Avatud andmed

ELis on avalik sektor üks andmemahukamaid, arvestades andmete hulka, mida ta loob, kogub ja mille eest ta maksab. Näiteks võib tuua ilmaandmed, geograafilise teabe, statistika, riiklikult rahastatud uurimisprojektide andmed ja digiteeritud raamatukoguraamatud. „Avatud“ avalikud andmed tähendavad avaliku sektori teavet, mis on kättesaadav ja taaskasutatav, eelistatavalt piiranguteta.

Avaliku sektori andmete taaskasutamise lubamine muudel, sealhulgas ärilistel eesmärkidel võib:

• edendada majanduskasvu ja innovatsiooni uute toodete ja teenuste arendamise kaudu;
• aidata lahendada ühiskondlikke probleeme uuenduslike lahenduste abil, näitekstervishoius ja transpordis;
• tõhustada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ja suurendada avaliku halduse tõhusust;
• saada oluliseks vahendiks selliste uute tehnoloogiate arendamisel nagu tehisintellekt, mis nõuab suure hulga kvaliteetsete andmete töötlemist;
• edendada kodanike osalemist poliitilises ja ühiskondlikus elus ning suurendada valitsuse läbipaistvust.

Kehtiv avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiiv,mida tuntakse ka avaandmete direktiivina, jõustus 16. juulil 2019, asendades 2003. aasta avaliku sektori teabe direktiivi. See tugineb siseturu kahele peamisele tegevussuunale: läbipaistvus ja aus konkurents.

ELi liikmesriigid pidid avaandmete direktiivi üle võtma 16. juuliks 2021. Liikmesriikide teatatud riiklikud ülevõtmismeetmed on kättesaadavad siin.

Nende eeskirjade kohaselt:

• Teabevabadust käsitlevate riiklike õigusaktide alusel kättesaadavad avaliku sektori andmed on põhimõtteliselt taaskasutamiseks kättesaadavad. Avaliku sektori asutused ei tohiks võtta oma andmete taaskasutamise eest piirkulust suuremat tasu, välja arvatud väga piiratud juhtudel. See võimaldab rohkematel VKEdel ja idufirmadel siseneda uutele turgudele, arendades andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.
• Erilist tähelepanu pööratakse väärtuslikele andmestikele, mille taaskasutamine toobühiskonnale ja majandusele märkimisväärset kasu.  Need andmekogumid peavad olema kättesaadavad tasuta, masinloetavas vormingus ning rakendusliideste ja hulgiallalaadimise kaudu. Direktiivi lisas sätestatudtemaatilise kohaldamisala piires jaELi riikide esindajatest koosneva komiteeabiga võttis komisjon vastu konkreetsete väärtuslike andmestike loetelu.
• Rohkem reaalajas andmeid, mis on kättesaadavad rakendusliideste kaudu, võivad võimaldada ettevõtjatel, eelkõige idufirmadel, luua uuenduslikke tooteid ja teenuseid, näiteks liikuvusrakendusi.
• Transpordi- ja kommunaalsektoririigi osalusega äriühingud loovad üldhuviteenuste osutamisel väärtuslikke andmeid. Selliste andmete kättesaadavaks tegemisel peavad nad järgima läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja ainuõiguse puudumise põhimõtteid ning kasutama sobivaid andmevorminguid ja levitamismeetodeid. Nad võivad siiski kehtestada mõistlikke tasusid, et katta andmete koostamise ja taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemise kulud.
• Mõned avaliku sektori asutused sõlmivad eraettevõtetega keerulisi andmekokkuleppeid, mis võivad viia selleni, et mõned erasektori partnerid seovad avaliku sektori teabe kinni. Direktiiv sisaldab kaitsemeetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ja selliste lepingute piiramiseks.
• Direktiiv hõlmab ka avaliku sektori rahastatud teadusandmeid: ELi liikmesriigid peavad selliste andmete jaoks välja töötama avatud juurdepääsu põhimõtted, tagades ühtlustatud eeskirjad nende taaskasutamiseks, kui need tehakse kättesaadavaks hoidlate kaudu. 

Komisjon on eeskujuks tugevaõigusraamistikuga oma andmete taaskasutamiseks, mida täiendab ELi rahastatav Euroopa andmete ametlik portaal. Portaalis on kättesaadavad ELi liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja asutusteandmekogumid, samuti koolitusmaterjalid avatud andmete taaskasutamise kohta ning teadusuuringute ja edulugude andmebaas.

Taustteave

2003. aastal kehtestas Euroopa Komisjonavaliku sektori valdusesoleva teabe taaskasutamise õigusraamistiku,  mis vaadati hiljem läbi direktiiviga 2013/37/EL.  2003. aasta direktiivi läbivaatamise  mõjuhinnanguttoetavas uuringusprognoositakse, et avaliku sektori teabe otsene majanduslik koguväärtus suureneb 52 miljardilt eurolt 2018. aastal (EL 27 ja Ühendkuningriik) 194 miljardi euroni 2030. aastal.

Direktiivis keskendutakse teabe taaskasutamise majanduslikele aspektidele, samas kui küsimust, milline teave tuleks avalikustada, käsitletakse peamiselt liikmesriikide tasandil teabevabadust käsitlevates õigusaktides. 2014. aastal avaldas komisjon suunised soovituslike standardlitsentside, andmestike ja dokumentide taaskasutamise eest tasu võtmise kohta, et avaliku sektori andmevaldajatel oleks lihtsam direktiivi oma igapäevatöös kohaldada.

Komisjon vaatas avaliku sektori teabe direktiivi läbi, tuginedes avalikule konsultatsioonile, avaliku sektori teabe direktiivi põhjalikule hindamisele ja mõjuhinnangule. Praegune direktiiv  avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise kohta, mis võeti vastu ja avaldati 20. juunil 2019, on selle protsessi tulemus.

Peamised muudatused võrreldes avaliku sektori teabe direktiiviga keskendusid järgmisele:

• vähendada turule sisenemise tõkkeid, eelkõige VKEde jaoks, piirates erandeid, mis võimaldavad avaliku sektori asutustel nõuda oma andmete taaskasutamise eest suuremat tasu kui levitamise piirkulud;
• andmete kättesaadavuseparandamine, lisades direktiivi kohaldamisalasse uut liiki avalikud ja riiklikult rahastatud andmed. See hõlmab kommunaal- ja transpordisektori riigi osalusega äriühingute valduses olevaid andmeid ning riiklikult rahastatavaid teadusandmeid;
• minimeerida esimese turuletulija ülemäärase eelise ohtu, mis soosib suurettevõtjaid ja piirab võimalikke andmete taaskasutajaid, nõudes avaliku ja erasektori andmekorralduse läbipaistvat protsessi;
• suurendada ärivõimalusi, edendades dünaamilist andmete levitamist rakendusliideste kaudu.