Euroopa digitaalõigused ja -põhimõtted

Põhimõtted on kujundatud kuue teema ümber:

1. Inimeste ja nende õiguste asetamine digiülemineku keskmesse
2. Solidaarsuse ja kaasatuse toetamine
3. Valikuvabaduse tagamine internetis
4. Digitaalses avalikus ruumis osalemise edendamine
5. Inimeste turvalisuse, turvalisuse ja mõjuvõimu suurendamine
6. Digitaalse tuleviku jätkusuutlikkuse edendamine

Inimeste asetamine digiülemineku keskmesse

Tehnoloogia peaks teenima ja tooma kasu kõigile ELis elavatele inimestele ning võimaldama neil oma püüdlusi järgida. See ei tohiks rikkuda nende julgeolekut ega põhiõigusi.

Deklaratsioonile allakirjutanud kohustuvad tagama, et digiüleminek toob kasu kõigile ja parandab kõigi ELis elavate inimeste elu. Nad võtavad meetmeid, et tagada meie õiguste austamine nii internetis kui ka väljaspool seda. EL edendab seda lähenemisviisi nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel areenil.

Solidaarsus ja kaasatus

Igaühel peaks olema juurdepääs tehnoloogiale, mis peaks olema kaasav ja edendama meie õigusi. Deklaratsioonis tehakse ettepanek õiguste kohta mitmes olulises valdkonnas, tagamaks, et digiüleminek ei jäta kedagi kõrvale, tagades, et me teeme lisapingutusi, et kaasata eakad, maapiirkondades elavad inimesed, puuetega inimesed ning tõrjutud, haavatavad või frantsiisitud inimesed ja need, kes tegutsevad nende nimel. 

Konkreetselt kohustuvad allakirjutanud võtma meetmeid mitmes valdkonnas, sealhulgas järgmistes valdkondades:

• ühenduvus;
• digiharidus, -koolitus ja -oskused;
• õiglased ja õiglased töötingimused;
• digitaalsed avalikud teenused.

Valikuvabadus

Igaühel peaks olema õigus teha veebis oma teadlikke valikuid. See hõlmab tehisintellekti ja algoritmidega suhtlemisel. Deklaratsiooniga püütakse seda tagada, edendades inimkeskseid, usaldusväärseid ja eetilisi tehisintellekti süsteeme, mida kasutatakse kooskõlas ELi väärtustega. Ja see nõuab suuremat läbipaistvust algoritmide ja tehisintellekti kasutamisel.

Valikuvabadus hõlmab ka vabadust valida, milliseid veebiteenuseid me kasutame, lähtudes objektiivsest, läbipaistvast ja usaldusväärsest teabest. See omakorda hõlmab selle tagamist, et igaühel oleks võime digitaalmaailmas konkureerida ja uuendusi teha.

Osalemine digitaalses avalikus ruumis

Digitehnoloogiat saab kasutada kaasatuse ja demokraatliku osalemise stimuleerimiseks. Kõigil peaks olema juurdepääs usaldusväärsele, mitmekesisele ja mitmekeelsele veebikeskkonnale ning nad peaksid teadma, kes neid teenuseid omab või kontrollib. See soodustab pluralistlikku avalikku arutelu ja osalemist demokraatias. 

Digipõhimõtetes rõhutatakse ka vajadust luua digitaalne keskkond, mis kaitseb inimesi desinformatsiooni, teabega manipuleerimise ja muu kahjuliku sisu, sealhulgas ahistamise ja soolise vägivalla eest. Samuti toetab see juurdepääsu digitaalsele infosisule, mis kajastab meie kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Ohutus, julgeolek ja mõjuvõimu suurendamine

Kõigil peaks olema juurdepääs ohututele, turvalistele ja eraelu puutumatust kaitsvatele digitehnoloogiatele, toodetele ja teenustele. Digipõhimõtted kohustuvad kaitsma inimeste, ettevõtete ja avalike teenuste huve küberkuritegevuse eest ning seisma vastu neile, kes püüavad õõnestada meie veebikeskkonna turvalisust ja terviklikkust.

Deklaratsioonis nõutakse, et igaühel oleks kooskõlas ELi õigusega tõhus kontroll oma isikuandmete ja isikustamata andmete üle. Erilist tähelepanu pööratakse lastele ja noortele, kes peaksid end internetis turvaliselt ja võimekalt tundma. 

Jätkusuutlikkus

Digi- ja rohepööre on tihedalt seotud. Kuigi digitehnoloogia pakub kliimamuutustele palju lahendusi, peame tagama, et need ei aita probleemile ise kaasa. Digitaalsed tooted ja teenused tuleks kavandada, toota ja kõrvaldada viisil, mis vähendab nende mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Samuti tuleks saada rohkem teavet selliste teenuste keskkonnamõju ja energiatarbimise kohta.

Deklaratsioonil on keskne roll ELi ja selle liikmesriikide abistamisel digikompassi eesmärkide saavutamisel. See suunab ka digikümnendi poliitikaprogrammiga seotud tööd. Eesmärkide saavutamise tagamiseks jälgib komisjon edusamme, hindab lünki ja esitab soovitusi iga-aastase digikümnendi aruande kaudu.   

Deklaratsioonist juhindutakse ka ELi rahvusvahelistes suhetes, aidates kujundada ülemaailmset digiüleminekut, mille keskmes on inimesed ja inimõigused.