ELi naabrid

EFTA ja EMP

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed Norra, Island ja Liechtenstein. EFTA riigid, kes ühinevad Euroopa Majanduspiirkonnaga, saavad osaleda ELi ühtsel turul, ilma et nad oleksid ELi liikmed. Nad võtavad vastu peaaegu kõik asjakohased ELi määrused, sealhulgas mõned digitaalmaailmaga seotud õigusaktid.

Šveits

Šveitsi ja ELi vaheline kahepoolne tegevuskava keskendub praegu institutsioonilist raamistikku käsitleva kokkuleppe üle peetavatele läbirääkimistele, et tagada siseturu õigusaktide ühetaoline kohaldamine nii ELis kui ka Šveitsis.

Kandidaatriigid

Praegu osaleb ELi laienemise protsessis seitse riiki. 

ELi telekommunikatsioonioperaatoritel on suur äritegevus enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides. Enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides on vastu võetud uued riiklikud poliitikad, millega määratakse kindlaks lairibaühenduse kasutuselevõtu eesmärgid.

Elektroonilise side turud on kõigis kandidaatriikides täielikult liberaliseeritud. Kõik riigid on kohandanud oma siseriiklikke õigusakte, et viia need vastavusse e-kaubanduse direktiiviga, ning on loonud digitaalse side jaoks riiklikud reguleerivad asutused. Riikide õigusaktide vastavusse viimine ELi õigusaktidega on spektripoliitika ja analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile ülemineku osas siiski erinev.

Audiovisuaalpoliitika valdkonnas on üksnes Montenegro ja Albaania audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga täielikult vastavusse viinud. Mure sõna- ja meediavabaduse pärast laienemisprotsessis osalevates riikides püsib ning mõnes riigis on nende staatus viimastel aastatel halvenenud.

Türgi internetialaste õigusaktide muudatused on eriti murettekitavad, kuna nendega kehtestatakse meetmed, mis võivad mõjutada internetikasutajate õigust eraelu puutumatusele, piirates veelgi sõnavabadust.    

Lääne-Balkani riigid

EuroopaKomisjon võttis Lääne-Balkani strateegia vastu 6. veebruaril 2018. Samuti teatas ta digitaalarengu tegevuskava käivitamisest koos piirkonna partneritega.

Selle digikoostöö osanatoimus Lääne- Balkani viies digitippkohtumine 21.–22. septembril 2022 Prištinas, Kosovos ning arutati paljusid piirkonna digitaalseid arenguid. Käesoleva aasta alguses käivitati ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheline regulatiivne dialoog, mis keskendus peamiselt rohe- ja digipoliitikale ning lisaks tähistati Lääne-Balkani riikide tulevast osalemist digitaalse Euroopa programmis.

Aruteludes olid esirinnas katehisintellekt ja küberjulgeolek, moodustades tehisintellekti töörühma, kes tegeleks tehisintellekti ja tehisintellektiga seotud teemadega ning tagaks ühismeetmed ELi riikidega. Küberohtude ennetamiseks ja avastamiseks nõustus Lääne-Balkani riigid tugevdama koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga.  

Lääne-Balkani riigid osalevad nüüd digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) iga-aastases aruandluses kooskõlas ELi DESI metoodikaga.

Osalejad tunnistasid ka Lääne-Balkani riikide edu piirkondlikus rändlustasu vabas režiimis ning lepiti kokku ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelises töös rändlustasude, sealhulgas andmeside hindade täiendavaks alandamiseks.

Idapartnerlus (EaP)  

ELi suhted digitaalmajanduse ja -ühiskonnaga kuue idapoolse ELi naaberriigiga (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina) arenevad Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames.

Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina on sõlminud ELiga assotsieerimislepingud. Lepingud sisaldavad sätteid vabakaubanduspiirkonna kohta, mis hõlmab elektroonilist sidet, digitaalset usaldust ja e-kaubandust.

Idapartnerluse piirkonnaga tehtava koostöö eesmärk on jagada ELi idanaabritega digiülemineku kogemusi. Samuti on selle eesmärk hõlbustada kolme assotsieerimislepingu asjakohaste osade rakendamist.

DG Connect on koos naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi, kaubanduse peadirektoraadi ja Euroopa välisteenistusega töötanud välja mitmeaastase strateegia, mille eesmärk on edendada digitaalmajandust ja -ühiskonda idapartnerluse piirkonnas. Strateegia on kooskõlas ELi õigusaktide ja parimate tavadega. Selle strateegia põhipunktid on järgmised:

• esimene digitaalmajanduse meede idapartnerluse piirkonnas (.pdf) kaubamärgi EU4Digital all
• riiklike lairibastrateegiate kasutuselevõtu toetamine idapartnerluse piirkonnas
• idapartnerluse ühendus (EaPConnect)
• idapartnerluse piirkonna kübervastupidavusvõime suurendamine (.pdf)

 Euroopa Komisjon on välja töötanud ELi idapartnerluse piirkonna strateegia täielikus koostöös ELi liikmesriikide ja idapartnerluse riikidega. Viimastel aastatel saavutatud peamised vahe-eesmärgid on järgmised:

• 2015: Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis (.pdf) tunnistati digitaalmajanduse ja -ühiskonna potentsiaali idapartnerluse piirkonnas. Kuue idapartnerluse riigi ja ELi liikmesriikide ministrid kohtusid esimesel idapartnerluse riikide digitaalmajandust käsitleval ministrite kohtumisel Luxembourgis. Ühisdeklaratsioonis (.pdf) kinnitasid ministrid oma pühendumust digitaalmajanduse ja -ühiskonnaga seotud võimaluste ärakasutamisele.
• 2016: Pärast Brüsselis toimunud digikogukonna teemalist ministrite tasandi kohtumist leppisid osalejad oma ühisavalduses kokku, et ELi kaubamärgi „EU4Digital“ raames käivitatakse mitu piirkondlikku temaatilist võrgustikku. Nende võrgustike eesmärk on jagada parimaid tavasid ja kogemusi ning edendada koostööd.
• 2017: Koostöö digitaalmajanduses ja -ühiskonnas idapartnerluse piirkonnaga ja selle sees kinnitati 5. oktoobril 2017 Tallinnas toimunud idapartnerluse ministrite teisel kohtumisel digitaalmajandust käsitleva ühisdeklaratsiooniga. Need järeldused on esitatud ka idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis (.pdf).
• 2019: 28. veebruaril 2019 kohtusid kuue idapartnerluse riigi ja ELi liikmesriigi asjaomased ministrid Bukarestis idapartnerluse kolmandal digitaalmajandust käsitleval ministrite kohtumisel ning võtsid vastu ühisavalduse, mis sisaldas tegevuskava idapartnerluse piirkondliku rändluslepingu sõlmimiseks 2020. aasta lõpuks.

Lõunapoolsed naabrid

ELi suhted ELi lõunanaabritega (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina ja Tuneesia) digitaalmajanduses ja -ühiskonnas arenevad Euroopa naabruspoliitika ja Vahemere Liidu raames, mis hõlmab kõiki ELi lõunanaabreid ja Mauritaaniat.

Vahemere Liidu liikmesriikide digitaalmajanduse eest vastutavad ministrid võtsid 2014. aastal vastu deklaratsiooni, milles lubati teha tihedat koostööd. Deklaratsiooni eesmärk on aidata riikidel saada kasu Euroopa – Vahemere piirkonna digitaalmajandusest.

Deklaratsiooni tulemusena loodi digitaalmajanduse ja Interneti-juurdepääsu eksperdirühm, et arutada võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks. Eksperdirühm koondab valitsusametnikke ja muid erasektori sidusrühmi, valitsusväliseid organisatsioone, rahvusvahelisi organisatsioone ja arengupankasid.

Junckeri mandaadi raames ELi digitaalse ühtse turu strateegiaga kaasnenud muudatused pakkusid uut võimalust ELi suheteks Vahemere lõunapiirkonnaga. Seda arutati kõrgetasemelisel sidusrühmade Digital4medi konverentsil 8. aprillil 2019 Brüsselis.

Konverentsil keskenduti valdkondadele, millel võib olla suurim mõju ning kus ELil on asjakohased kogemused ja kogemused. Konverentsil määrati kindlaks eri liiki koostöö, mille eesmärk on käivitada poliitiline kaasamine ministrite tasandil. Järgmine samm on konkreetsete meetmete kindlaksmääramine ja poliitilise heakskiidu taotlemine.

ELi ja Venemaa suhted digitaalmajanduses ja -ühiskonnas on reguleeritud ELi üldise Venemaa-poliitika raames.