Lairibavõrgu kihid ja ettevõtjate peamised rollid aitavad mõista haldusasutuste rolle.
Rede Aberta: Esimene CEBFi rahastatud projekt Hispaanias Galicias
Lairibavõrk koosneb üldiselt passiivsest taristust ja aktiivsetest seadmetest, millele lisanduvad teenused:
- Passiivne taristu, mis koosneb füüsilisest taristust (torud, mastid, kaablikanalid, kontrollikambrid, pääseluugid, kaablikapid, hooned või hoonetesse sissepääsud, antennirajatised, tornid ja postid) ning nõuetekohastest lairibakaablitest (edastusvahend)
- Aktiivsed seadmed (transpondrid, ruuterid ja lülitid, raadio tugijaamad, juhtimis- ja haldusserverid)
- Tegelikud teenused, mis pakuvad lõppkasutajatele väärtust (internet, telefon, televisioon, e-tervis jne)
Kolme võrgukihti iseloomustavad erinevad tehnilised ja majanduslikud omadused ning kindlaks saab teha kolm peamist ärirolli:
- füüsilise taristu pakkuja , kes omab ja hooldab võrgu tuumik- või juurdepääsuosas passiivset taristut (mida iseloomustavad pikaajalised investeeringud ja vähene vajadus tehnilise oskusteabe järele);
- Võrguteenuse osutaja , kes käitab ja tavaliselt omab aktiivseadmeid (mida iseloomustavad lühiajalised investeeringud ja suur vajadus tehnilise oskusteabe järele)
- Teenuseosutaja , kes osutab lairibateenuseid, nagu e-tervis, eakate hooldus, televisioon, internet, telefon, videokonverentsid, meelelahutus, kaugtöö, arukas seire jne (mida iseloomustavad lühiajalised investeeringud ja lõppkasutaja ulatuslik suhtlus)
Üksikasjalikum teave ja näited on esitatud lairibaühendusse investeerimise käsiraamatus.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Erasektori taristuomanikud ja avaliku sektori asutused teevad koostööd, et rahastada avaliku ja erasektori ning erasektori hallatavaid võrke.
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arendamise võti on poliitiliselt toetatav kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Õige ärimudeli valimine sõltub turuosaliste rollist lairibaühenduse väärtusahelas.
Investeerimismudelid pakuvad riigiasutustele huvitavaid võimalusi osaleda piirkondliku lairibaühenduse arendamises.
Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat...
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.