European Commission
Praegust digiüleminekut iseloomustab loodavate, töödeldavate, säilitatavate ja edastatavate andmete arvu järsk suurenemine. See mõjutab meie energiatarbimist. 2018. aastal moodustasid andmekeskused 2,7 % ELi energiatarbimisest (vt 2020. aasta uuring „Energiatõhus pilvandmetöötlustehnoloogia ja -poliitika keskkonnahoidliku pilvandmetöötluse turu jaoks“). Kui seda ei kontrollita, võib see kasvada 2030. aastaks 3,2 %ni.
Uuringus pakutakse välja poliitikameetmed, millega edendatakse energiatõhusust ja ringmajanduse tavasid IKT väärtusahelates. Selles keskendutakse pilvandmetöötlusele ja andmekeskustele ning elektroonilise side teenustele ja võrkudele.
Andmekeskuste ja pilvandmetöötluse valdkonnas pakutakse uuringus välja järgmised konkreetsed poliitikameetmed:
- Energiatõhusate andmekeskuste tegevusjuhendi täiustamine;
- Tugevdada andmekeskuste, serveriruumide ja pilveteenuste keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume; ja
- Euroopa andmekeskuste registri loomine.
Lisaks esitatakse selles andmekeskuse määratlus ja näitajad 2030. aasta eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks.
Seoses elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega tehakse uuringus ettepanek võtta kasutusele telekommunikatsiooniteenuste energiatõhususe märgis, et tagada ettevõtjatele ja tarbijatele suurem läbipaistvus. Siiski tuleb lahendada metodoloogilised probleemid, sealhulgas andmete kättesaadavus. Lisaks tehakse uuringus ettepanek, et telekommunikatsioonioperaatorid registreeriksid võrgu energiamahukuse kesk- või riiklikus registris, andes ülevaate erinevatest pakkujatest ja erinevate võrgutehnoloogiate tõhususest. Seda tuleks täiendada uue taristu tõhususe miinimumnõuete ja ökodisaini kriteeriumidega.
Neid tulemusi võetakse arvesse mitmes käimasolevas ja tulevases algatuses, mis on seotud rohe- ja digipöördega.