Liikmesriigid peavad esitama komisjonile riiklikud tegevuskavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida nad kavatsevad rakendada 2030. aasta digikümnendi eesmärkide ühiseks saavutamiseks.
Igas tegevuskavas on üksikasjalikult kirjeldatud kuni 2030. aastani vastu võetud või kavandatud meetmeid, et saavutada ühiselt digi- ja üldeesmärgid, mis on seatud digikümnendi poliitikaprogrammis. Need strateegilised tegevuskavad sisaldavad ka kavandatud riiklikke trajektoore ning poliitika, meetmete ja tegevuste eeldatavat mõju.
Digikümnendi poliitikaprogrammis on märgitud, et iga riikliku tegevuskava suhtes tuleks enne selle esitamist komisjonile konsulteerida peamiste sidusrühmadega. Pärast nende hindamist esitab komisjon oma teises digikümnendi aruandes ülevaate ja vajaduse korral soovitab meetmeid. Selle alusel saab tegevuskavasid seejärel kohandada, võttes arvesse ka poliitika ja tehnoloogia muutusi ja ajakohastamist.
Seotud sisu
Üldpilt
EL püüdleb inimkeskse ja kestliku digiühiskonna visiooni poole kogu digikümnendi vältel, et suurendada kodanike ja ettevõtjate mõjuvõimu.
Vaata lisaks
2024. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta jälgitakse ELi edusamme digiüleminekul, mis toob kasu inimestele, ettevõtjatele ja keskkonnale.
Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC) on õigusraamistik, mis aitab liikmesriikidel luua ja rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte.
DigitalEU saadikud toovad kokku ajakirjanikud, toimetajad ja mõjutajad, kes tegutsevad digitaalsete & tehnoloogiateemade valdkonnas.
Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooniga edendatakse digiüleminekut, mida kujundavad Euroopa väärtused.
1.–2. juunil toimunud digikümnendi juhtimine oli kahepäevane veebiüritus, mis keskendus Euroopa digiüleminekule 2030. aastaks.
Aastatel 2014–2022 võttis digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) kokku näitajad Euroopa digitaalse tulemuslikkuse kohta ja jälgis ELi riikide edusamme.