Juurdepääs elektroonilistele terviselugudele suureneb Euroopas jätkuvalt
2024. aastal on liikmesriigid teinud täiendavaid edusamme, et saavutada e-tervise eesmärk, mille kohaselt on 2030. aastaks 100 %-l ELi kodanikest juurdepääs oma elektroonilistele terviseandmetele. 27-liikmelise ELi e-tervise koondhinnang on jõudnud keskmiselt 83 %-ni, mis on 4 protsendipunkti rohkem kui 2023. aastal.
Kokkuvõttes suurendasid 16 liikmesriiki, Island ja Norra oma küpsusastet võrreldes 2023. aastaga, kuna lisaks muudele edusammudele juurdepääsutehnoloogias ja katvuses on saadaval rohkem andmeliike ning rohkem tervishoiuteenuste osutajaid on ühendatud ja jagavad andmeid. Edusamme toetab liittähtaja oluline pikenemine Tšehhis (+26 punkti), Rumeenias (+17 punkti), Iirimaal (+14 punkti) ja Bulgaarias (+10 punkti). 2024. aastal on kõigil liikmesriikidel juurdepääsuteenus; Piirkondlikke teenuseid osutavad neli liikmesriiki (Iirimaa, Itaalia, Hispaania ja Rootsi).
Mõned valdkonnad edenevad, samas kui teised vajavad täiendavaid jõupingutusi
Andmed isikusamasuse tuvastamise (99%), isikuandmete (98%), digiretsepti (89%) ja e-väljastamise (87%) kohta on kõige paremini kättesaadavad õigeaegselt. Hoolimata sellest, et mitu andmeliiki on kättesaadavad ja õigeaegsed, on vaja teha rohkem jõupingutusi, et see oleks kõigi käesolevas uuringus uuritud andmeliikide puhul järjepidev. Näiteks on meditsiiniliste kujutiste (26%) ning meditsiiniseadmete ja implantaatide (55%) kättesaadavus endiselt piiratud.
Lisaks sai rohkem ELi kodanikke turvalisel viisil juurdepääsu oma elektroonilistele terviseandmetele e-identimise kaudu. 21 liikmesriiki (78 %) teatasid, et nad kasutavad Euroopa digiidentiteedi määrusele vastavat (e-)teatatud e-identimise (eID) süsteemi, mida on nelja riigi võrra rohkem kui 2023. aastal. Lisaks on 23 liikmesriiki (85 %) teatanud, et 80–100 %-l riigi elanikkonnast on osutatud teenuse kaudu tehniliselt võimalik oma elektroonilistele terviseandmetele juurde pääseda.
Tervishoiuteenuste osutajate esitatavate terviseandmete osas on riiklikud tervishoiuteenuste osutajad (79 %) endiselt paremini ühendatud kui erasektori tervishoiuteenuste osutajad (59 %). See nõue on küpsuse poolest endiselt alla EL 27 keskmise (67 % vs. 83 %), kuigi võrreldes 2023. aastaga esitab asjakohaseid andmeid rohkem erasektori tervishoiuteenuste osutajaid. Kõige vähem on ühendatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud geriaatrilised hooldekodud, eraõiguslikud rehabilitatsioonikeskused ja eraõiguslikud vaimse tervise asutused.
Lisaks hõlbustavad 21 liikmesriiki (81 %) eestkostjate juurdepääsu oma eestkostetavate terviseandmetele nii õigusnormide kui ka tehnilise funktsionaalsuse seisukohast. Seevastu ainult 15 liikmesriiki (56 %) pakuvad sarnast funktsiooni, millel on õiguslik alus, et kodanikud saaksid lubada teistel isikutel oma terviseandmetele juurde pääseda ja teha nende nimel lubatud toiminguid.
Üldiselt näitavad juurdepääsuvõimalused aastataguse ajaga võrreldes kõige väiksemat paranemist. Sellega seoses ei muutunud 2024. aastal vastavus veebi juurdepääsetavuse suunistele (mida nõutakse veebi juurdepääsetavuse direktiivis). See tähendab, et seitse liikmesriiki peavad oma juurdepääsuteenused suunistega vastavusse viima. Sellest hoolimata muutub toetus kättesaadavamaks kodanikele, kellel on raskusi veebipõhise juurdepääsu teenuse kasutamisel, näiteks vähese digi- ja tervisekirjaoskusega kodanikele, puuetega kodanikele või eakatele.
Kuna riigid saavutavad suurema küpsuse, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et täita e-tervise küpsusraamistiku ülejäänud nõuded, et saavutada kogu elanikkonda hõlmav täielik juurdepääs elektroonilistele terviselugudele, mis hõlmavad kõigi tervishoiuteenuste osutajate kõiki andmeliike turvalisel ja kättesaadaval viisil. See eesmärk on kooskõlas ühtse Euroopa terviseandmeruumi määrusega, millega kehtestatakse kohustuslikud nõuded, et tagada kõigile kodanikele juurdepääs elektroonilistele terviseandmetele.
Taustteave
2025. aasta e-tervise näitajate uuringus kogutakse andmeid veebiküsitluse kaudu, mille viivad igal aastal läbi iga osaleva riigi pädevad asutused. Käesolev aruanne on kolmas seda metoodikat kasutav andmekogumine ja selles esitatakse 2024. aasta kohta kogutud andmed. Vastused kajastavad olukorda 31. detsembri 2024. aasta seisuga.
E-tervise näitaja on määratletud 12 alamnäitajaga, mis kajastavad põhimõtet, et 100 %-l ELi kodanikest on juurdepääs oma elektroonilistele terviseandmetele, kirjeldades, mis liiki terviseandmeid, millistelt tarnijatelt, milliste juurdepääsuviiside kaudu ja milliste juurdepääsunõuetega kaasneb kodanike tehniline juurdepääs oma elektroonilistele terviseandmetele internetis.
Iga allnäitaja annab võrdse panuse üldisesse e-tervise koondskoori. Küsitluse vastused teisendatakse küpsusskoorideks vastavalt eelnevalt kindlaks määratud hindamisskeemile. Vastusevariantidele antakse hinded vahemikus 0–100 %, et luua iga allnäitaja jaoks lõpptähtaja skaala.
E-tervise eesmärk on osa digikümnendi poliitikaprogrammist 2030 ja Euroopa digitaalse transpordi peamine prioriteet. E-tervise näitajate metoodika vaadatakse kavakohaselt läbi 2026. aastal.
Aruanne
- Põhiaruanne
- Riikide teabelehed
- Kommenteeritud kokkuvõte (EN)
- Kommenteeritud kokkuvõte (FR)
- Kommenteeritud kokkuvõte (DE)
Lisateave 2025. aasta digikümnendi paketi kohta.