Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Calw piirkonna lairibaalgatus, Saksamaa
Omavahendid
Kohalikule, piirkondlikule või riiklikule valitsusele kuuluvad avaliku sektori asutused või kommunaalettevõtted võivad juba omada olulisi taristuvarasid, nagu kaablikanalisatsioonid, kiudkaablid, postid, seadmete asukoha ja andmekeskuste jaoks kasutatavad ruumid ning raadio tugijaamades kasutatavad rajatised.
Lisaks sellele võivad infrastruktuuri arendamiseks olla kättesaadavad sisemised vahendid, samuti rahalised vahendid, mis on varem eraldatud suurteks IT-kuludeks või muudeks kuludeks (nt eakate hooldus- või haldusteenused), mida eeldatavasti vähendatakse märkimisväärselt, kui kohalik/piirkondlik lairibavõrk muutub kättesaadavaks. Neid füüsilisi ja finantsvarasid saab investeerida projekti või projekti juhtimiseks loodud ettevõttesse ning need võivad moodustada olulise osa omakapitalist, mis on vajalik projekti käivitamiseks ja muud liiki rahastamise võimendamiseks.
Kogukonnad saavad koguda oma rahalisi vahendeid, et toetada suure läbilaskevõimega lairibataristu kasutuselevõttu oma piirkonnas. Tavaliselt toimub see kogukonna toetusmudelis, eelkõige maakogukondades või selliste kogukondade klastrites ja väiksemates linnakogukondades, kus tavaliselt on tungiv vajadus kiire ühenduvuse järele.
Tulupõhine rahastamine
Kui avaliku sektori asutus valib otseinvesteeringu mudeli, saab ta üldjuhul tulu pimekiu hulgirendist ja/või ülekandeteenustest. Sõltuvalt kehtivast ärimudelist võib ta saada ka tulu jaetaristu rendilepingutest või ühenduvustasudest (või võrgutasudest). Sellest võib saada peamine rahastamisallikas, kui võrk on valmis ning ettevõtted, avalik-õiguslikud asutused ja lõppkasutajad hakkavad seda kasutama.
See rahastamisallikas realiseerub alles siis, kui taristu tuum on paigas ja teenuseid pakutakse võrgu kaudu. Seetõttu on asjakohane nõuda tagasi avaliku sektori vahendid, kiirendada taristu kasutuselevõttu või vähendada kulusid. Projekti alustamiseks on vaja muid rahastamisallikaid.
Laenud
Paljud projektid on taganud suure osa oma esialgsest rahastamisest pehmete või kaubanduslike tingimustega laenude kaudu. Laenu võivad anda ELi või liikmesriikide valitsuse fondid, pank või muud investorid, kasumitaotluseta või mittetulundusühingud ning eraisikud. Selleks et see oleks jätkusuutlik, tuleb esitada kehtiv äriplaan, milles keskpikas ja pikas perspektiivis saadav tulu ületab kokkulepitud laene (põhisumma + intress). Kuna laen kujutab endast võlga, nimetatakse laene sageli võla finantseerimiseks.
Omakapitali kaudu rahastamine
Omakapitali kaudu rahastamine tähendab, et ettevõte saab investeeringu ilma intresside tasumise kohustuseta. Kuid investor (era- või avalik-õiguslik) saab osa ettevõttest ja osaleb otsustusprotsessis. See on vastu laenu rahastamisele, mis tähendab intressimakset, kuid investoril puudub kontroll ettevõtte üle ja kui võlg on tasutud, on suhe investoriga lõppenud.
Toetuste rahastamine
Projekti rahastamiseks võib üldjuhul kasutada Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke avaliku sektori vahendeid, kui nende kasutamisega seotud eritingimused on täidetud. Toetused on suunatud majandusliku ja sotsiaalse arengu võimaldamisele. Riiklike vahendite kättesaadavus lairibaühenduse kasutuselevõtu rahastamiseks võib liikmesriigiti ja piirkonniti erineda. Siiski on olemas mitu Euroopa kava, mis on kättesaadavad kogu ELis, isegi kui enamikul juhtudel haldavad rahalisi vahendeid riiklikud või piirkondlikud korraldusasutused.
Täpsemad üksikasjad ja näited on esitatud lairibainvesteeringute juhendis.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Erasektori taristuomanikud ja avaliku sektori asutused teevad koostööd, et rahastada avaliku ja erasektori ning erasektori hallatavaid võrke.
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arendamise võti on poliitiliselt toetatav kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Õige ärimudeli valimine sõltub turuosaliste rollist lairibaühenduse väärtusahelas.
Investeerimismudelid pakuvad riigiasutustele huvitavaid võimalusi osaleda piirkondliku lairibaühenduse arendamises.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat...
Lairibavõrgu kihid ja ettevõtjate peamised rollid aitavad mõista haldusasutuste rolle.
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.