SNS – korduma kippuvad küsimused

Suhtlusvõrgu veebisaidil avaldatudtööprogrammsisaldab lisa, lk 41, milles on täpsustatud konkursikutse tingimused, milles on eelkõige märgitud, et:

„Riigi RIA A- ja B-voo puhul täiendatakse lepingu sõlmimise kriteeriumide tabelit mõju käsitlevas osas alakriteeriumiga, mis kajastab ettepanekute asjakohasust, et aidata kaasa konkursikutse IKOP üldiste eesmärkide saavutamisele. (Allolevas tabelis kaldkirjas esitatud tekst). Eeldatakse, et asjakohased ettepanekud aitavad usaldusväärselt kaasa IKOPi üldise 5 % eesmärgi saavutamisele [1].“

Joonealune märkus on sõnastatud järgmiselt [1] NB: Nende voogude puhul vastab IKOP muude liikmete kui liidu või nendega seotud üksuste osalemisele keskmiselt umbes 33 % ulatuses.“

Seda tuleb mõista järgmiselt: projektikonkursi kogueelarve 240 miljonit eurot peaks tagama selliste rahastamiskõlblike kulude rahastamise taseme, mida ei kaeta projekti hüvitatud kumulatiivsetest eelarvetest 5 %, st 12 miljonit eurot. IKOPi tootmisse panustavad ainult kasumit teenivad ettevõtted, kes on 6G Infrastruktuuri Assotsiatsiooni (6G-IA) liikmed. Selliste liikmete 33 % keskmine osalus on vaid soovituslik ja ei viita 33 %-le ühest konkreetsest majandusüksuse liigist (nt eraettevõttele Profit Company). See põhineb varasemate algatuste (nt 5G-PPP) statistilisel analüüsil ja selles võetakse arvesse, et mõned käesoleva konkursikutse teemad on piiratud 6G-IA liikmetega, st Stream C, Stream D ja Stream B lipuprojekt, ning need meetmed hõlmavad konsortsiumis juba 100 % 6G-IA-st, millel on potentsiaal suuremaks IKOPi põlvkonnaks. Pange tähele, et ülikoolid ei panusta IKOPi, vaid saavad 100 % oma kuludest kõigis projektides.

Hindamise tasandil selgitatakse tööprogrammis , et kui ettepanekud on võrdselt järjestatud, eraldatakse need järgmiselt: 

Kui kaks RIA ettepanekut on võrdselt järjestatud ja neid ei ole olnud võimalik lahutada, kasutades esiteks katvuse kriteeriumi, teiseks tipptaseme kriteeriumi ja kolmandaks üldist mõjukriteeriumi, peetakse seoste väljaselgitamisel järgmiseks kriteeriumiks VKEde osalemise taset ning kui see ei ole veel lõplik, peetakse IKOPi taset sobivaks.

IKOP põlvkond on seotud i) 6G-IA liikmesusega; II) rahastamise määr. Olenemata ettepanekust saab IKOPi luua ainult osaleja, kes on 6G Smart Networks and Services Industry Association (6G-IA)liige. Kui partner on kasumit teeniv ettevõte, hüvitatakse see kas90 % ulatuses RIA-le või 70 %ulatusesmõjuhinnangule. Siis on selle IKOPi generatsioon kas 10 % või 30 % selle partneri abikõlblikest kuludest, mida projekti eelarvest ei hüvitata. Kuid kui ettepaneku 6G-IA partner on mittetulunduslik liige (nt ülikool, uurimiskeskusjne ), on tal õigus saada 100 % oma rahastamiskõlblikest kuludest ja seega ei teki IKOPi,kuigi taon 6G-IA liige. IKOPi genereerimine konkreetse partneri jaoks arvutatakse seega protsendina abikõlblikest kuludest, mida projekt ei hüvita, ja see sõltub partneri liigist.

Vool D ei keskendu ainult kommertsseadmetele. Arvesse võib võtta ka täiustatud katsestendi või piloottaristut. Kaubanduslike seadmete hankimisel tuleb seda teha vastavalttoetuslepingu näidiseskirjeldatud seadmete või teenuste ostmise eeskirjadele.

Piiratud teemadepuhul võivad toetusesaajate hulka kuuluda ainult 6G-IA liikmed. Allhankeid kohaldatakse väga spetsiifiliste tööde või teenuste hangete suhtes ning seda ei tohiks mingil juhul vaadelda kui vahendit teadus- ja innovatsioonialase tavatöö teostamiseks.

Ühendkuningriik väljendas huvi olla programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riik. Praegu neid aga ei seostata (10. märts 2022). Seetõttu kohaldatakse üldlisasid (B lisa, lk 14):

[...] Rahastamiskõlblikkuse tingimuste kohaldamisel käsitatakse programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riikides või muudes programmiga „Euroopa horisont“ ühinemise üle peetavates kolmandates riikides asutatud taotlejaid assotsieerunud riigis asutatud üksustena, kui toetuslepingu allkirjastamise ajal kohaldatakse asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud programmi „Euroopa horisont“ assotsieerimislepingut.

Seetõttu ei saa Ühendkuningriigi üksusi praegu käsitada assotsieerunud riikides asutatud partneritena. Kui Ühendkuningriik ei ole toetuse allkirjastamise ajaks assotsieerimislepingule alla kirjutanud, tehakse Ühendkuningriigi üksustest kolmanda riigi partnerid.

Assotsieerunud riikide loetelu on esitatud programmis-guide_horizon_en.pdf (europa.eu) ( lk 12–13). Viimane versioon pärineb 1. veebruarist 2022 ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Samuti võivad pooldajad soovida tutvuda Ühendkuningriigi teadaannetega, mis näitavad, et Ühendkuningriik on otsustanud laiendada oma tagatisfondi kõikidele taotlustele, et „kui teadlased loodavad sel aastal toetuslepinguid allkirjastada“.

Pooldajateotsustada on see, mis kõige paremini vastab nende plaanidele ja kasutamise ajakavale.

Nendes voogudes ei ole rohkem projekte kavandatud. Teave selle algatuse numbri kohta on esitatud SNS R &I WP, 1. lisa, lk 41.

Ühisettevõte SNS-JU on tööstusest ajendatud, mis tähendab, et tööstuslik kasutamine on suunatud teatavas etapis ning see kajastub mõju hindamise kriteeriumis. Akadeemikud on olulised ja vajalikud madala tehnoloogiatasemega uuenduslike tehnoloogiate jaoks, kuid samuti on oluline kirjeldada, kuidas tööstus või idufirmad võivad uurimistulemusi arvesse võtta.

Piiratud 6G-IA tähendab, et nende projektiettepanekute partnerid peavad olema 6G-IA liikmed.

Jah, jah.

See on õige, kuid mitte ainult. Toetust võivad saada ka assotsieerunud riikide organisatsioonid, vt assotsieerunud riikide loetelu programmis-guide_horizon_en.pdf (europa.eu) (lk 12–13). Viimane versioon pärineb 1. veebruarist 2022 ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.

See sõltub sellest, kas kõne on piiratud või mitte.

Selliste piiratud teemade puhul eeldatakse, et isegi kõrghariduse eelarvest nullkuluga osalejad on osa 6G-IA-st.

Konkursikutse sissejuhatavas tekstis on märgitud: „Vajaduse korral tuleks ettepanekutes näidata, et need aitavad kaasa suhtlusvõrkudele mitterahaliste panuste kaudu operatiivtegevusse (IKOP) või mitterahaliste panuste kaudu lisategevusse (IKAA) ning soodustaksid suhtlusvõrgu erasektori liikme suuremat liikmesust.“ IKOPipanus IKOPi on määratletud töörühma tekstis tulutoovate ettevõtete vähendatud rahastamismehhanismide kaudu RIAs, mida on täpsemalt täpsustatud SNS-i veebisaidil avaldatud teadusuuringute ja innovatsiooni tööprogrammi 1. liites ning mis on selgelt määratletud kui element, mida hinnatakse mõjuhinnangu jaotises. IKAA ei ole üksikasjalikum ega sisalda ühtegi konkreetset hindamiskriteeriumi. Sellised lisameetmed täiendavad tõepoolest projektide teadus- ja innovatsioonitegevust, mitte IKOPiga vastuolus olevaid rahastamiskõlblikke kulusid. IKAAt saab arvestada ainult 6G-IA liikmetega, nagu ka IKOP-i puhul. Need on täpsustatud programmi tasandil, mitte projekti/toetuse tasandil SNSi juhtumi puhul. SNS-i IKAA kategooriate loetelu on esitatud aadressil https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/sns-governance, mis on esitatud dokumendis „Tööprogrammi I lisa“. Projektidelt ei nõuta siiski ametlikult nendesse IKAA kategooriatesse panustamist. Seega on pooldajatel vabadus selliseid lisategevusi kavandada või mitte. Hinnatav töö on ainult see, mis on hõlmatud rahastatavate tegevuste tegelike ettepanekutega.

Projektiga liituvad kolmandad isikud ei soovita IKOP-i genereerida pärast seda, kui projektikonkurss on edukalt lõpule viidud.

Konkursikutsepuhul, mille esitamise kuupäev on 26. aprill, tuleks 20 % arvutada ettepaneku esitajatele tegelikult eraldatud eelarvest (st 80 % Stream C ja 60 % Stream D puhul). Ettepanekus võib siiski märkida, et astmelised toetused on suunatud VKEdele. Sellisel juhul võib VKEde osaluse protsendimäära arvutada ettepaneku kogu eelarve alusel, mitte 60 või 80 % kindlakstehtud partneriga ettepaneku esitamise ajal.

Vastastikuse õigusabi lepingu artikli 6 lõike 1 punktis D1, lk 30 on esitatud rahastamistingimused „Finantstoetus kolmandatele isikutele“ (edaspidi „finantstoetus kolmandatele isikutele“), mis on kaskaadrahastamise nimetus mitmeaastases toetuslepingus.

Kui toetusesaaja on mittetulunduslik juriidiline isik, võib talle hüvitada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kui toetusesaaja on siiski äriüksus, on rahastamismäär teadus- ja innovatsioonimeetmete puhul kuni 90 % või innovatsioonimeetmete puhul 70 %. Konsortsiumid võivad vabalt valida toetuse saaja, kes toetust saab ja jaotab.

Astmeliste projektikonkursside korraldamiseks valitud toetusesaajal on õigus määrata kindlaks eeskirjad, põhimõtted ja määrad, mida nad kohaldavad rahastamise jaotamisel ja kolmandatest isikutest saajate valimisel, tingimusel et järgitakse mõningaid aluspõhimõtteid, nagu läbipaistvus.

Põhimõtteliselt võib see ületada vaikeväärtust 60 000 eurot. Reguleerivas määruses on siiski täpsustatud, et see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, kuna see on lubatud ainult erandina, „kui meetmete eesmärkide saavutamine oleks muidu võimatu või ülemäära raske“.

Kui koostatakse ettepanekut teema kohta, kus on kavandatud astmeline toetus (Stream C või Stream D teemad), annab veebipõhine esitamisvahend teile allalaadimiseks juurdepääsu zip-failile. See zip-fail sisaldab kahte dokumenti: FSTP-deklaratsiooni vorm B ja lisa. B osa tekstis tuleks selgitada, kuidas FSTP-tegevus aitab kaasa tööplaani ja eesmärkide saavutamisele, ning lisa tuleks täita, et anda lisateavet kavandatava FSTP jaoks.

Lisas esitatud teavet ei loeta lehekülgedeks, mis ületavad lehekülje piirangut (70 lehekülge), ning seda võetakse hindamisel arvesse.

Oluline märkus: kuna ettepaneku esitamise vahend võimaldab lisaks B-osale üles laadida ainult ühe täiendava PDF-faili, tuleks kõik lisad, kui neid on mitu (nt FSTP lisa ja Stream D turvalisa), lisada ühte pdf-faili.

Toetuslepingu näidislepinguartikli 6 lõike1 punktis D1, lk 30, kirjeldatakse rahastamistingimusi kolmandatele isikutele antavale rahalisele toetusele, mis on kaskaadrahastamise nimetus mitmeaastases toetuslepingus, ning kuidas see eraldatakse konsortsiumi asjaomasele partnerile. Mitmeaastases toetuslepingus täpsustatakse ka abi saavate kolmandate isikute kindlakstegemiseks vajalike projektikonkursside piirtingimused. Neid projektikonkursse kavandatakse ja hallatakse projekti raames pärast lepingu sõlmimist.

Lähitoimeside on tõepoolest väga asjakohane ja kooskõlas teema ulatuse ja asjade interneti seadmetega. Stream B kommunikatsioonisuuna eeldatava mõju konkreetse küsimuse puhul võib kaaluda järgmist:

– Üldine oodatav mõju, nagu on täpsustatud programmi „Euroopa horisont“ 2021.–2022. aasta tööprogrammi üldlisade D osas, mida veel kohaldatakse. See hõlmab meetme klassikalist üldist mõju, nt kasutamise, levitamise, standardimise mõju...

– Kohaldatakse sissejuhatavate osade osaks olevat üldist mõju, nt vähendatud CO2-jalajälge, jätkusuutlikkust jne.

– Mõju ja eesmärke, mis on esitatud ka Stream B sissejuhatavas tekstis, võib pidada asjade interneti, füüsikaliste kihtide või nanovõrkude või lähitoimega tööde asjakohasuseks. Eelkõige on nende aspektide puhul asjakohane allpool esitatud poolpaksus tekst:

• Euroopa tugevam juhtpositsioon seadmetele ja teenuste infrastruktuuridele laienenud ühenduvuse valdkonnas, pakkudes konkurentsivõimelisi pakkumisi, et ületada praegused probleemid, mis on seotud suurte, hajutatud tarbijatele ja ettevõtetele suunatud seadmete kasutuselevõtu, haldamise ja kasutamisega, mis on vajalikud 6G visiooni elluviimiseks füüsilise, digitaalse ja inimmaailma vahelisest intelligentsest vastastikusest ühenduvusest, toetades meie majanduse ja ühiskonna ulatuslikku digiteerimist.

• Suurem spektritõhusus ja dünaamiline spektri ühiskasutus mitme (ja potentsiaalselt uute) sagedusala vahel (potentsiaalselt üle 100 GHz), hõlmates tehnoloogiaid ja arhitektuure, mis võimaldavad optimeeritud kooseksisteerimist kõige keerulisemate spektrikeskkondadega, võimaldades pikemas perspektiivis avada uusi sagedusalasid mobiilside kasutamiseks parema energiatarbimisega, uuenduslikud ühiskasutuse kontseptsioonid, spektri ümberharimise võimalused ning samuti kodanike mured, nagu elektromagnetväljade vähene kokkupuude.

• Edendada Euroopa võimekust võtmetehnoloogiate, eelkõige tehisintellekti ja rahapesu, täiustatud signaalitöötluse ja mikroelektroonika valdkonnas, sillutades teed täiustatud süsteemidele, mis saavutavad visuaalse kadumise (nt muutes taristu lõppkasutajatele märkamatuks) koos füüsilise keskkonnaga. Mis puudutab tehisintellekti tehnikaid, siis eeldatakse, et koolitustel ja mehhanismide hindamisel kasutatavad andmekogumid on projektide tulemused. Selliste avatud andmekogumite esitamise aspekte (nt avaldamise kuupäev, ulatus ning andmete mõõde ja mitmekesisus) peetakse üheks projekti väärtuslikuks väljundiks projektide puhul, mis keskenduvad peamiselt tehisintellekti meetoditele.

• Pakkuda tehnoloogiaid ja struktuure, et tugevdada Euroopa tööstuse positsiooni 6G standardimisetapis, mis peaks algama 2025. aasta paiku.

Pooldajaid julgustatakse lugema läbi kogu tööprogrammi, et mõista 6G-ga seotud töö üldist põhjendust ja soovitud mõju.

Mitte tingimata. On konkreetseid teemasid optilise/juhtmeta, nt, Stream B Strand 3, näitena.

Stream B tegevussuunas 3 on kõik need teemad kindlaks tehtud ja neid saab kombineerida või mitte vastavalt ettepanekute esitajate visioonile ja plaanile.

Soovituslikult Stream B tegevussuund 4 (turvaosa all) võib kaaluda plokiahela tehnoloogiaid. Pange siiski tähele, et see teema ei piirdu ainult tööprogrammi selle osaga.

Oja A on umbes lühiajaline areng 5G suunas 6G.  Sellel on üldise ülesehituse poolest juba hästi määratletud struktuur. Projektide vastavusse viimist tuleks tõlgendada projektide vastastikuse täiendavusena, nii et tulemuseks olevad projektid võivad pakkuda täielikku süsteemiväljavaadet. Konkursi eesmärk on maksimeerida võimalusi, et tulemuseks olevad projektid täiendavad üksteist.

SNS on keskse tähtsusega mikroelektroonika komponentide määratlemisel 6G jaoks, näiteks THz-komponentide puhul, kuid üksteist täiendavat põhjalikku teadus- ja arendustegevust saab kasutada teadmistepõhises tehnoloogias, nii et kahe ühisettevõtte vaheline koostöö on sihipärane. SNS võib käsitleda komponentidele esitatavaid nõudeid, jõudlust ja tehnoloogiaid, kuid üksikasjalikud rakendusaspektid (heterogeensete tehnoloogiate integreerimine, pakendamine jne) on pigem KDT valdkonnas. SNS võib kaaluda rakendusaspekte, kuid see sõltub tasemest, sest eelarved tabavad mõningaid piiranguid ja mikroelektroonika rakendamine on väga intensiivne.

Teemakatvus on jäetud pooldajate hooleks. Kuna Stream B-01–03 sisaldab erinevaid teemasid alates optoelektroonika, NTN, HAPS, IoT, lähitoime side ja nano-things võrgud, on võimalik, et pakkujad töötavad alarühma teemasid, mis on tihedalt seotud üksteisega.

Kvantkommunikatsiooni teemavaldkondi ei ole välja jäetud, kuid see ei ole suhtlusvõrkudes eriti oluline, sest seda käsitletakse juba programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonna projektikonkurssides.

„Suured piloodid“ – katsejuhtumid, mis näitavad funktsioone ja teenindusnõudeid, mida võib pidada töötingimuste suhtes representatiivseks. Tõlgendus võib sõltuda kasutusjuhtumist ja tõendatud funktsioonidest. Näiteks võib ühendatud autovaldkonna suuremahulist pilooti pidada „suureks“, kui kiirtee pikkus on piisavalt pikk, et hõlmata mitu juurdepääsupunkti, näiteks selleks, et näidata teenuse järjepidevust liikumise ajal. Teisest küljest võivad muud kasutusjuhtumid tähendada, et suuremahulised autod nõuavad piisavalt suurt kogust, näiteks auto ja auto vahelise teabevahetuse puhul.

Selliseid koostööteemasid ei ole käesoleva konkursikutse jaoks kavandatud, kuid Jaapani või Korea partnerid võivad osaleda, kuigi neid ei rahastata ELi suhtlusvõrkude eelarvest.

Alt-üles koostöö projekti tasandil on alati võimalik, sest projektis osalejad osalevad ka muudes ELi rahastatavates tegevustes ja loovad sihipärase seose nende teiste ELi rahastatavate algatustega. Kavandatakse rohkem ülalt-alla lähenemisviisi koos konkreetsete meetmetega, nagu mikroelektroonika põhidistants, mida toetatakse määratlemisetapis CSA projektidega ja linkidega, mis on juba kindlaks määratud suhtlusvõrkude juhtimisstruktuuris.

Eelistatav on, et emagrupp ühineks ühinguga, mis annab juurdepääsu sidusüksustele, kui selle peakorter asub Euroopas.

Vastavalt 6G-IA põhikirjale: Juriidilise isiku sidusettevõtja – juriidiline isik, mida otseselt või kaudselt kontrollib selline juriidiline isik või mida kontrollitakse sellise juriidilise isikuga või ühise kontrolli all, kuni selline kontroll kestab.  Eespool nimetatud eesmärkidel on mis tahes üksuse „kontroll“ otsese või kaudse kaudu:

– üle 50 % (majandus)üksuse emiteeritud aktsiakapitali nimiväärtusest või üle 50 % emiteeritud aktsiakapitalist, mis annab omanikele õiguse hääletada juhtide või sarnaseid ülesandeid täitvate isikute valimisel

mis tahes muul viisil õigus valida või nimetada üksuse juhatuse liikmeid (või sarnaseid ülesandeid täitvaid isikuid), kellel on häälteenamus.

Jah, nad saavad osaleda.

Ei, ei ole.

Komisjoni endine H2020 B osa 5. jagu „Eetika ja julgeolek“ on nüüd lisatud EÜ HEU (SNS) A osa 4. jaosse.

KÜSIMUS: Mis puudutab partnerite profiile, sh organisatsiooni profiili ja partnereid „Champions“ ning lühikesi elulookirjeldusi, mis on varem kogutud programmi „Horisont 2020“ 4. jaos, lisatakse osa teabest EÜ HEU (SNS) A osasse spetsiaalsetes vormides. A osas esitatud vormid on „kerged“ (ainult tabel, kus on loetletud ettepanekusse kaasatud teadlased, 5 väljaannet jne). Osa teabest võib lisada B osa alajaosse 3.2 „Osalejate ja konsortsiumi kui terviku suutlikkus [nt 10 lehekülge]“, kus saab esitada partnerite rolle, kuid mitte üksikasjalikke profiile/elulookirjeldusi. Kas partnerite profiilid, sh „Champions“ CVd tuleks lisada B osa lisana ja lugeda 100 leheküljele? Vastavalt Euroopa Komisjoni käsiraamatule (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/om_en.pdf – lk 31/81))

VASTUS: Partnerite profiilide puhul lisatakse EÜ HEU (SNS) A osasse „kerge“ osa teabest spetsiaalsetes vormides, samas kui täiendav teave partnerite rollide ja suutlikkuse kohta lisatakse B osasse.

B osalisad on mõeldud ainult täiendavaks teabeks ja neid ei arvestata lehekülje limiidi sisse (nt 70 või 100 lehekülje piirang). Kui B osa üleslaaditud dokument sisaldab rohkem kui määratud leheküljepiirang (sõltuvalt valitud teemast 70 või 100 lehekülge), siis nendes lisalehtedes sisalduvat teavet ei hinnata. seega seda ei hinnata. Teave, mis on oluline ja mida tuleb hinnata, et toetada ettepanekut, peab ettepaneku B osa puhul jääma valitud teema puhul 70 või 100 lehekülje piiresse.

Täiendavaid lisasid võib kasutada menetluste kirjeldamiseks, nt kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse/kaskaadtoetuste või eetika/julgeolekuga seotud aspektide kirjeldamiseks. Neid ei loeta lehtedeks, mis ületavad lehekülje piirangut (sõltuvalt teemast 70 või 100 lehekülge) ja neid võetakse arvesse täiendava teabena. Kui elulookirjeldused on esitatud lisades, siis neid ei hinnata.

Oluline märkus: kuna ettepaneku esitamise vahend võimaldab lisaks B-osale üles laadida ainult ühe täiendava PDF-faili, tuleks kõik lisad, kui neid on mitu (nt FSTP lisa ja Stream D turvalisa), lisada ühte pdf-faili.

Iga ettepaneku partner, kes panustab IKOPi loomisse, peaks täitma tabelis ühe rea, sealhulgas osaleja numbri ettepanekus, lühinime ja 6G-IA liikme nime, kellega ta on seotud. Veerus „Kulud“ on näidatud selle partneri loodud IKOPi euroväärtuse absoluutväärtus. See summa liidetakse alumises osas ja jagatakse rahastamiskõlblike üldkuludega, et arvutada ettepanekust tulenev IKOP protsendimäär.

Tabel 3.1.Kindised panused operatiivtegevusse IKOP
Palun täitke alljärgnev tabel iga osaleja kohta, milles hinnatakse nende poolt operatiivtegevusse antud panuste väärtust vastavalt SNSi teadus- ja innovatsioonitegevuse 2021.–2022. aasta tööprogrammi „2022. aasta projektikonkursi tingimused“ 1. liitele.

Veebipõhises käsiraamatus soovitatud piirangud väljundite ja tööpakettidearvu kohta on seotud programmi „Euroopa horisont“ standardettepanekute 45 -leheküljelise vaikepiiranguga. Kuna SNS-kõnede teemade leheküljepiirangud on seatud 70 leheküljele (või mõne teema puhul 100 leheküljele), siis seda piirangut ei kohaldata.

Suhtlusvõrkude veebisaidil avaldatudtööprogrammi1.lisas on sätestatud, et konsortsium peaks selle kohta esitama deklaratsiooni. Selle lühikese deklaratsiooni võib lisada konsortsiumiliikmete koondnimekirja ettepaneku B osa alguses. Konsortsiumi koordinaatori ülesanne on kontrollida, kas kõik konsortsiumi liikmed täidavad selliste piiratud teemade puhul tegelikult 6G-IA liikmesuse reeglit.

Täisliikmed ja assotsieerunud 6G - IA liikmed on loetletud 6G-IA veebilehel (https://6g-ia.eu/). Kuna 6G-IA võtab sageli vastu ja kiidab heaks uusi liikmetaotlusi, võib hiljuti vastuvõetud liikmete veebisaidile ilmumiseks kuluda paar päeva. Pange tähele, et 6G-IA liikmega seotud üksuse määratlus on esitatud jaotises „6G INFRASTRUCTURE ASSOCIATION (6G-IA) ISSUES“ (teine punkt).

Kõik programmi „Euroopa horisont“ ettepanekud peavad läbima enesehindamise julgeoleku ja eetika valdkonnas. Selleks tuleb täita konkreetne tabel ettepaneku A osas. Kooskõlas nõukogu 19. novembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2085 (millega asutatakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames) artikli 171 lõikega 1 tuleb SNS laiaulatuslikke katseid ja katseprojekte koos vertikaalsete lahendustega (D vood) läbi viia täiendav (küber)turvalisuse deklaratsioon.

Turvalisuse deklaratsioon koosneb konsortsiumi analüüsist, milles kirjeldatakse i) küberturvalisusega seotud riske ja ii) seda, kuidas neid kavandatava töö rakendamise kontekstis leevendatakse. SNS-i veebisaidil avaldatudtööprogrammileheküljel 34–35 „G Stream D töö kirjeldus“ kirjeldatakse tüüpilisi juhtumeid järgmiselt:

1) Katseinfrastruktuur on ühendatud operatiivvõrguga või kasutab operatiivvõrgu ressursse. See võib kaasa tuua küberturvalisuse riski 5G küberturvalisuse vahendite kogumi ulatuses. 2) Suuremahuline katseinfrastruktuur on eraldiseisev, st ei ole ühendatud operatiivvõrguga, vaid kasutab kommertskasutusele lähedasi seadmeid. Sellisel juhul võib selliste operatiivseadmete (või spetsiifilisi kasutusjuhtumeid katsetavate vertikaalsete ettevõtete seadmete) ühendamine kolmandates riikides asutatud või kontrollitud üksuste seadmetega viia projektitulemuste vahetamiseni, mis võib põhjustada julgeolekuriske või kahjustada kestlikku tarneahelat ELi seisukohast.

Julgeolekudeklaratsioon peaks keskenduma potentsiaalselt tundlikule teabele küberturvalisuse seisukohast, mis võib konsortsiumis kokku puutuda ja mida kolmandate riikide üksused saavad edaspidi kasutada, et ohustada operatiivtaristut või -seadmeid, mida võib kasutada täielikus operatiivtaristus. Näide: kui võrguseadmega rakendatakse avatud lähtekoodiga algoritm, mida kasutatakse operatsioonisüsteemides, võib avatud teadmisi kasutada selleks, et hiljem kahjustada operatiivtaristut. Laiemas plaanis on analüüsi eesmärk keskenduda kavandatud projekti raames kasutusele võetud või kasutatud seadmete või teenustega seotud dokumentidele, teabele ja tulemustele ning tagada, et see on nõuetekohaselt kaitstud ega too küberturvalisuse kontekstis kaasa tundliku teabega kokkupuudet. Seega tuleks ettepanekus sünteetiliselt kirjeldada võimalikke riske (kui neid on) ja leevendusmeetmeid nende leevendamiseks/vähendamiseks.

Kestuse osas peaksid kaitsemeetmed jääma vajaduse korral kehtima projekti kestuse ajal ja pärast seda, kui neid kasutatakse ka pärast projekti kestust (mis võib olla nii, nagu SNS-programmi eesmärk on ehitada katse- ja katserajatisi, mida uuendatakse järk-järgult ajas ja etappides. Seda on täpsemalt kirjeldatud sotsiaalvõrgustike veebisaidil avaldatud tööprogrammilisas leheküljel 49.

Kolmandate riikide ja ELi mittekuuluvate liikmesriikide üksusteosalemine on täielikult võimalik. Tunnistatakse, et mõne seadme, teenuse või tarkvara puhul võib osalejatena vaja minna kolmandatest riikidest pärit üksusi. Siiski peaksid ettepanekud näitama ELi lisaväärtust, pöörates erilist tähelepanu tarnijate rollile suuremahulisteks eksperimenteerimiseks või katsetamiseks kasutatavate võrgu-/teenuseelementide küberturvalisuses ning jätkusuutliku tarneahela arendamisel ELi seisukohast. See on eriti oluline juhul, kui projektipartnerid peavad vahetama turvalisuse seisukohast tundlikku teavet või saama neile juurdepääsu.

Ettepaneku A-osa sisaldab julgeolekuküsimuste tabelit, mis tuleb täita kõigi ettepanekute puhul. Stream D-ettepanekute puhul tuleks siin välja tuua võimalikud turvariskid küberturvalisuse riskide tähenduses, nagu on kirjeldatud konkursikutse tekstis, eelkõige tabeli „Muud julgeolekuküsimused“ punkti 3 teise küsimuse all. See tekst A osas on siiski piiratud 1000 tähemärgiga. Seega võib täiendava teabe lisada julgeolekupeatüki B osasse. Samuti on võimalik lisada B osasse turvalisa, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kindlakstehtud turvariskide leevendamiseks või kõrvaldamiseks kavandatud leevendusmeetmeid.

Olulised märkused:

1. Stream D ettepanekuesitamise protsess osalejaportaalis https://ec.europa.eu/research/participants/submission/manage/screen/submission/create-draft/23597?topic=HORIZON-JU-SNS-2022-STREAM-D-01-01 võimaldab juurdepääsu tõmblukuga failile, sealhulgas ettepaneku B-osa vormile, ja lisavormile finantskolmandate isikute deklaratsiooni jaoks (kaskaadrahastamine). Zip-fail ei sisalda turvalisa vormi. Kui pooldajad soovivad sellist lisa esitada, peavad nad selle koostama tasuta ja kokkuvõtlikus vormis.
2. kuna ettepaneku esitamise vahend võimaldab lisaks B-osale üles laadida ainult ühe täiendava PDF-faili, tuleks kõik lisad, kui neid on mitu (nt FSTP lisa ja Stream D turvalisa), lisada ühte pdf-faili;
3. Zip-faili vormi B osaleheküljel 22 öeldakse 3. jaos, et A osa ei tohiks täita. See EI OLE KOHTA ja A osa teave tuleks täita A osa „Julgeolekuküsimused“ tabelis, vt eespool.
4. Vormi B osa 3.jao leheküljel 22 on järgmine tekst: „Eelkõige tuleks ettepanekutes kirjeldada B osa julgeolekujaotise 1. alajaos, kuidas ettepanek neid turvanõudeid täidab, ja 5. alajaos, kuidas ülejäänud julgeolekuküsimusi konkreetsete meetmete abil käsitletakse.“ TÄHELEPANU, kuna neid alajagu ei ole olemas.
5. Vormi B osa 3.jao leheküljel 22 on märgitud, et B osasse tuleks lisada lisa. Käesolevas lisas tuleks eelkõige kirjeldada potentsiaalselt kindlakstehtud küberturvalisuse riskide maandamise meetmeid. (välja arvatud juhul, kui see ei ole kohaldatav)