küsimustes. Komisjon on IGFi toetanud alates selle loomisest.
Interneti valitsemise foorumist on nüüdseks saanud interneti ökosüsteemi oluline osa, mis toob kokku suure hulga osalejaid ja annab ainulaadse võimaluse pidada avameelseid ja avatud arutelusid erinevate ideedega osalejate vahel.
Esimene infoühiskonna maailmasõda toimus Tunises 2005. aastal ja selles esitati ühine nägemus ühiskondadest, kus teave ja teadmised mängivad olulist rolli riikide, ühiskondade ja üksikisikute, sealhulgas tõrjutud ja kõige haavatavamate riikide, ühiskondade ja üksikisikute arengu võimaldamisel. Euroopa Komisjon omistab suurt tähtsust oma järeldustele (InfoühiskonnaTunise tegevuskava).
G7
Biarritzis toimunud G7 tippkohtumisel võeti vastu deklaratsioon G7 ja Aafrika kohta, keskendudes eelkõigedigiüleminekule Aafrikas. Deklaratsioonis tunnustatakse konkreetselt ELi ja Aafrika Liidu digitaalmajanduse rakkerühma soovitusi.
Eesistujariik Prantsusmaa toetas kaavatud, vaba ja turvalise digiülemineku strateegiat,milles tunnustatakse tehisintellekti alast ülemaailmset partnerlust ning mis võimaldab tunnustada Prantsusmaa ja Kanada tehisintellekti alast rahvusvahelist koostööd käsitlevat algatust.
G20
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat esindab ELi G20 digitaalmajanduse rakkerühmas.
Jaapanis Tsukubas kokku tulnud G20 kaubandus- ja digitaalmajanduse ministrite kohtumisel võeti vastu ministrite avaldus pärast läbirääkimisi andmete vaba liikumise üle usalduse, tehisintellekti ja julgeolekuga.
Eesistujariik kogus edukalt vajalikku toetust andmete vabale liikumisele usaldusega ning EL toetas andmete vaba liikumist ja selle koostoimet andmete vaba liikumist käsitleva ELi määrusega.
Selle arutelu tulemused panid aluse edule 2019. aasta juuni lõpus Osakas toimunud tippkohtumisel, kus juhid võtsid vastu digitaalmajandust käsitleva deklaratsiooni.
Praegune G20 eesistujariik Saudi Araabia töötab prioriteetide kallal, jätkates eelmiste eesistujariikide tööd.
OECD
OECDs juhib digitaalküsimustes tööd digitaalse majanduspoliitika komitee (CDEP). Digitaalvaldkonnas ELi seisukohti esindava ametliku liikmena kuulub sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat CDEPi juhatusse ning tagab koostöö teiste peadirektoraatidega, et mõjutada poliitilisi arutelusid ja otsuseid.
CDEP tuleb kokku kaks korda aastas, et kiita heaks ja viimistleda OECD tööd digitaalvaldkonnas. CDEPi tööle eelneb neli poliitikatöörühma, mis kohtuvad kaks korda aastas: MADE (mõõtmisel); CISP (digitaalne taristu), SDE (eraelu puutumatus ja turvalisus) ning DEP (andmehaldus ja eraelu puutumatus).
Euroopa Nõukogu
Euroopa Liidul ja Euroopa Nõukogul on pikaajaline koostöö traditsioon. Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine andis sellele suhtele 2007. aasta mais uue hoo. Euroopa Nõukogu ja ELi suhted põhinevad kõigil ühist huvi pakkuvatel küsimustel, eelkõige demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi, poliitilise ja õigusalase koostöö, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kultuurivahetuse edendamisel ja kaitsmisel.
Euroopa Komisjon osaleb korrapäraselt Euroopa Nõukogu meedia ja infoühiskonna juhtkomitees (CDMSI), kus keskendutakse üha enam meedialt laiematele infoühiskonna küsimustele, sealhulgas interneti haldamisele ja tehisintellektile.
ICANN
Rahvusvaheline Nimede ja Numbrite Määramise Korporatsioon (ICANN) vastutab interneti kordumatute identifikaatorite ülemaailmsete süsteemide koordineerimise ning selle stabiilse ja turvalise toimimise eest. Euroopa Komisjon on ICANNi valitsuste nõuandekomitee liige, mis nõustab organisatsiooni avaliku korra küsimustes.
Komisjon on määratud ka riigidomeeninime .eu eest vastutavaks asutuseks. Selle domeeninime register on Eurid.
WTO
EL osaleb aktiivselt e-kaubanduse kaubandusega seotud küsimusi (digitaalne kaubandus) käsitlevatel mitmepoolsetel läbirääkimistel, mis algasid ametlikult 2019. aasta kevadel ja hõlmavad nüüd 80 Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget. Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat toetab kaubanduse peadirektoraadi läbirääkijaid selles protsessis tema pädevusse kuuluvates küsimustes. Nende hulka kuuluvad telekommunikatsioon, isikustamata andmete vaba liikumine, e-allkirjad ja e-autentimine, pealesunnitud kommertsteadaanded ja platvormid.
ASEAN
EL ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) on ühiselt pühendunud piirkondlikule integratsioonile kui vahendile, mille abil edendada piirkondlikku stabiilsust, suurendada heaolu ja lahendada ülemaailmseid probleeme.
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat korraldab ASEANi digitaalministrite ja kõrgemate ametnike kohtumiste raames iga-aastase ELi ja ASEANi IKT-dialoogi, mis annab ka võimaluse kohtuda kahepoolselt üksikute ASEANi riikidega. Dialoogi ning ELi ja ASEANi koostööd selles valdkonnas toetab ELi rahastatav ELi ja ASEANi tõhustatud piirkondliku dialoogi rahastamisvahend (E-READI).
2012. aasta aprillis Bruneis toimunud ASEANi ja ELi ministrite kohtumisel lepiti kokku tegevuskavas tihedamaks koostööks poliitilistes, julgeoleku-, majandus- ja sotsiaal-kultuurilistes küsimustes.
Euraasia-ülene teabevõrk (TEIN), mis ühendab Euroopa teadusvõrgustikku GEANT sarnaste asutustega Aasias, sai Euroopa Komisjonilt rahalisi vahendeid, et stimuleerida teadlaste ja üliõpilaste vahelist teabevahetust.
ASEM
Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM)on mitteametlik dialoogi- ja koostööprotsess, mis ühendab ELi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni 16 Aasia riigi ja ASEANi sekretariaadiga.
ASEMi dialoog käsitleb poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi küsimusi eesmärgiga tugevdada kahe piirkonna vahelisi suhteid vastastikuse austuse ja võrdse partnerluse vaimus.
Komisjonija komisjoni kõrge esindaja poolt 2018. aasta septembris vastu võetud ühisteatises „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“tunnistatakse, et digivaldkond on ELi ja Aasia ühenduvuse oluline element. Seetõttu on see võrdsetel alustel energia- ja transpordivõrkudega.
See teatis aitas kaasa arutelule ASEMi 12. tippkohtumisel 2018. aasta oktoobris, kus Euroopa Komisjoni president Juncker rõhutas, kui oluline on investeerida kestlikumasse ELi ja Aasia ühenduvusse.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt