Audiovisuaalmeedia maastiku ümberkujundamine pakub võimalusi uuteks kogemusteks ja võimalusteks. See tekitab meile ka palju küsimusi.
Lähenemist võib mõista kui traditsioonilise ringhäälingu- ja internetisisu järkjärgulist ühendamist.
Kui inimesed räägivad konvergentsist ja nutitelerist, viitavad nad sageli Internetiga ühendatud teleritele. Poliitilistes aruteludes kasutatakse seda mõistet siiski laiemas tähenduses, et kajastada audiovisuaalsektori järkjärgulist lähenemist.
Vaatamisvõimalused ulatuvad tänapäeval internetiühendusega televiisoritest videosisu edastavate digimuunduriteni ning arvutite, tahvelarvutite ja muude mobiilseadmete kaudu pakutavate audiovisuaalmeedia teenusteni.
Tähelepanu ei koondu enam ainult ühele ekraanile. Paralleelselt teleri vaatamisega saavad vaatajad kasutada tahvelarvuteid või nutitelefone, et sirvida internetis lisateavet või vestelda sõpradega saate kohta.
Nende seadmete "teise ekraani" rakendused pakuvad väljavaateid "sotsiaaltelevisiooniks", mis pakub tarbijale interaktiivsemat kogemust. Samuti pakuvad nad sisuteenuse pakkujale uusi tuluvooge. Ja paljud tänapäeva seadmed mitte ainult ei hõlbusta tarbimist, vaid annavad tarbijatele lihtsa võimaluse luua oma sisu.
Kõik need arengud muudavad lähenemise meie igapäevaelus üha nähtavamaks. Seepärast võttis komisjon vastu rohelise raamatu „Valmistumine audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks: Majanduskasv, looming ja väärtused.
Rohelises raamatus kutsuti sidusrühmi üles jagama oma seisukohti muutuva meediamaastiku ja piirideta interneti kohta. Eelkõige kutsuti sidusrühmi üles jagama oma seisukohti turutingimuste, koostalitlusvõime, taristu ja ELi õigusnormidele avalduva mõju kohta. Euroopa Komisjon avaldas tagasisidedokumendi ja vastuste kommenteeritud kokkuvõtte 2014. aasta septembris.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt