Euroopa digikümnend

Digiühiskond ja digitehnoloogiad toovad endaga kaasa uusi viise õppimiseks, meelelahutuseks, töötamiseks, uurimiseks ja ambitsioonide täitmiseks. Samuti toovad need kaasa uusi vabadusi ja õigusi ning annavad ELi kodanikele võimaluse jõuda kaugemale füüsilistest kogukondadest, geograafilistest asukohtadest ja sotsiaalsetest seisukohtadest.

Digiüleminekuga on siiski seotud veel palju probleeme. Digimaailm peaks põhinema Euroopa väärtustel – kedagi ei jäeta kõrvale, igaühel on vabadus, kaitse ja õiglus. Euroopa digikümnend on koht, kus igaühel on oskused kasutada igapäevast tehnoloogiat. Isegi väikeettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et teha paremaid äriotsuseid, suhelda oma klientidega või parandada oma äritegevuse osi. Ühenduvus jõuab külades, mägedes ja äärealadel elavate inimesteni, nii et igaüks saab kasutada veebivõimalusi ja osaleda digiühiskonna hüvedes. Peamised avalikud teenused ja haldusmenetlused on kodanike ja ettevõtjate mugavuse huvides veebis kättesaadavad.

Digikümnendi raamistik hõlmab järgmist:

• Digikümnendi poliitikaprogramm võimaldab ELil ja liikmesriikidel teha koostööd digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles on sätestatud mehhanism 2030. aasta eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Komisjon avaldab igal aastal aruande, et teha kokkuvõte tehtud edusammudest.
• Digikümnendi eesmärgid on mõõdetavad eesmärgid kõigis neljas valdkonnas: ühenduvus, digioskused, digiettevõtlus ja digitaalsed avalikud teenused.
• Liikmesriikide tegevust suunavad digikümnendi eesmärgid. Komisjon annab liikmesriikide meetmetest teada aastaaruandes.
• Mitut riiki hõlmavad projektid võimaldavad liikmesriikidel koondada investeeringuid ja käivitada suuremahulisi piiriüleseid projekte.
• Digikümnendi õigused ja põhimõtted kajastavad ELi väärtusi, mida tuleb digimaailmas austada, nagu on allkirjastatud digiõigusi ja -põhimõtteid käsitlevas deklaratsioonis.