22. aprillil 2021 korraldasid komisjon ja ELi-IoT projekt ühiselt virtuaalse järgmise põlvkonna asjade interneti ja servade andmetöötluse strateegiafoorumi, kuhu kogunesid teadusuuringute ja innovatsiooni ning erasektori külalisesinejad, et vahetada arvamusi eesseisvate prioriteetide, probleemide ja võimaluste üle ning luua ühine nägemus järgmise põlvkonna asjade internetist ja (Var) Edge Computingust Euroopas.
Külalisesinejate hulgas olid eksperdid sellistest ettevõtetest nagu ATOS, Bosch, Ericsson, Nokia, NXP, SAP, Siemens, Trialog ja TTTech, teaduskeskused nagu CEA, Fraunhofer, KTH ja SINTEF ning organisatsioonid nagu AIOTI, ARTEMIS-IA, GAIA-X, ECLIPSE, ETSI ja IDSA, millel osales üle 300 osaleja.
Üle 30 kõneleja arutlesid selle üle, kuidas EL saaks ära kasutada oma tugevaid külgi tööstuses ja kuidas edendada avatud platvormide arendamist, samuti seda, millal on konkurents ja koostöö ülemaailmsete osalejate seas oluline. Euroopa tööstuses osalejad rõhutasid, et 80 % andmetöötlusest ja analüüsist läheb üle reaalajas toimuvale võrgu servale, mis on nii turvalisem kui ka energiatõhusam.
Nelja täiskogu istungjärgu jooksul arutati asjade interneti ja Edge Computingu kontekstis järgmisi teemasid:
- Süsteemi integreerimise platvormid: Operatiiv- ja infotehnoloogiad on ühtesulandunud, mis viib järgmise põlvkonna asjade internetini, millel on tugev andmetöötlusvõimsus serval ja seadme tasandil. Suur samm edasi oleks kokkulepe ühiste tegevusplatvormide kohta.
- Ökosüsteemid ja liidud: Kasutajad ja teenuseosutajad peavad koos ehitama asjade interneti järgmise põlvkonna. Platvormid peavad olema avatud, kuna Euroopa on osa ülemaailmsetest ökosüsteemidest.
- Usaldus ja usaldusväärsus: Digiusaldus on digiülemineku võti. Läbipaistvuse tagamiseks ja andmete esitamisest loobumiseks on vaja andmepoliitikat, mida toetavad küpsed vahendid.
- Visuaalsed kontseptsioonid: Üleminek kollektiivsele intelligentsusele nõuab heterogeensete süsteemide jaoks arukaid orkestreid, mille tulemuseks on uued detsentraliseeritud luure ja sülearvutite kontseptsioonid.
Arvestades ELi tugevaid külgi tööstuslikus asjade internetis, küberfüüsikalistes süsteemides ja peamistes vertikaalsetes sektorites, oldi üksmeelel, et Euroopa osalejad – alates suurtest kuni väikesteni, nõudlusest pakkumise pooleni, digitaalsetest kuni operatiivsete ja teadusuuringuteni tööstuseni – peavad ühendama jõud, et arendada välja asjade interneti järgmise põlvkonna tehnoloogiad, süsteemid ja platvormid, millel on tugev andmetöötlusvõimsus, et tugevdada Euroopa konkurentsipositsiooni ülemaailmsel areenil.
Foorum oli 2021. aasta märtsi Fireside Chati järelmeede; väike seminar, mis koondas ja ühendas peamised sidusrühmad ettevõtete tasandil, et edendada Euroopa strateegilise visiooni kujundamist asjade interneti ja servandmetöötluse tuleviku kohta. Keskpika perspektiiviga, milleks on viieaastane turuaken, peaks seda visiooni toetama 150 miljoni euro suurune teadusuuringute ja innovatsiooni algatus programmi „Euroopa horisont“ esimese tööprogrammi raames (II sammas, 4. teemavaldkond) pilvandmetöötluse ja asjade interneti valdkonnas ning see on osa Euroopa andmestrateegia rakendamisest. See täiendab lühemaajalisi ja rohkem kasutuselevõtule suunatud Euroopa algatusi andmeruumide ning pilvandmetöötluse föderatsiooni, teenuste ja kauplemiskohtade kohta, mis on koostatud DIGITAL programmi raames.