GettyImages
ELis asuvad ettevõtted investeerisid 2018. aastal avatud lähtekoodiga tarkvarasse hinnanguliselt ligikaudu 1 miljard eurot, mis avaldas Euroopa majandusele positiivset mõju 65–95 miljardit eurot.
Uuringus prognoositakse, et avatud lähtekoodiga tarkvara koodile tehtavate maksete suurenemine 10 % võrra tooks igal aastal kaasa 0,4–0,6 % SKPst ning lisaks rohkem kui 600 IKT idufirmat ELis. Juhtumiuuringud näitavad, et avatud lähtekoodiga tarkvara hankimisega omandiõigusega kaitstud tarkvara asemel võib avalik sektor vähendada omandi kogumaksumust, vältida seotust müüjaga ja seega suurendada oma digitaalset autonoomiat.
Uuringus esitatakse mitu konkreetset avaliku poliitika soovitust, mille eesmärk on saavutada digitaalselt autonoomne avalik sektor, avatud teadusuuringud ja innovatsioon, mis võimaldavad Euroopa majanduskasvu, ning digiteeritud ja sisemiselt konkurentsivõimeline tööstus. Pikas perspektiivis võib uuringu tulemusi kasutada avatud lähtekoodiga mõõtme tugevdamiseks ELi tööstuse tulevase tarkvara- ja riistvarapoliitika väljatöötamisel.
Lisaks on komisjonil alates 2020. aasta oktoobrist oma uus avatud lähtekoodiga tarkvara strateegia 2020–2023, mis soodustab ja võimendab veelgi avatud lähtekoodi ümberkujundavat, uuenduslikku ja koostööpotentsiaali, et saavutada komisjoni üldise digistrateegia eesmärgid ja panustada digitaalse Euroopa programmi. Komisjoni strateegias pannakse erilist rõhku tarkvaralahenduste, teadmiste ja oskusteabe jagamisele ja taaskasutamisele ning avatud lähtekoodi kasutamise suurendamisele infotehnoloogias ja muudes strateegilistes valdkondades.