Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat: punktist mitmikpunktini (p2mp) ja punktist punkti (p2p).
Võrgutasemed
Lairibavõrk koosneb geograafilistest elementidest (horisontaalne mõõde), mis hõlmavad kolme erinevat osa:
- Selgroo võrk: Koosneb kiudoptilisest kaablist, mis ühendab omavalitsuse või piirkonna eri piirkondi. Ringtopoloogia eeliseks on olla tugev (koondatud võrk) ühe kiu lõigete või muude rikete vastu (nt ühe külje purunemine). Võrgu selgrooosas kasutatakse mõnikord edasijõudnumaid topoloogiaid (nt võrgusilmaga).
- Piirkondlikud võrgud (st tagasiühendused): Ühendage mitu juurdepääsusõlme, mis koondavad kohalikku liiklust võrku veelgi. Sageli rakendatakse kiudoptilise kaabli ringiga, kuigi kasutada saab puu topoloogiaid. Kui praegu kättesaadavad rahalised vahendid on väga piiratud, on piirkonnas ühendatavaid lõppkasutajaid suhteliselt vähe, mikrolaineühendusi võib kasutada lühikese ja keskmise tähtajaga lahendusena.
- Esimese miili (nimetatakse ka viimase miili) ühendused lõppkasutajatega: Lingid lõppkasutajatelt juurdepääsusõlmedele, kus toimub esimene liikluse koondamine. Igas olukorras on erinevad logistilised, majanduslikud ja demograafilised tingimused; seega võivad kõige paremini sobida erinevad infrastruktuurilahendused.
Võrgu topoloogiad
Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo võrgu puhul on kõige olulisemad topoloogiad puud, rõngad ja võrguga topoloogiad. Muud allpool loetletud olemasolevad topoloogiad näitavad, et võrk on halvasti läbi kukkunud ja seetõttu ei ole need tuumvõrgu jaoks nii olulised.
- Puud: Igast elemendist tulenev liiklus liidetakse hierarhiliselt ülespoole; puu topoloogia on tavaliselt odavam, kuid vähem tugev: Kiudoptilise katkemise või muu rikke korral ühendatakse teatavad võrgu osad pikaks ajaks lahti. Lisaks on hierarhia iga astme puhul rohkematest sõlmedest pärit liiklusel sama füüsiline ühendus.
- Sõrmus: Iga võrguelement on ühendatud kahe elemendiga nii, et kõik ühendused moodustavad rõnga. Ringtopoloogia eeliseks on see, et iga sõlm on ühendatud kahe naabersõlmega (seda nimetatakse mõnikord „koondamiseks“). Kiu lõigatud või muu rikke korral saab liiklust sageli automaatselt ümber suunata, samal ajal kui viga parandatakse.
- Silmaga: Iga võrguelement on ühendatud mitme muu elemendiga; see on kõige tugevam ja kiirem, kuid ka kõige keerulisem ja kallim topoloogia tänu kõrge juhtmestiku ja riistvara jõupingutusi.
- Tähed: Kõik ühendused teiste sõlmedega algavad kesksest sõlmest. Selle topoloogia peamine eelis on see, et kõik sõlmed saavad omavahel kesksõlme kaudu hõlpsasti suhelda. Peamine puudus on see, et kui kesksõlm katkestatakse, kukub kogu võrk kokku. Sõltuvalt võrgu ühenduselemendist, mida kasutatakse tähe topoloogia keskel, võivad kokkupõrked olla probleemiks. Andmevoog toimub ühe seadme abil. See võib olla kasulik turvalisuse kaalutlustel või piiratud juurdepääsu tõttu, kuid kui keskne sõlm on tähtede topoloogias häiritud, on kogu võrk haavatav.
- Buss: Kõik sõlmed on ühendatud otse kaabliga. Iga peremees on ühendatud ühise kaabliga. Võtmeseadmed võimaldavad hostil „linkida“ jagatud meediumile. Selle topoloogia eeliseks on see, et kõik hostid on omavahel ühendatud ja saavad üksteisega otse suhelda. See võimaldab kõigil võrguseadmetel lugeda kõiki signaale teistest seadmetest. Negatiivse külje puhul katkestatakse kaabliühenduse katkemise korral hostide ühendus.
Kaks peamist topoloogiat esimese miili jaoks
- Punktist mitmikpunktini (p2mp): Esimene agregeerimissõlm edastab teavet mitmele lõppkasutajale sama ühise andmekandja kaudu, kasutades ühte saatjat. See toimub nii traadita side kui ka traadiga side puhul, kui füüsiline andmekandja on lihtsalt jagatud agregeerimissõlme ja lõppkasutajate vahel (nt PONis kasutatav kiudoptiline punkt-multipunkt või koaks kaabeltelevisioonivõrgud). Sellisel juhul võtavad kõik lõppkasutajad vastu sama füüsilise signaali, kes seejärel ribalaiust jagavad.
- Punktist punkti (p2p): Esimene koondsõlm edastab teavet mitmele lõppkasutajale spetsiaalsete füüsiliste kanalite kaudu, kasutades vastavat arvu saatjaid. Traadita side puhul on seda võimalik saavutada, kui sidekiired ei kattu üksteisega (raadioühendused), samas kui traadiga sides ühendab spetsiaalne liin agregeerimissõlme iga lõppkasutajaga (nt kiudoptilised punktid ja telefoniliinid).
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Erasektori taristuomanikud ja avaliku sektori asutused teevad koostööd, et rahastada avaliku ja erasektori ning erasektori hallatavaid võrke.
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arendamise võti on poliitiliselt toetatav kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Õige ärimudeli valimine sõltub turuosaliste rollist lairibaühenduse väärtusahelas.
Investeerimismudelid pakuvad riigiasutustele huvitavaid võimalusi osaleda piirkondliku lairibaühenduse arendamises.
Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrgu kihid ja ettevõtjate peamised rollid aitavad mõista haldusasutuste rolle.
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.