Selleks et mõista avaliku sektori asutuste võimalikke rolle, on kasulik vaadata lairibavõrku moodustavaid eri tasandeid ja peamisi ärilisi rolle.
Lairibavõrk koosneb üldjoontes passiivsest infrastruktuurist ja aktiivsetest seadmetest, millele lisaks osutatakse teenuseid:
- Passiivne taristu, mis koosneb füüsilisest infrastruktuurist (torud, mastid, kanalid, kontrollkambrid, pääseluugid, kapid, ehitised või hoonetesse sissepääsud, antenniseadmed, tornid ja postid) ja lairibakaablitest (ülekandevahend)
- Aktiivsed seadmed (transpondrid, ruuterid ja lülitid, raadio tugijaamad, juhtimis- ja juhtimisserverid).
- Lõppkasutajatele väärtust pakkuvad tegelikud teenused (internet, telefon, televisioon, e-tervis jne).
Neid kolme võrgukihti iseloomustavad erinevad tehnilised ja majanduslikud omadused ning kindlaks saab määrata kolm peamist ärilist rolli:
- Füüsilise taristu pakkuja, kes omab ja hooldab passiivset taristut (mida iseloomustavad pikaajalised investeeringud ja vähene vajadus tehnilise oskusteabe järele) võrgu selgroos või juurdepääsu osas;
- Võrguteenuse osutaja, kes käitab ja tavaliselt omab aktiivseid seadmeid (mida iseloomustavad lühiajalised investeeringud ja suur vajadus tehnilise oskusteabe järele);
- Teenuseosutaja, kes osutab lairibateenuseid, nagu e-tervis, eakate hooldus, televisioon, internet, telefon, videokonverentsid, meelelahutus, kaugtöö, arukas jälgimine jne (mida iseloomustavad lühiajalised investeeringud ja lõppkasutajate suur suhtlus).
Lisateavet ja näiteid leiate lairibainvesteeringute käsiraamatust.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Avaliku ja erasektori ning erasektori võrgustike rahastamiseks tehtavaid investeeringuid tehakse koostöös erasektori osalejatega, kes omavad olemasolevat taristut, ja riigiasutustega.
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arengu võti on poliitiliselt toetatud kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Õige ärimudeli valimine sõltub turuosaliste rollist lairibaühenduse väärtusahelas.
Investeerimismudelid pakuvad huvitavaid kaasamisvõimalusi piirkondliku lairibaühenduse arendamisega tegelevale avaliku sektori asutusele.
Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat...
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.