iStock GettyImages 1656549832 © Somkid Thongdee
Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová kirjutas Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile. Seda tehti Euroopa Nõukogu liikmesriikide justiitsministrite mitteametlikul konverentsil Leedus Vilniuses. Konventsioon on esimene tehisintellekti käsitlev õiguslikult siduv rahvusvaheline õigusakt. See on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige ELi tehisintellekti käsitleva õigusaktiga, mis on esimene terviklik tehisintellekti käsitlev määrus kogu maailmas.
EL, keda esindas komisjon, osales liikmesriikide toetusel väga aktiivselt kõnealuse konventsiooni üle peetud läbirääkimistel. Konventsioon on kooskõlas ELi tehisintellekti käsitleva õigusaktiga ja muude Euroopa Liidu õigusaktidega ning sisaldab mitut tehisintellekti käsitleva õigusakti põhimõistet, näiteks:
- keskendumine inimkesksele tehisintellektile, mis on kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega
- riskipõhine lähenemisviis
- usaldusväärse tehisintellekti peamised põhimõtted (nt läbipaistvus, töökindlus, ohutus, andmehaldus ja -kaitse)
- läbipaistvus tehisintellekti loodud sisu puhul ja tehisintellektisüsteemidega suhtlemisel
- tugevdatud dokumenteerimine, vastutus ja õiguskaitsevahendid
- ohutu innovatsiooni toetamine regulatsiooni testkeskkondade kaudu
- riskijuhtimiskohustused
- dokumenteerimiskohustus
- järelevalvemehhanismid tehisintellektiga seotud tegevuse järelevalveks
See on väga oluline, et luua rahvusvahelisel tasandil tõhus raamistik tehisintellektist inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile tulenevate riskidega tegelemiseks.
Sellisena nähakse konventsiooniga ette ühine lähenemisviis tagamaks, et tehisintellektisüsteemide olelusringi tegevused on kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega, võimaldades samal ajal innovatsiooni ja usaldust. Konventsioon hõlmab tehisintellektisüsteeme, mis võivad mõjutada eespool nimetatud inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki, järgides riskipõhist ja diferentseeritud lähenemisviisi.
Konventsioonis kavandatud põhimõtteid ja kohustusi kohaldatakse tehisintellektisüsteemide olelusringi toimingute suhtes, mida teevad avaliku sektori asutused või nende nimel tegutsevad erasektori osalejad. Mis puudutab erasektori osalejaid, siis kuigi nad peavad endiselt käsitlema tehisintellektisüsteemidest tulenevaid riske ja mõjusid viisil, mis on kooskõlas konventsiooni eesmärkidega, on neil võimalus kas kohaldada konventsioonist tulenevaid kohustusi otse või rakendada alternatiivseid asjakohaseid meetmeid.
Konventsioon sisaldab erandeid teadus- ja arendustegevusele ning riiklikule julgeolekule. See on avatud ühinemiseks Euroopa Nõukogu liikmetele, ELile ja muudele kolmandatele riikidele kogu maailmas.
Konventsiooni rakendatakse ELis tehisintellekti käsitleva õigusaktiga, mis sisaldab tehisintellektisüsteemide turule laskmise, kasutusele võtmise ja kasutamise üldiselt täielikult ühtlustatud norme, mida täiendab vajaduse korral muu asjakohane liidu õigustik.
Järgmised sammud
Allakirjutamine väljendab ELi kavatsust saada konventsiooni osaliseks. Seejärel valmistab Euroopa Komisjon ette ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus konventsiooni sõlmimise kohta. Euroopa Parlament peaks samuti andma oma nõusoleku.
Taustteave
Läbirääkimised konventsiooni üle algasid 2022. aasta septembris Euroopa Nõukogu poolt Strasbourgis loodud tehisintellekti komitee egiidi all. Läbirääkimiste käigus pidas Euroopa Komisjon läbirääkimisi ELi, teiste Euroopa Nõukogu liikmesriikide, Püha Tooli, USA, Kanada, Mehhiko, Jaapani, Iisraeli, Austraalia, Argentina, Peruu, Uruguay ja Costa Rica nimel. Kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide 68 rahvusvahelise esindaja panus tagas tervikliku ja kaasava lähenemisviisi.