Digikümnend – poliitikaprogramm

Digitaalne maailm võib luua lugematuid võimalusi: mõelda võimalusele töötada kodus, maksta arveid eemalt või hääletada internetis. Kuid see esitab meie ühiskonnale ka olulisi probleeme, nagu digilõhe, küberturvalisuse ohud ja desinformatsioon, kui nimetada vaid mõnda. Ühiste sihtide ja eesmärkide seadmisega ning ELi liikmesriikide ja komisjoni vahelise strateegilise koostööraamistiku loomisega on digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärk tegeleda nii digiülemineku võimaluste kui ka probleemidega.

Näiteks internetipõhiste teenuste maksimaalseks ärakasutamiseks nähakse programmis ette avalike teenuste, näiteks e-tervise ja e-valitsuse digitaliseerimise märkimisväärne kasv. Tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale, seatakse programmis olulised eesmärgid põhiliste digioskuste ja ühenduvusele juurdepääsu valdkonnas. Küberturvalisusega seotud riskide käsitlemiseks seatakse digikümnendi raames prioriteediks vajadus muuta elutähtsad taristud ELi tõhustatud koostöö kaudu turvalisemaks. Kasutades digitehnoloogiat ja tegeledes sellega seotud riskidega, suunab ja suunab digikümnendi poliitikaprogramm ELi digiüleminekut järgmisel kümnendil. 

Digikümnendi poliitikaprogramm on esimene digistrateegia, milles Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu on ühiselt kokku leppinud. See on strateegiline algatus, milles esitatakse visioon Euroopa digipöördest kuni 2030. aastani, seatakse konkreetsed sihid ja eesmärgid ning nähakse ette juhtimisraamistik ja koostöömehhanismid nii komisjoni ja liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide vahel. 

Eesmärgid ja sihid

Digikümnendi programmis keskendutakse neljale põhipunktile, mille alla digikümnendi eesmärgid langevad:

1. Digioskustega elanikkond ja kõrge kvalifikatsiooniga digispetsialistid
2. Turvalised ja kestlikud digitaristud
3. Ettevõtete digiüleminek
4. Avalike teenuste digitaliseerimine

Lisaks eesmärkidele seatakse programmis ka mitu eesmärki tagamaks, et digiüleminekul austatakse ELi väärtusi ja sellest saavad kasu kõik ELi kodanikud, tehes järgmist:

• Ohutu ja turvalise digimaailma loomine
• Internetis public-teenustepakkumine
• Tagada kõigile võimalus osaleda digitaalsetes võimalustes
• Tagada, et kõik organisatsioonid võtavad küberturvalisuse meetmeid
• Tagada väikeettevõtjatele ja tööstusele juurdepääs andmetele ja digitehnoloogia (sh pilvandmetöötlus, andmeanalüüs ja tehisintellekt) kasutuselevõtt
• VKEde konkurentsivõime tagamine digimaailmas õiglastel tingimustel
• Uuenduslike taristute kasutuselevõtu edendamine
• Digitehnoloogia mõju mõõtmisele suunatud teadusuuringute edendamine ning säästvate, energia- ja ressursitõhusate uuenduste arendamine

Edusammude jälgimine

Digikümnendi poliitikaprogrammiga 2030 loodi raamistik, et jälgida edusamme 2030. aasta sihtide ja eesmärkide saavutamisel nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Selles raamistikus teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd, et hinnata edusamme ja teha kohandusi tagamaks, et EL püsib oma eesmärkide saavutamisel graafikus. 

Järelevalveprotsess koosneb erinevatest elementidest:

• Peamised tulemusnäitajad mõõdavad digikümnendi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Peamised tulemusnäitajad kehtestati 2023. aasta rakendusaktiga ja need põhinevad olemasoleval DESI protsessil, mille käigus mõõdeti igal aastal digipöörde olukorda Euroopas. DESI visualiseerimisvahend annab ülevaate iga peamise tulemusnäitaja hetkeseisust.
• ELi tasandi trajektoorid kirjeldavad iga peamise tulemusnäitaja väärtuse teoreetilist edenemist 2030. aasta sihtväärtuseni. Seega on trajektooride alusel võimalik jälgida iga eesmärgi puhul täheldatud edusamme ja hinnata, kas see on piisav 2030. aasta väärtuste saavutamiseks.
• Alates 2023. aastast avaldab komisjon igal aastal digikümnendi aruande, milles ta mõõdab ja hindab digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ning võrdleb iga eesmärgi jaoks kehtestatud peamiste tulemusnäitajate puhul täheldatud väärtusi digikümnendi trajektooridel prognoositud väärtustega. Vajaduse korral esitatakse ka soovitused edasiste meetmete ja jõupingutuste kohta.
• Pärast esimese aruande avaldamist määras iga liikmesriik kindlaks oma riiklikutegevuskavaELi ühiste trajektooride ja eesmärkide saavutamiseks. Teises digikümnendi aruandes avaldas komisjon riiklike tegevuskavade hinnangu (.pdf)koos soovitustega olemasolevate lünkade täitmiseks. Liikmesriigid ajakohastavad iga kahe aasta järel oma riiklikke tegevuskavasid, vaadates läbi ja kohandades kavandatud tegevusi, meetmeid ja investeeringuid, võttes arvesse komisjoni soovitusi.

• Digikümnendi olukord 2023. aastal
• Digikümnendi olukord 2024. aastal
• Digikümnendi olukord 2025. aastal