„NöGIG 2“ pakub kiiret ühenduvust Alam-Austria maapiirkondades
Sõltuvalt sellest, milliseid rolle (füüsilise taristu pakkuja, võrguteenuse osutaja, teenuseosutaja) turuosalised võtavad, tekivad erinevad ärimudelid.
Vertikaalselt integreeritud mudel
Kui üks turuosaline võtab kõik kolm rolli, on ta vertikaalselt integreeritud ja sellest tulenevat ärimudelit nimetatakse vertikaalselt integreeritud mudeliks (nt suured telekommunikatsioonioperaatorid).
Turgu valitsevad telekommunikatsioonioperaatorid omavad tavaliselt passiivset ja aktiivset taristut ning pakuvad lõppkasutajatele teenuseid. On variante, kus operaator pakub juurdepääsu konkureerivatele teenuseosutajatele hulgimüügi tasandil. On olnud palju juhtumeid, kus avaliku sektori asutused on ehitanud lairibavõrke vertikaalselt integreeritud mudelite alusel. See ei olnud tõepoolest ebatavaline munitsipaalvõrgustike teedrajavatel aastatel.
Mõnel juhul, eriti kui vertikaalselt integreeritud osalejat peetakse märkimisväärseks turujõuks, nähakse määrusega ette, et juurdepääs võrgule avatakse konkurentidele kas passiivsel või aktiivsel tasandil. Sellisel juhul projekteerib võrgu omanik võrgu nii, et ta osutab oma teenuseid, ja annab konkurentidele juurdepääsu võrguprojektiga ühilduvates vormides. Kuigi turgu valitsevad ettevõtjad viitavad sellele mudelile kui „avatud juurdepääsule“, on see tegelikult vertikaalselt integreeritud mudel, millel on eraldamine (kas füüsilisel kihil, mida nimetatakse kliendiliini eraldamiseks (LLU) või aktiivsel kihil, mida nimetatakse bitivooühenduseks).
Ainult hulgimüügiks kasutatava võrgu mudel
Kui rollid on eraldatud, räägime ainult hulgivõrgu mudelist. Ainult hulgimüügivõrgus on taristu kõigile turuosalistele võrdsetel tingimustel kättesaadav. See võib toimuda erinevates vormides, sõltuvalt sellest, kas võrgu omanik tegutseb ainult PIP tasandil või ka NP tasandil. Kui võrgu omanik on kaasatud ainult PIP tasandil, otsustab võrgu omanik kas jätta kõrgemad tasandid turuosaliste hooleks (konkurents turul) või sõlmida NP rolli lepingu ühe turuosalisega teatavaks ajavahemikuks (turukonkurents), mille ülesanne on pakkuda konkureerivatele teenuseosutajatele lõppkasutaja ühenduvust.
Sellest tulenevalt on võimalik kindlaks teha ainult hulgimüügiga seotud ärimudelite kolm varianti:
- Passiivne kiht ainult hulgimüügiks (tuntud ka kui Passive-Layer Open Model (PLOM))
- Ainult aktiivse kihi hulgimüük (tuntud ka kui Active-Layer Open Model (ALOM))
- Ainult hulgimüügi vahendatud (tuntud ka kui kolmekihiline avatud mudel (3LOM))
Passiivse kihiga ainult hulgimüügi mudel
Selle mudeli puhul ehitab ja käitab üksus (nt avaliku sektori asutus, kohalik ühistu või erainvestor sõltuvalt valitud investeerimismudelist) passiivset taristut, mis tehakse kättesaadavaks kõigile turuosalistele õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See üksus võtab passiivse taristu kasutusele kas otse või standardsete hangete kaudu turule, mis koosneb tsiviilehituse ja võrgu kasutuselevõtuga tegelevatest ettevõtetest, kuid mitte telekommunikatsioonioperaatoritest. PIP säilitab passiivse taristu omandi ning käitab käitamist ja hooldust.
Sellises mudelis on lairibavõrk avatud passiivsel tasandil ning konkureerivad operaatorid, nagu integreeritud võrgu ja teenuseosutajad või teenuseosutajatele ühenduvust müüvad avatud juurdepääsuga võrgu pakkujad, saavad lõppkasutajatele juurdepääsu otse füüsiliste ühenduste kaudu.
Aktiivse kihiga ainult hulgimüügi mudel
Selles mudelis kasutab ja käitab üks üksus passiivset ja aktiivset kihti (seega toimib integreeritud füüsilise taristu ja võrgu pakkujana). See üksus paigutab aktiivsed seadmed kõikidesse juurdepääsusõlmedesse ja ehitab avatud, operaatori suhtes neutraalse võrgu, mille kaudu kõik teenuseosutajad saavad osutada oma teenuseid kõigile lõppkasutajatele.
Selle mudeli peamine erinevus võrreldes ainult passiivse kihi hulgimüügiga on see, et üks üksus jälgib aktiivsete seadmete paigaldamist kõikidesse juurdepääsusõlmedesse. Ühelt poolt vähendab see operaatorite vabadust oma juurdepääsuvõrgu kujundamisel, kuid teisest küljest muudab teenuste osutamise kõigile võrgu lõppkasutajatele lihtsamaks ja odavamaks.
Ainult hulgimüügiga seotud vahendatud mudel
Nn vahendatud hulgimüügimudelis (või kolmekihilises avatud mudelis 3PLOM) on PIP, NP ja SP rollid selgelt eraldatud. Sellisel juhul on avaliku sektori asutusel sama roll kui passiivsel kihil, kuid aktiivsel tasandil määratakse NP roll hangetega välisele üksusele. See kolmas isik NP tegutseb seega vahendajana (seega mudeli nimi), paigutades aktiivsed seadmed kõikidesse juurdepääsusõlmedesse, ning see loob ainult hulgimüügivõrgu operaatori suhtes neutraalse võrgu. Sõltumatud teenuseosutajad saavad aktiivse juurdepääsu, tavaliselt paigutades oma seadmed kesksesse asukohta, et pakkuda oma teenuseid kõigile lõppkasutajatele. Teenuseosutajad seevastu tajuvad vahendatud mudelit väga sarnasena aktiivse kihi mudeliga. Võrguomanike (PIP) seisukohast nõuab vahendatud mudel samasugust kaasatust ja tehnilist pädevust kui passiivse kihi mudelil. Seega võib ainult hulgimüügi vahendatud mudel olla hea valik väiksematele võrkudele hõredalt asustatud piirkondades.
Ärimudeli valimine
Sõltuvalt osalemise tasemest on avaliku sektori asutusel ärimudeli määratlemisel rohkem või vähem sõnaõigust. Mudeli valimisel mängivad rolli ka demograafilised, kaubanduslikud ja kultuurilised tingimused. Üldiselt suurendab ärimudel, millest võidavad kõik sidusrühmad, projekti eduvõimalusi. Mõned küsimused, millele tuleks protsessi käigus vastata, on järgmised:
- Kuidas on rahvastik jaotatud? Väljaspool linnapiirkondi ei ole passiivkihi hulgimüük tavaliselt soovitatav.
- Kas kavaga toetatakse märkimisväärse hulga taristuga operaatorit, kes tegutseb juba teenuseosutajana? Vertikaalne integratsioon võib olla ainus realistlik lahendus. Tuleb rakendada riigiabi eeskirjadega seotud juurdepääsukohustusi.
- Kas riigiasutuses on piisavalt tehnilist pädevust riikliku politsei rolli täitmiseks? Kas on olemas piisav mastaabisääst? Aktiivse kihiga ainult hulgimüügi mudel võib olla optimaalne.
- Kas on olemas turuosalisi, kes on huvitatud NP rollist? Kaaluge ainult hulgimüügi mudeli vahendatud versiooni.
Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt lairibainvesteeringute juhendit.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Avaliku ja erasektori ning erasektori võrgustike rahastamiseks tehtavaid investeeringuid tehakse koostöös erasektori osalejatega, kes omavad olemasolevat taristut, ja riigiasutustega.
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arengu võti on poliitiliselt toetatud kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Investeerimismudelid pakuvad huvitavaid kaasamisvõimalusi piirkondliku lairibaühenduse arendamisega tegelevale avaliku sektori asutusele.
Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat...
Selleks et mõista avaliku sektori asutuste võimalikke rolle, on kasulik vaadata lairibavõrku moodustavaid eri tasandeid ja peamisi ärilisi rolle.
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.