Avatud andmed

ELis on avalik sektor üks andmemahukamaid andmete hulga poolest, mida ta loob, kogub ja mille eest ta maksab. Näiteks võib tuua ilmaandmed, geograafilise teabe, statistika, riiklikult rahastatud uurimisprojektide andmed ja digiteeritud raamatukoguraamatud. „Avatud“ avalikud andmed tähendavad avaliku sektori valduses olevat teavet, mis on juurdepääsetav ja taaskasutatav, eelistatavalt piiranguteta.

Avaliku sektori andmete taaskasutamise lubamine muudel, sealhulgas ärilistel eesmärkidel võib:

• edendada majanduskasvu ja innovatsiooni uute toodete ja teenuste arendamise kaudu;
• aidata lahendada ühiskondlikke probleeme uuenduslike lahenduste abil, näitekstervishoius ja transpordis; 
• tõhustada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ja suurendada avaliku halduse tõhusust;
• saada oluliseks vahendiks selliste uute tehnoloogiate arendamisel nagu tehisintellekt, mis nõuab suure hulga kvaliteetsete andmete töötlemist;
• edendada kodanike osalemist poliitilises ja ühiskondlikus elus ning suurendada valitsuse läbipaistvust.

Praegune direktiiv avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta,mida tuntakse ka avaandmete direktiivina, jõustus 16. juulil 2019 ja sellega asendati 2003. aasta avaliku sektori teabe direktiiv. See tugineb siseturu kahele põhisuunale: läbipaistvus ja aus konkurents.

ELi liikmesriigid pidid avaandmete direktiivi üle võtma 16. juuliks 2021. Liikmesriikideteatatud riiklikud ülevõtmismeetmed on kättesaadavad EurLexis.

Nende eeskirjade kohaselt:

• Avaliku sektori andmed, mis on kättesaadavad teabevabadust käsitlevate riiklike õigusaktide alusel, on põhimõtteliselt taaskasutamiseks kättesaadavad. Avaliku sektori asutused ei tohiks nõuda oma andmete taaskasutamise eest piirkulust suuremat tasu, välja arvatud väga piiratud juhtudel. See võimaldab rohkematel VKEdel ja idufirmadel siseneda uutele turgudele, arendades andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.
• Erilist tähelepanu pööratakse väärtuslikele andmestikele, mille taaskasutamine toobühiskonnale ja majandusele märkimisväärset kasu.  Need andmekogumid peavad olema tasuta kättesaadavad masinloetavas vormingus ning rakendusliideste ja hulgiallalaadimise kaudu. Direktiivi lisas sätestatudtemaatilise kohaldamisala piires jaELi riikide esindajatest koosneva komiteeabiga võttis komisjon vastu konkreetsete väärtuslike andmestike loetelu.
• Rohkem reaalajas andmeid, mis on kättesaadavad rakendusliideste kaudu, võivad võimaldada ettevõtetel, eelkõige idufirmadel, luua uuenduslikke tooteid ja teenuseid, näiteks liikuvusrakendusi.
• Transpordi- ja kommunaalteenuste sektori riigi osalusega äriühingud koguvad väärtuslikke andmeid üldhuviteenuste osutamisel. Selliste andmete kättesaadavaks tegemisel peavad nad järgima läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja ainuõiguse puudumise põhimõtteid ning kasutama sobivaid andmevorminguid ja levitamismeetodeid. Nad võivad siiski kehtestada mõistlikud tasud, et katta andmete koostamise ja taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemise kulud.
• Mõned avaliku sektori asutused sõlmivad eraettevõtetega keerulisi andmekokkuleppeid, mis võib viia selleni, et mõned erasektori partnerid „lukustuvad“ avaliku sektori teabesse. Direktiiv sisaldab kaitsemeetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ja selliste lepingute piiramiseks.
• Direktiiv hõlmab ka riiklikult rahastatavaid teadusandmeid: ELi riigid peavad selliste andmete jaoks välja töötama avatud juurdepääsu poliitika, tagades ühtlustatud eeskirjad nende taaskasutamiseks, kui need tehakse hoidlate kaudu kättesaadavaks. 

Komisjon on eeskujuks tugevaõigusraamistikuga oma andmete taaskasutamiseks, mida täiendab ELi rahastatav Euroopa andmete ametlik portaal. Portaalis on kättesaadavad ELi liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja asutuste andmekogumid, samuti koolitusmaterjalid avatud andmete taaskasutamise kohta ning teadusuuringute ja edulugude andmebaas.

Taustteave

2003. aastal kehtestas Euroopa Komisjon avaliku sektori valdusesoleva teabe taaskasutamise õigusraamistiku, mis vaadati hiljem läbi direktiiviga 2013/37/EL.  2003. aasta direktiivi  läbivaatamise mõjuhinnanguttoetava uuringukohaselt suureneb avaliku sektori valduses oleva teabe otsene majanduslik koguväärtus 52 miljardilt eurolt 2018. aastal (EL 27 ja Ühendkuningriik) 194 miljardi euroni 2030. aastal.

Direktiivis keskendutakse teabe taaskasutamise majanduslikele aspektidele, samas kui küsimust, milline teave tuleks avalikustada, käsitletakse teabevabadust käsitlevates õigusaktides peamiselt liikmesriikide tasandil. 2014. aastal avaldas komisjon suunised soovituslike standardlitsentside, andmekogumite ja dokumentide taaskasutamise eest tasu võtmise kohta, et avaliku sektori andmevaldajatel oleks lihtsam direktiivi oma igapäevases tegevuses kohaldada.

Komisjon vaatas avaliku sektori teabe direktiivi läbi, tuginedes avalikule konsultatsioonile, avaliku sektori teabe direktiivi põhjalikule hindamisele ja mõjuhinnangule. Praegune direktiiv avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise kohta, mis võeti vastu ja avaldati 20. juunil 2019, on selle protsessi tulemus. 

Peamised muudatused võrreldes avaliku sektori teabe direktiiviga keskendusid järgmisele:

• vähendada turule sisenemise tõkkeid, eelkõige VKEde jaoks, piirates erandeid, mis võimaldavad avaliku sektori asutustel nõuda oma andmete taaskasutamise eest rohkem kui marginaalseid levitamiskulusid;
• andmete kättesaadavuse suurendamine, lisades direktiivi kohaldamisalasse uut liiki avalikud ja riiklikult rahastatavad andmed. See hõlmab kommunaal- ja transpordisektori riigi osalusega äriühingute valduses olevaid andmeid ning riiklikult rahastatavaid teadusandmeid;
• minimeerida esimese turuletulija ülemäärase eelise ohtu, mis soosib suurettevõtjaid ja piirab võimalikke andmete taaskasutajaid, nõudes avaliku ja erasektori vahelise andmekorralduse läbipaistvat protsessi;
• ärivõimaluste suurendamine, edendades dünaamilist andmete levitamist rakendusliideste kaudu.