Skip to main content
Shaping Europe’s digital future
News article | Väljaanne

Tänapäeval algab eakohast disaini käsitleva tegevusjuhendi koostamine.

Täna kutsub eakohase disaini käitumisjuhendi töörühm kokku oma esimesel koosolekul, mis on lastele parema interneti strateegia (BIK+) oluline samm.

Group of kids studying on computers in a public library

Rawpixel

Üks komisjoni peamisi meetmeid BIK+ strateegia raames keskendub õigusaktide rakendamisele, koostades ulatusliku käitumisjuhendi eakohase disaini kohta, et tööstus saaks sellega ühineda. Eakohase disaini käitumisjuhend, mis on kavandatud ühise jõupingutusena, peaks mängima keskset rolli selle kujundamisel, kuidas tööstus kohtleb oma noorimaid.

Erirühm, kuhu kuuluvad tööstuse (sealhulgas kutseorganisatsioonide), akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad, koosneb 21 liikmest, kes valitakse välja osalemiskutse alusel. Erirühma juhatab komisjoni nimel sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat ning tagab sekretariaaditeenused Kids+ platvormi töövõtja kaudu. Töörühma ühiste jõupingutustega loodetakse luua tasakaalustatud ja terviklik raamistik, mis soodustab kõigi digitaalvaldkonnas lastega seotud osaliste vastutustundlikku käitumist.

Arvestades internetipõhiste teenuste üha laienevat ulatust ja mõju, on noorte kasutajate heaolu ja ohutuse tagamine esmatähtis ning tegevusjuhendi koostamise ajastus on väga sobiv. Digiteenuste õigusakti rakendamine algab pärast määruse jõustumist 2022. aasta novembris. Esimesed 17 väga suurt digiplatvormi (VLOP) ja kaks väga suurt otsingumootorit (VLOSE) määrati kindlaks aprilli lõpus. Pärast määramist on äriühingutel neli kuud aega digiteenuste õigusaktist tulenevate uute kohustuste täielikuks täitmiseks.  Digiteenuste õigusakt muudab oluliselt digimaastikku ning paljude uute kohustuste hulgas peavad kõik alaealistele juurdepääsetavad digiplatvormid tagama oma teenuses alaealistele kõrgetasemelise privaatsuse, ohutuse ja turvalisuse. Sellega kehtestatakse ka rangemad karistused nõuete täitmata jätmise eest ning antakse Euroopa ja liikmesriikide ametiasutustele volitused võtta meetmeid digiteenustest tulenevate süsteemsete riskide vastu.

Tegevusjuhendi peamine eesmärk on tugineda digiteenuste õigusaktile ja toetada selle rakendamist, rõhutades eelkõige alaealiste kaitsmisele pühendatud sätteid. Samuti panustab ta aktiivselt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Tegevusjuhendi lahutamatuks osaks on peamised tulemusnäitajad ja töökindel järelevalve. Siiski on oluline märkida, et kuigi tegevusjuhend põhineb digiteenuste õigusakti sätetel, ei mõjuta see digiteenuste õigusakti kohustuste täitmist.