GettyImages © WINEXA
27. märtsil 2025 kogunes üle 200 eksperdi komisjoni seminarile, mis keskendus mõjusatele tehisintellektipõhistele lahendustele põllumajanduses. Peamine eesmärk oli teha kindlaks nii väljakujunenud kui ka kujunemisjärgus tehisintellektitehnoloogiad, mis vastavad sektoripõhistele vajadustele ja lünkadele praegusel turul.
Osalejad – sealhulgas tööstuse juhid, sektorite esindajad, idufirmad, teadlased ja poliitikakujundajad – uurisid ka peamisi probleeme ja soodustavaid tegureid, mis on olulised tehisintellekti tõhusaks integreerimiseks põllumajandussektorisse. Seminari tulemused aitavad otseselt kaasa komisjoni käimasolevatele algatustele, eelkõige tehisintellekti rakendamise valdkonnas.
Tegevjuhid tutvustasid oma arenevaid tehisintellekti kasutusjuhtumeid, tuues esile sellised kriitilised aspektid nagu andmenõuded, mudeli skaleeritavus ning sotsiaal-majanduslik ja keskkonnamõju. Eksperdid, sealhulgas tootmise, põllumajanduse, ühistute ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esindajad, jagasid teadmisi ja praktilisi kogemusi selle kohta, kuidas tehisintellekti potentsiaali täielikult ära kasutada.
Tehisintellekt juba suurendab sektori konkurentsivõimet ja keskkonnatoimet, vähendades samal ajal ka halduskoormust. Eelkõige kujundavad tehisintellekti rakendused täppispõllumajanduses ja otsuste tegemise tugisüsteemides põllumajandustootmist aktiivselt ümber. Näiteks võivad droonipõhised täppispõllumajanduse meetodid pakkuda sihipäraseid lahendusi konkreetsetele põllumajandusprobleemidele. Kaugseire, topograafia ja mullaandmete põhjal koostatud mitmeaastased ja mitmekihilised põllupotentsiaali kaardid pakuvad terviklikku strateegiat. Mõlemad lähenemisviisid võivad vähendada põllumajanduslikke sisendeid, näiteks herbitsiide, ligikaudu 30 %. Teiste piirkondade põllumajandusliku väärtusahela sidusrühmad näivad siiski olevat edasijõudnumad. Lisaks kipuvad tehisintellektil põhinevaid lahendusi kasutama tarneahela suuremad põllumajandusettevõtted või suuremad ettevõtted.
Tehisintellekti rakenduste puhul tuvastati märkimisväärne kasutamata potentsiaal riskijuhtimises, digiteisikute arendamisel ja Generatiivse tehisintellekti kasutamisel, et vähendada halduskoormust, tõhustada põllumajandustootjate haridust ja parandada nõustamisteenuseid.
Tehisintellekti valdkonnas tuvastatud probleemid hõlmavad õigusaktide käsitlemist ELi ja riiklikul tasandil, lõppkasutajate piiratud suutlikkust tehisintellektil põhinevate lahenduste tulemuslikuks kasutuselevõtuks ning juurdepääsu tagamist piisavatele andmetele nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi osas. Näiteks näidati, et järjepidevate andmevormingute puudumine ELi liikmesriikides suurendab andmepõhiseid lahendusi pakkuvate teenuseosutajate kulusid. Lisaks arutati, et tehisintellektil põhineva põllumajandusvaldkonna mudeli rakendamine võib märkimisväärselt vähendada liideste arendamise jõupingutusi 1687 inimaastalt vaid 46 inimkuule.
Usaldus kujunes põllumajanduses tehisintellekti keskseks teguriks, mis hõlmas nii usaldust tehisintellektisüsteemide vastu kui ka valmisolekut jagada tehisintellekti arendamiseks olulisi andmeid. Sellega seoses rõhutati ka reguleerimise potentsiaali selliste tingimuste loomisel, mis edendavad turvaliste tehisintellekti rakenduste usaldusväärset turgu.
Tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks pakuti välja konkreetsed meetmed, näiteks georuumiliste andmekogumite koostalitlusvõime suurendamine, et vähendada tehisintellektipõhiste teenuste tootmiskulusid, põllumajandusettevõtte digitaalse tunnuse loomine ja Euroopa ühise põllumajandusliku andmeruumi rakendamine.
Järgmised sammud
Peagi avaldatakse seminari aruanne. Ürituse tulemusi võetakse arvesse tehisintellekti rakendamise strateegia väljatöötamisel, mis peaks toimuma 2025. aastal.
Lisateavet leiate alltoodud dokumentidest.