Innovatsioon, ühtne turg ja julgeolek: Euroopa homse digitaristu rajamine
Kuna toimub ülemaailmne võidujooks tehnoloogia valdkonnas, on Euroopa harjunud oma õigusraamistiku ja investeeringutega, mida on vaja innovatsiooni ja tehnoloogilise juhtpositsiooni edendamiseks sellistes valdkondades nagu veebiplatvormid, tehisintellekt, andmed, pilvandmetöötlus, kvant- ja virtuaalmaailmad.
Selleks et see tehnoloogiline revolutsioon oleks edukas, peame tagama, et meie võrgud vastaksid edastuskiiruse, salvestusvõimsuse, andmetöötlusvõimsuse ja koostalitlusvõimega seotud ülesannetele.
Seepärast oleme laialdaselt konsulteerinud taristu ja investeeringute üle, mida on vaja meie digitaalvõrkude jaoks selle tehnoloogilise revolutsiooni toetamiseks.
Täna avaldatud konsultatsiooni vastustes esitatakse telekommunikatsiooniteenuste osutajate, ringhäälinguorganisatsioonide, pilveteenuste osutajate ja platvormide, ettevõtjate ühenduste, tarbijaorganisatsioonide, kodanike, valitsusväliste organisatsioonide, riigiasutuste, ametiühingute ja akadeemiliste ringkondade seisukohad.
Tegemist on kolme peamise väljavõtmisega:
Kviitung 1: Me vajame innovatsiooni ja tõhusaid investeeringuid
Konsultatsiooni käigus saadud üldine tagasiside on selge: võrgu virtualiseerimine, servpilve, tehisintellekt ja avatud võrgud on uued tehnoloogiad, millel on märkimisväärne mõju elektroonilise side sektorile. On üldteada, et vaskpaarvõrgud, mis on algselt ette nähtud telefonikõnede jaoks, peavad andma teed uutele infrastruktuuridele, mis suudavad edastada andmeid mitte ainult mõne kilobiti või megabiti sekundis, vaid ka gigabitid ja peatselt terabitid (või isegi petabitid) sekundis. Me räägime uutest tarkvarapõhistest, väga programmeeritavatest pilvandmetöötlusel põhinevatest võrkudest. Konsultatsiooni tagasiside on selge: sellel ümberkujundamisel on märkimisväärne mõju äri- ja reguleerimismudelitele, oskustele, taristule, tarnijate turvalisusele ja loomulikult investeeringutele.
Enamik asjakohasele küsimusele vastajatest eeldab, et kuni 50 % nende aastatuludest (mida analüütikud hindavad praegu ELi telekommunikatsioonisektori jaoks ligikaudu 300 miljardit eurot aastas) tuleb järgmise viie aasta jooksul eraldada, et rahuldada investeerimisvajadusi ühenduvuse taristusse ja asendada suure riskiga müüjad. Vastajad leiavad, et avaliku sektori rahastamine on investeeringute edendamiseks väga oluline. Arvamused lahknevad siiski küsimuses, kas lõhe ületamisest piisab ja kuidas meelitada ligi rohkem erakapitali.
Viimastel aastatel on käivitatud mitu poliitika- ja rahastamisalgatust, sealhulgas nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte ning tööstusandmete, servade ja pilvandmetöötluse liit. Kuid kiirelt areneval maastikul edu saavutamiseks peame tagama sidususe ja maksimeerima ELi meetmete mitmekordistavat mõju erainvesteeringutele, nagu seda tegime pooljuhtide puhul kiibimääruse alusel.
Kviitung 2: Peame võimendama ühtset turgu, et hoogustada investeeringuid ja innovatsiooni
Enamik vastajatest on selge: Kogu ELi hõlmav õigusnormide ühtlustamine ja lihtsustamine võib vähendada halduskulusid ja kiirendada taristu kasutuselevõttu. Esitatud näidete hulgas on märgitud, et suutlikkus tegutseda ühe 5G põhivõrgu alusel kogu ELis tooks järgmise viie aasta jooksul kasu 200–300 miljonit eurot. Lisaks osutab enamik telekommunikatsiooniteenuste pakkujatelt, platvormidelt, ettevõtjatelt ja tarbijaorganisatsioonidelt saadud vastustest, et ühtlustatum lähenemisviis spektri haldamisele avaks suurema turupotentsiaali, lihtsustaks piiriüleste teenuste kasutuselevõttu ning soodustaks investeeringuid ja innovatsiooni.
Vastajate vastustest on selge, et ELi ühtsel turul mastaabisäästu ärakasutamine ja 450 miljoni Euroopa kliendi täieliku juurdepääsu võimendamine oleks investeerimisraskuste ületamisel keskse tähtsusega. Enamik vastanutest nõustus, et takistuste, eelkõige koormava valdkondliku reguleerimise kõrvaldamine võib hõlbustada piiriülest konsolideerimist ja tõelise ühtse turu tekkimist.
Kuid ühtse telekommunikatsioonituru täielikku integreerimist takistab endiselt sektori killustatus liikmesriikide turgude vahel. Avaliku sektori asutuste panus konsultatsioonidesse kinnitab, et ausat konkurentsi ja innovatsiooni edendava ühtse regulatiivse lähenemisviisi saavutamine on endiselt probleem.
Kviitung 3: Peame turvama oma võrgustikke
Kolmas peamine aspekt, mille suhtes näeme vastajate seisukohtade lähendamist, on julgeolek. Praeguses omavahel seotud maailmas, kus geopoliitilised pinged suurenevad, peame tagama täieliku kontrolli oma otsustusprotsessi üle strateegilistes sektorites, nagu ühendatus, ning vältima kahjulikku välist sekkumist meie ELi ühenduvustaristusse.
EL on teinud suuri edusamme, et tagada 5G-võrgud, mis on omaette elutähtsad taristud. Kuid võrgutaristu turvalisuse tagamisel on olulisi lünki.
Näiteks spektri osas rõhutasid vastajad, et koordineeritum Euroopa lähenemisviis võiks parandada katvust liikmesriikide piirialadel ja tugevdada märkimisväärselt ELi kolmandatest riikidest lähtuvate kahjulike häirete korral meie välispiiridel.
Selle ettevalmistava konsultatsiooni tulemused andsid meile suuniseid selle kohta, kus põhjalikumalt välja selgitada ja põhjalikult arutleda selle üle, kuidas vallandada digitaalvõrkude ühtne turg ning muuta meie ühendatus turvalisemaks ja tulevikukindlamaks.
Mittekonfidentsiaalsete vastuste masseksport
Jätkuva tehnilise probleemi tõttu, mis takistab vastuste massilist allalaadimist väljaannete lehelt, teeme nüüd kättesaadavaks täieliku väljavõtte mittekonfidentsiaalsetest vastustest ja üleslaaditud dokumentidest:
Exceli faili struktuur sarnaneb avaldatud tulemustega. Küsimused on esitatud 4. real, samas kui individuaalsed vastused on esitatud selle all olevatel ridadel. Vastused on jagatud kolmeks tööleheks (sisu, sisu 1 ja sisu 2), millest igaüks sisaldab kolmandikku vastustest. Töölehed ei ole omavahel seotud, seega kui muudate ridade järjekorda, sorteerides vastused teatud tingimustel, mõjutab see ainult ühte töölehte.
Üleslaaditud PDF-faile saab seostada vastajatega, kasutades kordumatut „Contribution ID“, mis on vastust sisaldava zip-faili nimi ja mis on leitav ka töölehe „Content 2“ veerus FV. Üleslaaditud dokumentide nimed leiate Exceli töölehe „Content 2“ veerust FT.
Kui soovite kasutada kogu väljavõtet, on soovitatav alla laadida kohalik versioon ja failid oma arvutisse välja võtta.