© GettyImages Blue Planet Studio
Küberturvalisuse kava peaks võimaldama asjaomastel liidu osalejatel (st liidu tasandi üksikutel üksustel ja üksuste võrgustikel) mõista, kuidas suhelda ja kasutada olemasolevaid mehhanisme parimal viisil kogu kriisiohjetsükli jooksul. Selle eesmärk on selgitada, mis on küberkriis ja mis käivitab küberkriisi mehhanismi liidu tasandil. Selles selgitatakse, kuidas kasutada olemasolevaid mehhanisme, nagu küberhädaolukorra mehhanism, sealhulgas ELi küberreserv, et valmistuda ulatuslikust küberintsidendist tuleneva kriisi ohjamiseks, sellele reageerimiseks ja sellest taastumiseks. Lisaks on selle eesmärk edendada struktureeritumat koostööd tsiviil- ja sõjaliste osalejate vahel, sealhulgas koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), võttes arvesse, et ulatuslik küberintsident, mis mõjutab liidu tsiviiltaristut, millele sõjavägi toetub, võib aktiveerida ka NATO reageerimismehhanisme.
Küberjulgeoleku tegevuskava on mittesiduv vahend, milles määratakse kindlaks konkreetsed meetmed küberkriisis osalejate jaoks ja mis võib suurendada küberkriisiohjeraamistiku üldist tõhusust. Sellega ajakohastatakse komisjoni soovituses (EL) 2017/1584 (koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral) esitatud kava ning selles võetakse arvesse pärast soovituse vastuvõtmist liidu tasandil toimunud õppuste tulemusi ja saadud õppetunde.