Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Satelliit-lairibaühendus

Satelliitlairibaühendus on kättesaadav kiire internetiühenduse pakkumiseks kõigis ELi liikmesriikides.

Satelliidi lairibaühendus, mida nimetatakse ka satelliidipõhiseks internetiks, on kiire kahesuunaline internetiühendus, mis on loodud tavaliselt geostatsionaarse side satelliitide (GEO, geostatsionaarne orbiit), keskmise Maa orbiidi (MEO) või madala Maa orbiidi (LEO) kaudu telefoni lauatelefoni või muude maapealsete vahendite asemel. Täna satelliit lairiba on täiesti võrreldav DSL (Digital Subscriber Line) lairiba nii jõudluse ja kulude, kaubandusliku pakkumisi triple play (internet, TV ja hääl sama internet). MEO ja LEO satelliitide kogumid on mittegeostatsionaarsel orbiidil (NGSO) ja pakuvad suhteliselt madalat latentsusaega (40-125 ms) ja allalaadimiskiirust 50-100 Mbps. Lisateavet tehnoloogiate ja plusside & miinuste kohta leiate jaotisest Traadita lairibatehnoloogiad.

Kuigi kiudoptika pakub suurepärast jõudlust, võtab selle kasutuselevõtt rohkem aega ja on kallim ning seega ei ole see lähiaastatel kõigile kasutajatele kättesaadav. Vastupidi, satelliidilahendused on kohe kättesaadavad. See on ainus lairibalahendus neile, kes elavad piirkondades, kus puudub või on aeglane maapealne, traadita või mobiilne lairibaühendus.

Satelliitside turg on oluliselt muutumas, kuna vähenevad kosmosesse saatmise ja satelliitide tootmiskulud ning satelliite tunnustatakse olulise elemendina lairibaühenduse pakkumisel alateenindatud piirkondadele.

Ülemaailmne Satelliidioperaatorite Liit (GSOA) on Euroopa Komisjoni toetusel loonud veebipõhise vahendi, mis aitab kodanikel leida kohaliku edasimüüja, kes suudab pakkuda neile kohest ühenduvust olenemata nende elukohast.

Taskukohane ja lihtne paigaldada

Kaabel-lairibaühendus on tasuv, kusjuures igakuised tellimused on võrreldavad ADSL-i (Asymmetric Digital Subscriber Line) pakkumistega. Kasutajad saavad tassi ja modemi ning saavad need ise installida või kasutada suure kõrgelt koolitatud inseneride võrgustiku teadmisi. Tarbijatele mõeldud seadmete ostuhind kogu ELis on ligikaudu 350–600 eurot. See esialgne kulu on sageli rahastamiskõlblik Euroopa avaliku sektori vahenditest ning mõned liikmesriigid ja piirkonnad on kasutanud seda võimalust oma digilõhe kulutõhusaks ja kiireks kaotamiseks. Euroopa kodukasutajate igakuised kulud jäävad vahemikku 20–60 eurot (GEO) või 80–90 eurot (Starlink, LEO).

IRIS2 satelliitide tähtkuju

ELi IRIS2 (Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite) pakub riiklikele kasutajatele ja ettevõtjatele suuremat kommunikatsioonisuutlikkust, tagades samal ajal kiire internetiühenduse, et tulla toime ühenduvuse surnud piirkondadega. See mitme orbiidiga tähtkuju ühendab eelised, mida pakuvad Low Earth (LEO), Geostationary (GEO) ja Medium Earth Orbit (MEO) satelliidid. Selle eesmärk on pakkuda ELile ja selle liikmesriikidele turvalisi sideteenuseid ning lairibaühendust Euroopa kodanikele, eraettevõtjatele ja valitsusasutustele. Riiklike teenuste eesmärk on pakkuda riiklikele kasutajatele turvalist ühenduvust, et tagada liikmesriikidele vastupidav ja ülemaailmne suutlikkus. Kommertsteenuseid peavad osutama äripartnerid, kes pakuvad konkurentsivõimelisi teenuseid tipptasemel tehnoloogia abil. Euroopa Komisjon sõlmis 2024. aasta oktoobris SpaceRISE konsortsiumiga 12-aastase kontsessioonilepingu liidu turvalise ühenduvuse satelliitsüsteemi IRIS2 arendamiseks, kasutuselevõtuks ja käitamiseks.

Ühtlustatud ühenduvus: satelliidipõhine otseseadme mudel

Satelliittoitega otseseadmete (D2D) turg on telekommunikatsioonisektori üks uusi suundumusi. Selle uue mudeli kohaselt teeks satelliidioperaator koostööd maapealse mobiilsideoperaatoriga, et pakkuda ühenduvusteenuseid otse mobiilsideseadmele piirkondades, kus maapealsel operaatoril puudub leviala. Maapealsete ja muude võrkude lähenemine annab võimaluse ületada digitaalne lõhe. See mudel seisab silmitsi tehnoloogiliste ja regulatiivsete väljakutsetega, millega tuleb tegeleda sellistes valdkondades nagu standardite kehtestamine, juurdepääs spektrile ja litsentsimine. EL on välja töötamas ühist poliitikat ja õigusraamistikku.

Tehnoloogia kohta

Interneti-ühendus satelliidi kaudu tähendab väikese satelliitantennide paigaldamist maja, korteri, kooli või muu hoone juurde. Niikaua kui roog näeb taevast, peaks olema lihtne Interneti-ühendust luua. Satelliitmodem tuleb ühendada arvutiga ja telefoniühendust pole vaja. Nõu võivad paigaldada majaomanikud otse või professionaalne paigaldaja. Teenuse kvaliteet on võrreldav DSL-iga ja kasutajad saavad kasutada kõiki Interneti-rakendusi, nagu veebis surfamine, e-posti saatmine, VoIP (Voice over Internet Protocol), muusika allalaadimine või videote vaatamine.

Satelliit-lairibaühenduse rahastamine Euroopas

Euroopa Liidu eesmärk on maksimeerida lairibaühendust kõigi kodanike jaoks, olenemata nende asukohast ELis. Satelliit-lairibaühendus on sageli ainus lairibalahendus neile, kes elavad piirkondades, kus ühendus puudub või on väga halb. Mõnes liikmesriigis on edukalt rakendatud vautšerisüsteeme, et ühendada kauged kogukonnad satelliit-lairibaühenduse abil. Sellise kava alusel annab avaliku sektori asutus abikõlblikele lõppkasutajatele rahalist abi (vautšer), millega nad saavad „maksta“ enda valitud registreeritud teenuseosutajale satelliitkasutajate seadmete ostmise, paigaldamise ja aktiveerimise eest. Teenuseosutaja taotleb oma kulude hüvitamist kava rakendavalt ametiasutuselt. Üksikasjalikum teave on esitatud lairibavõrkudele antavat riigiabi käsitlevates suunistes.

Satelliittehnoloogia projektid Euroopas

Projekt SABER (lõpetatud) tõi kokku piirkondlikud ametiasutused ja sidusrühmad, et võidelda digitaalse lõhe vastu EL 27s ja tagada kõigile lairibaühendus. Algatusega kehtestati tingimused satelliitsüsteemide tõhusaks ja tulemuslikuks kaasaaitamiseks Euroopa digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamisele.

Projekt BRESAT (lõpetatud) andis teavet lairibaühenduse katvuse kohta piirkondade kaupa, satelliitside lairibaühenduse kasutuselevõtu juhtumiuuringute, eduka kasutuselevõtu põhikriteeriumide ja parimate tavade, võimalike rahastamisallikate, kulude-tulude analüüsi, ärimudeli arendamise suuniste ning seminaride ja levitamisürituste korraldamise kohta kogu Euroopas.

Viimased uudised

Seotud sisu

Üldpilt

ELi eesmärk on, et Euroopa oleks 2030. aastaks kõige paremini ühendatud maailmajagu.