Skip to main content
Shaping Europe’s digital future
Digibyte | Väljaanne

1,3 miljardit eurot Euroopa digitaalse Euroopa programmist „Digitaalne Euroopa“ digiülemineku ja küberturvalisuse jaoks

Euroopa Komisjon on vastu võtnud digitaalse Euroopa programmi 2023.–2024. aasta tööprogrammi.

slide showing an office worker holding a tablet, a doctor holding a laptop, a person holding a mobile phone and another person working seated on a laptop with text Digital Europe Programme

Copyright European Commisison

Komisjon on vastu võtnud kaks programmi „Digitaalne Euroopa“ mitmeaastast tööprogrammi, milles kirjeldatakse eesmärke ja konkreetseid teemavaldkondi, mida rahastatakse kokku 1,284 miljardi euro ulatuses, millest 553 miljonit eurot on kättesaadav 2023. aastal. Need tööprogrammid hõlmavad strateegilisi investeeringuid, millel on oluline roll selle Euroopa digikümnendi saavutamisel. Programmi „Digitaalne Euroopa“ eesmärk on tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja tuua digilahendused turule kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjate hüvanguks, aidates samal ajal kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

Programmi „Digitaalne Euroopa“ peamine tööprogramm

Peamine tööprogramm aastateks 2023 ja 2024 on 909,5 miljonit eurot ning selle eesmärk on tagada 2021.–2022. aasta eelarve raames alustatud tegevuse jätkumine ja areng. Seega tugevdab see ELi elutähtsat digisuutlikkust, keskendudes sellistele peamistele valdkondadele nagu kliima- ja keskkonnakaitsetehnoloogia, andmed, tehisintellekt, pilvandmetöötlus, küberturvalisus, kõrgema taseme digioskused ja kasutuselevõtt nende tehnoloogiate parimaks kasutamiseks (nt plokiahel, koostalitlusvõimelised avalike digiteenuste lahendused ja võrdlusraamistik, milles käsitletakse kiireloomulisi energiatarbimise vajadusi).

Üks toetatavate projektide näide on ühiste andmeruumide loomine sellistes strateegilistes valdkondades nagu kultuuripärand, turism, keel, energeetika, tootmine, põllumajandus, õiguskaitse ja tervishoid, mis aitab ettevõtjatel, sealhulgas VKEdel, idufirmadel ja avalikul sektoril piiriüleselt andmeid jagada. Seda tehakse osana Euroopa andmestrateegiast, mille eesmärk on luua ühtne andmeturg, mis tagab Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime ja andmesuveräänsuse. 

Teine näide on tehisintellekti tehnoloogiate kiirema kasutuselevõtu hõlbustamine Euroopas, eelkõige nende kasutamine ettevõtetes ja VKEdes, virtuaalreaalsuse tehnoloogiate arendamine linnade ja kogukondade jaoks ning täiustatud virtuaalsete kaksikmudelite platvorm tervishoius.

Peamise tööprogrammiga investeeritakse ka kliima- ja keskkonnakaitsega seotud probleemide lahendamisse, toetades Maa digitaalse kaksiku ( Destination Earth) järgmist arenguetappi, luues rohelise kokkuleppe andmeruumi ja valmistades ette digitaalse tootepassi ringmajanduse võimaldamiseks.

Muude toetatavate projektide raames korraldatakse ja pakutakse kõrghariduskursusi kõrgtasemel digitehnoloogia valdkonnas ning suurendatakse oskusi eelkõige pooljuhtide ja küberturvalisuse valdkonnas.  Lisaks kutsutakse tööprogrammis üles looma ja pidevalt hooldama digitaalseid avalikke teenuseid ning toetama piiriülest koostalitlusvõimet ja lahendusi haldusasutuste toetamiseks (nt Euroopa digiidentiteet).

Peamisest tööprogrammist rahastatakse ka projekte sellistes valdkondades nagu õiguse digiteerimine ja tarbijakaitse, interneti muutmine lastele ja noortele turvalisemaks keskkonnaks ning desinformatsiooni vastu võitlemine Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) kaudu;

Sellega toetatakse ka digitaalseid idufirmasid ja VKEsid programmi „InvestEU “ strateegilise digitehnoloogia investeerimisplatvormi kaudu, keskendudes küberturvalisusele.

Küberturvalisuse tööprogramm

Lisaks sellele peamisele tööprogrammile avaldas komisjon veel ühe konkreetse tööprogrammi, mis keskendub küberturvalisusele ja mille eelarve aastateks 2023 –2024 on 375 miljonit eurot, et suurendada ELi ühist vastupanuvõimet küberohtudele, mida rakendab Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskus küberjulgeoleku strateegia ja küberjulgeolekuga seotud määruste toetamiseks.

Küberturvalisuse tööprogrammiga toetatakse näiteks riiklike ja piiriüleste turbeoperatsioonide keskuste suutlikkuse suurendamist, et luua tipptasemel ohtude tuvastamise ja küberintsidentide analüüsi ökosüsteem. Samuti võimaldab see suurendada küberturvalisuse alast suutlikkust riiklike koordineerimiskeskuste kaudu, mille eesmärk on edendada piiriülest koostööd ja valmistada ette ühismeetmeid, mis on kindlaks määratud Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning võrgustiku määruses.  

Samuti rahastatakse projekte, millega toetatakse tööstust, eelkõige VKEsid ja idufirmasid, küberturvalisuse regulatiivsete nõuete, eelkõige küberturvalisuse 2. direktiivi rakendamise või kavandatava kübervastupidavusvõime õigusakti nõuete täitmisel.

Järgmised sammud

Esimesed üleskutsed selle küberturvalisuse tööprogrammi koostamiseks avaldatakse sel kevadel ning pärast suve avaldatakse rohkem. Projektikonkursid on avatud ettevõtjatele, haldusasutustele ja muudele üksustele ELi liikmesriikidest, EFTA/EMP riikidest ja programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud riikidest. Lisateavet tööprogrammide kohta leiate siit. Lisateavet selle kohta, kuidas rahastamist saada, leiate siit.

Taust

Programm „Digitaalne Euroopa“ on esimene ELi rahastamisprogramm, mille eesmärk on anda ettevõtjate ja kodanike käsutusse digitehnoloogia. Seitsmeks aastaks kavandatud 7,5 miljardi euro suuruse kogueelarvega kiirendatakse majanduse taastumist ning kujundatakse Euroopa ühiskonna ja majanduse digipööret, tuues kasu eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Digitaalse Euroopa programmi rakendatakse mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.

Programm „Digitaalne Euroopa“ täiendab muude ELi programmide, näiteks programmi „Euroopa horisont“, programmi „EL tervise heaks“, programmi „ InvestEU “ ja Euroopa ühendamise rahasturaames tehtavaid investeeringuidning taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavaid investeeringuid. Määrus, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 11. mail 2021, jõustus samal päeval ja kehtib tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.