ELi naabrid

EFTA ja EMP

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed Norra, Island ja Liechtenstein. Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinevad EFTA riigid saavad osaleda ELi ühtsel turul, olemata ELi liikmed. Nad võtavad vastu peaaegu kõik asjakohased ELi määrused, sealhulgas mõned neist, mis on seotud digimaailmaga.

Šveits

Šveitsi ja ELi kahepoolses tegevuskavas keskendutakse praegu läbirääkimistele institutsioonilise raamistiku lepingu üle, et tagada siseturgu käsitlevate õigusaktide ühetaoline kohaldamine nii ELis kui ka Šveitsis.

Kandidaatriigid

ELi laienemisprotsessis osaleb praegu seitse riiki. 

ELi telekommunikatsioonioperaatorid tegelevad enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides ulatusliku äritegevusega. Enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides on vastu võetud uus riiklik poliitika, milles määratakse kindlaks lairibaühenduse kasutuselevõtu eesmärgid.

Elektroonilise side turud on täielikult liberaliseeritud kõigis kandidaatriikides. Kõik riigid on kohandanud oma siseriiklikke õigusakte, et viia need vastavusse e-kaubanduse direktiiviga, ning loonud digitaalse side jaoks riiklikud reguleerivad asutused. Spektripoliitika ja analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile ülemineku osas on liikmesriikide õigusaktide vastavusse viimine ELi õigusaktidega siiski erinev.

Audiovisuaalpoliitika valdkonnas on seni audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga täielikult vastavusse viidud ainult Montenegro ja Albaania. Mure sõna- ja meediavabaduse pärast laienemisprotsessis osalevates riikides püsib ning nende staatus on mõnes riigis viimastel aastatel halvenenud.

Türgi internetialaste õigusaktide muudatused on eriti murettekitavad, kuna nendega kehtestatakse rida meetmeid, mis võivad riivata internetikasutajate õigust eraelu puutumatusele, piirates veelgi sõnavabadust.    

Lääne-Balkani riigid

EuroopaKomisjon võttis Lääne-Balkani strateegia vastu 6. veebruaril 2018. Samuti teatas ta digitaalarengu tegevuskavakäivitamisest koos piirkonna partneritega.

Digikoostöö raames toimus 21.–22. septembril 2022 Kosovos Prištinas viies Lääne-Balkanidigitippkohtumine ning arutati paljusid piirkonna digiarenguid. Käesoleva aasta alguses käivitati ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheline regulatiivne dialoog,mis keskendus peamiselt rohe- ja digipoliitikale, ning lisaks tunnustati Lääne-Balkani riikide tulevast osalemist programmis „Digitaalne Euroopa“. 

Arutelude esirinnas olid katehisintellekt ja küberturvalisus. Tehisintellekti töörühm loodi selleks, et tegeleda tehisintellekti ja tehisintellektiga seotud teemadega ning tagada ühismeetmed ELi riikidega. Küberohtude ennetamiseks ja paremaks avastamiseks leppisid Lääne-Balkani riigid kokku, et tugevdavad koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga.  

Lääne-Balkani riigid osalevad nüüd digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) iga-aastases aruandluses vastavalt ELi DESI metoodikale.

Osalejad tunnistasid ka Lääne-Balkani riikide edu piirkondlikus rändlustasuta režiimis ning leppisid kokku ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheliste rändlustasude, sealhulgas andmesidetasude edasises vähendamises.

Idapartnerlus  

ELi suhted digitaalmajanduse ja -ühiskonna valdkonnas kuue ELi idanaabriga (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina) arenevad Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames.

Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina on allkirjastanud ELiga assotsieerimislepingud. Lepingud sisaldavad sätteid vabakaubanduspiirkonna kohta, mis hõlmab elektroonilist sidet, digitaalset usaldust ja e-kaubandust.

Idapartnerluse piirkonnaga tehtava koostöö eesmärk on jagada ELi digiülemineku kogemusi ELi idanaabritega. Samuti on selle eesmärk hõlbustada kolme assotsieerimislepingu asjakohaste osade rakendamist.

Koos naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi, kaubanduse peadirektoraadi ja Euroopa välisteenistusega on sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat töötanud välja mitmeaastase strateegia, mille eesmärk on edendada idapartnerluse piirkonnas digitaalmajandust ja -ühiskonda. Strateegia on kooskõlas ELi õigusaktide ja parimate tavadega. Selle strateegia põhipunktid on järgmised:

• esimene digitaalmajanduse meede idapartnerluse piirkonnas (.pdf) kaubamärgi EU4Digital all
• riiklike lairibastrateegiate kasutuselevõtu toetamine idapartnerluse piirkonnas;
• Idapartnerluse ühendus (EaPConnect)
• idapartnerluse piirkonna kübervastupidavusvõime suurendamine (.pdf)

 Euroopa Komisjon on ELi idapartnerluse piirkonna strateegia välja töötanud täielikus koostöös ELi liikmesriikide ja idapartnerluse riikidega. Viimaste aastate peamised saavutused on järgmised:

• 2015: Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis (.pdf) tunnistati digitaalmajanduse ja -ühiskonna potentsiaali idapartnerluse piirkonna jaoks. Kuue idapartnerluse riigi ja ELi liikmesriikide ministrid kohtusid Luxembourgis esimesel idapartnerluse ministrite kohtumisel digitaalmajanduse teemal. Ministrid kinnitasid oma ühisdeklaratsioonis (.pdf) oma pühendumust kasutada ära digitaalmajanduse ja -ühiskonnaga seotud võimalusi.
• 2016: Pärast Brüsselis toimunud digikogukonna teemalist ministrite tasandi kohtumist leppisid osalejad ühisavalduses kokku mitme piirkondliku temaatilise võrgustiku käivitamises kaubamärgi EU4Digital all. Nende võrgustike eesmärk on jagada parimaid tavasid ja kogemusi ning edendada koostööd.
• 2017: Digimajanduse ja -ühiskonna alane koostöö idapartnerluse piirkonnaga ja selle sees kiideti heaks 5. oktoobril 2017 Tallinnas toimunud idapartnerluse ministrite teise digimajanduse teemalise kohtumise ühisdeklaratsiooniga. Need järeldused on esitatud ka idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis (.pdf).
• 2019: 28. veebruaril 2019 kohtusid kuue idapartnerluse riigi ja ELi liikmesriikide asjaomased ministrid Bukarestis kolmandal idapartnerluse ministrite kohtumisel digitaalmajanduse teemal ning võtsid vastu ühisavalduse, mis sisaldas tegevuskava idapartnerluse piirkondliku rändluskokkuleppe sõlmimiseks 2020. aasta lõpuks.

Lõunanaabrid

ELi suhted ELi lõunanaabritega (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina ja Tuneesia) digitaalmajanduse ja -ühiskonna valdkonnas arenevad Euroopa naabruspoliitika ja Vahemere Liidu raames, mis hõlmab kõiki ELi lõunanaabreid ja Mauritaaniat.

Vahemere Liidu liikmesriikide digitaalmajanduse eest vastutavad ministrid võtsid 2014. aastal vastu deklaratsiooni, milles lubasid teha tihedat koostööd. Deklaratsiooni eesmärk on aidata riikidel saada kasu digitaalmajanduse eelistest Euroopa – Vahemere piirkonnas.

Deklaratsiooni tulemusena loodi digitaalmajanduse ja internetiühenduse ekspertide töörühm, et arutada võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks. Eksperdirühm koondab valitsusametnikke ja muid sidusrühmi erasektorist, valitsusvälistest organisatsioonidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest ja arengupankadest.

Junckeri ametiajal ELi digitaalse ühtse turu strateegiaga kaasnenud muudatused andsid uue võimaluse ELi suheteks Vahemere lõunapiirkonna riikidega. Seda arutati 8. aprillil 2019 Brüsselis toimunud kõrgetasemelisel sidusrühmade konverentsil Digital4med.

Konverentsil keskenduti valdkondadele, millel võib olla suurim mõju ning kus ELil on asjakohased kogemused ja tõendatud eksperditeadmised. Konverentsil tehti kindlaks eri liiki koostöö, mille eesmärk on käivitada poliitiline tegevus ministrite tasandil. Järgmiseks sammuks on konkreetsete meetmete kindlaksmääramine ja poliitilise heakskiidu taotlemine.

ELi ja Venemaa suhted digitaalmajanduse ja -ühiskonna valdkonnas on seotud ELi üldise Venemaa-poliitikaga.