Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatus: Küsimused ja vastused

Tehisintellekt on võimas vahend, mis toetab vähi avastamist, diagnoosimist ja ravi. Uuenduslike digilahenduste väljatöötamine tugineb andmetele, sealhulgas vähiuuringute andmetele. Vähipildid on olemas erinevate vähitüüpide kohta. Siiski on need hajutatud paljude Euroopa hoidlate ja kliiniliste keskuste vahel ning need ei ole arstidele, teadlastele ja novaatoritele kergesti kättesaadavad.  

Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatusega püütakse need takistused ületada, sidudes ressursid ja andmebaasid avatud, kättesaadava ja kasutajasõbraliku vähikujutiste taristuga, mis on mõeldud kõigile sidusrühmadele. Tegelikult on algatuse nurgakiviks vähikujutiste andmete Euroopa liidendatud taristu, mis ühendab ELi ja liikmesriikide tasandi algatused, haiglavõrgud ja teadushoidlad vähipatsientide olemasolevate kuvamisandmetega, mis on kavandatud koos suurte Euroopa teadusasutuste, institutsioonide ja ettevõtetega. Tänu sellele ühendatud hajutatud taristule on arstidel, teadlastel ja novaatoritel piiriülene juurdepääs vähikujutiste andmetele ning nad saavad neid analüüsida ning kasutada neid personaalmeditsiini vahendite väljatöötamiseks ja võrdlemiseks, katsetamiseks ja katsetamiseks. Lõppkokkuvõttes on Euroopa vähikujundamise algatus aluseks järgmise põlvkonna vähidiagnostikale ja ravile.

Kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga ja tervise Euroopa andmeruumi eesmärkide toetamisega tehakse Euroopa arstidele, teadlastele ja novaatoritele hõlpsasti kättesaadavaks suur hulk vähikujutisi ja nendega seotud kliinilisi andmeid. 

Teadlased ja novaatorid saavad kasu juurdepääsust vähiuuringute andmetele usaldusväärses ja turvalises raamistikus. Teadlastel on tõhusam juurdepääs suuremale hulgale kvaliteetsetele andmetele. See võimaldab neil edendada meie arusaamist pildi optimeerimisest ja vähktõve esinemisest ja progresseerumisest. Samuti toetab see teadlasi, võimaldades kliinilisi uuringuid silikoonis ning katsetades uusi arenguid ja tehnoloogialahendusi, näiteks tehisintellekti alase koolituse ja valideerimise kaudu. Lõpuks sillutab see teed täiustatud diagnostika, ennetamise ja personaalse hoolduse kiirele arengule. 

Tööstus ja ettevõtted saavad kasu ka vähiuuringute andmete paremast kättesaadavusest, mis hõlbustab selliste uuenduslike vahendite ja seadmete valideerimist ja kasutuselevõttu, mis pakuvad paremat ja individuaalsemat vähiravi. Tegelikult on tööstusel võimalik turule viia uusi seadmeid, mis kasutavad tehisintellekti tehnoloogiat, ning koolitada või valideerida neid suures andmekogumis, mis on standarditud ja täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. See toetab otseselt teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamist, et kiirendada uute turustatavate lahenduste kasutuselevõttu. 

Inimesed saavad oma andmeid annetada täielikult kooskõlas ELi üldise lähenemisviisiga andmekaitsele ja andmehaldust käsitleva õigusaktiga.

Vähihaiged ja arstid saavad lõpuks kasu kõnealusest algatusest, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja digitehnoloogia kasutuselevõttu vähiravis ja -ravis, et saavutada vähiravis täpsem ja kiirem kliiniliste otsuste tegemine, diagnostika, ravi ja prognoosiv meditsiin.

Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatus võimendab mitmete muude Euroopa tasandi vähialaste meetmete tulemusi ja aitab neid ellu viia. 

See muudab suure hulga vähikujutisi ja sellega seotud kliinilisi andmeid kergesti kättesaadavaks Euroopa arstidele, teadlastele ja novaatoritele kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga ja toetab tervise Euroopa andmeruumi eesmärke.

Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatus on üks Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (EBCP) juhtalgatusi. Kava üks eesmärke on kasutada maksimaalselt ära selliste andmete ja digitehnoloogiate potentsiaali nagu tehisintellekt või kõrgjõudlusega andmetöötlus, et võidelda vähktõve vastu. Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatus aitab parandada vähktõve varajast avastamist (4. meede, 2021–2025) ja kohaldada kaasaegset lähenemisviisi vähktõvele: uued tehnoloogiad, teadusuuringud ja innovatsioon patsiendikeskse vähiennetuse ja -ravi teenistuses (2. meede, käivitati 2022. aastal). 

ELi vähimissiooni eesmärk on parandada 2030. aastaks rohkem kui kolme miljoni inimese elu ennetamise ja vähihaigete, sealhulgas nende perekondade ravimise kaudu, et elada kauem ja paremini. 2021. aasta septembri vähimissiooni rakenduskavas on ette nähtud ratsionaalne integreerimine vähikujundamise algatusega, et toetada meetmeid vähktõve mõistmise parandamiseks (1. erieesmärk) ning ennetustegevuseks, sealhulgas sõeluuringuteks ja varajaseks avastamiseks (erieesmärk 2). Selleks et optimeerida diagnostikat ja ravi (erieesmärk 3), toetab missioon meetmeid, mille eesmärk on töötada välja diagnostika kliinilise uuringu programm, mis põhineb olemasolevatel ja minimaalselt invasiivsetel diagnostikameetoditel, sealhulgas pildistamisel, ja/või kinnitatud tehisintellektil põhinevate integreeritud diagnostikameetodite, sealhulgas pildistamise (2023–2027) rakendusuuringutel. On olemas selged võimalused koostoimeks vähimissiooni ja Euroopa vähikujundamise algatuse ning EUCAIMi projekti vahel, mis loob seosed käimasolevate asjakohaste programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Euroopa horisont“ projektidega vähimissiooni raames.

Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatuse keskmes on taristu eetiline ja õigusraamistik. See hõlmab tehisintellekti eetika, andmekaitse, säilitamise, säilitamise, juurdepääsuõiguste ja poliitika aspekte kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. EUCAIMi projektiga rakendatakse tugevat piiriülese autentimise süsteemi ja kindlaid meetmeid, et tagada küberturvalisuse ja eraelu puutumatuse säilimine. Sellega tagatakse, et tundlikke või eraandmeid ei lekita, rakendades andmekaitset ning sisseprojekteeritud ja vaikimisi eraelu puutumatust. Projektiga edendatakse integreeritud õppemeetodit, mille puhul andmed jäävad peamiselt nende allikaks. Pildid vähiatlases muudetakse täielikult anonüümseks ja sisaldavad minimaalset annotatsiooni (nt vähi liik, vanus ja sugu). Lisateavet vastuvõetud lähenemisviisi kohta leiab projekti EUCAIM veebisaidilt.

Algatuse nurgakivi on projekt EUCAIM (Euroopa vähikujutiste andmete taristu), mida rahastatakse kuni 2026. aastani kestva programmi „DIGITAL“ (18 MIO ELi kaasrahastamine) raames. 2025. aastaks võetakse projektiga kasutusele Euroopa födereeritud taristu, mis hakkab täielikult toimima 2026. aastal. Algatuse edule aitavad kaasa ka muud informaatikaprogrammist rahastatavad projektid ning muud Euroopa ja riiklikud vähktõvealased algatused.  

Praegu kaalutakseerinevaid jätkusuutlikkuse võimalusi seoses taristuga, mida EUCAIM projekt kasutusele võtab. Jätkusuutlikkuse võimalusi arutatakse EUCAIMi projekti spetsiaalses tööpaketis, millesse on kaasatud projektipartnerid ja sidusrühmad. Arutelu mõjutavad ka andmehaldust käsitleva õigusakti ja Euroopa terviseandmeruumi määruse kohased arengud.

Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatus on Euroopa vähktõvevastase võitluse kava juhtalgatus. EBCP rakendamist ja selles tehtavaid edusamme arutatakse liikmesriikidega vähktõve alarühmas komisjoni rahvatervise eksperdirühma raames.

EUCAIMi projekt algab 21 kliinilisest keskusest 12 riigist (Saksamaa, Madalmaad, Itaalia, Hispaania, Kreeka, Rootsi, Prantsusmaa, Portugal, Austria, Poola, Küpros ja Tšehhi). Lisateave partnerluse ja EUCAIMi projektiga seotud kliiniliste saitide kohta on kättesaadav EUCAIMi projekti veebisaidil.

EUCAIMi projektiga võetakse kasutusele taristu, mis on avatud uutele sidusrühmadele. Taristu arendab uute koostööpartnerite ja vähikujutiste andmete pakkujate (hoidlad ja kliinilised keskused) jaoks sisseelamisprotsessi ning avaldab 2024–2025. aastal avatud projektikonkursi, et andmepakkujad saaksid konsortsiumiga liituda. EUCAIM pakub mitmeid teenuseid, et hõlbustada uute andmeallikate ühendamist. Üksikasjalikum teave on kättesaadav projekti EUCAIM veebisaidil.

Projekt EUCAIM ja TEF-Health projekt on kaks täiendavat sammast Euroopa vähikujundamise algatuses. Mõlemad projektid teevad koostööd, et luua koostoime tehnilisel tasandil. Lisaks uurib EUCAIM võimalusi määratleda ühised innovatsioonivõimalused koostöös muude projektide ja algatustega, mis käsitlevad terviseandmeid ja tehisintellekti. EUCAIM on juba loonud suhtluskanali TEF-Health projekti vastutavate inimestega. Üksikasjalikum teave avaldatakse projekti EUCAIM veebisaidil projekti arenedes.

EUCAIM viiakse kooskõlla Euroopa terviseandmeruumi (EHDS) raames toimuvate arengutega. Vähi piltdiagnostika infrastruktuuron üks EHDSi koostööpartnereid ja sõlmpunkte. See lähenemisviis põhineb pildindusandmete sekundaarsel kasutamisel teadusuuringuteks ja teadmiste kogumiseks. GDI projekti raames välja töötatud genoomika infrastruktuur on veel üks sõlm. Mõlemad taristud ühtlustatakse standardite ja töökorra osas, et ühendada need Euroopa siseveelaevade taristuga, kui see hakkab toimima.

Euroopa terviseruumi käsitleva ettepaneku üle peavad läbirääkimisi Euroopa Parlament ja nõukogu. Vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus tervise Euroopa andmeruumi kohta on Euroopa terviseandmeruumiga ühendamiseks ette nähtud erinevad võimalused andmete jagamise taristute jaoks, millel on erinev mõju.

EUCAIM peab looma õigusliku struktuuri ja määratlema juhtimismudeli, mis tagab oma tegevuses õigusnormide/isikuandmete kaitse üldmääruse järgimise. Sõltuvalt valitud õigus- ja juhtimismudelist võib EUCAIMi projektiga loodud taristust saada andmejagamistaristu artikli 52 lõike 4 tähenduses. Seejärel võiks ta taotleda, et saada volitatud osalejaks HealthData@EU infrastruktuuri osaks. Vastasel juhul võiks platvorm osaleda Euroopa terviseandmeruumis teisese kasutuse elektrooniliste terviseandmete piiriülese allikana (kavandatava Euroopa terviseandmeruumi määruse artikkel 53).

EUCAIM võtab arvesse Euroopa terviseandmeruumi arengut ja on võtnud kohustuse uurida võimalusi piiriüleseks koostööks andmealtruismi valdkonnas. Lisaks püüab EUCAIM saavutada koostalitlust andmeruumide tulevase vahevaraga (SIMPL).