ELi digiidentiteedikukru katseprojekti rakendamine

ELi digiidentiteeditaskud

ELi digiidentiteeditasku on mõeldud mugavaks ja turvaliseks meetodiks, mille abil Euroopa kodanikud ja ettevõtjad saavad oma identiteeti autentida, kasutades oma digiidentiteeti nii avaliku kui ka erasektori suhtluses. Kasutajad saavad salvestada erinevaid digitaalseid dokumente rahakotis, alates akadeemilistest volitustest kuni transpordipassideni, ja kasutada seda privaatplatvormidele, näiteks sotsiaalsetesse võrgustikesse sisselogimiseks. See lähenemisviis on turvalisem ja kasutajasõbralikum kui paljude paroolide haldamine.

Üksikisikud saavad ühe klõpsuga kindlalt edastada kontrollitud üksustele konkreetset teavet, avaldades ainult vajalikud üksikasjad, nagu vanus või kodakondsus, jättes samal ajal avaldamata täiendavad isikuandmed. See vähendab isikliku profiilianalüüsi ohtu ja annab kasutajatele suveräänsuse isikuandmete üle, mis on käegakatsutavate dokumentidega kättesaamatu.

ELi digiidentiteeditasku hõlbustab teabevahetust üksikisiku päritoluriigis ja teiste liikmesriikide vahel.

2023. aastal algatas Euroopa Liit neli suurt katseprogrammi, et hinnata ELi digiidentiteeditaskut enne selle ametlikku kasutuselevõttu liikmesriikides. Neli suuremahulist katseprojekti koguvad tagasisidet ELi digiidentiteedikukru nõuete kohta ning aitavad välja töötada ühiseid töövahendeid ja tagada turvalise kasutuselevõtu. 

Rahakoti prototüüp

Komisjon esitab ELi digiidentiteeditasku prototüübi, mis vastab Euroopa digiidentiteedi määruse nõuetele. Prototüüp hangiti programmi „Digitaalne Euroopa“raames ning see hõlmab kooditeeke ja näidisrakendust. See on katsetamiskoht, mis võimaldab täiustada ja valideerida arhitektuuri- ja võrdlusraamistikus esitatud spetsifikatsioone.

Mitmed suuremahulised katseprojektid, mis hõlmavad erinevaid sektoreid - sealhulgas finantsteenuseid, haridust ja transporti -, pakuvad hindamatuid teadmisi ja annavad tagasisidet rahakoti reaalmaailma funktsionaalsuse ja kasutatavuse kohta. ELi digiidentiteeditasku avatud lähtekoodiga olemus tagab, et põhjalikult kontrollitud ressursid on üldsusele kättesaadavad, võimaldades liikmesriikidel ja huvitatud isikutel töötada välja oma digiidentiteeditasku. 

Etalonrakendus on kättesaadav Githubis , koos arhitektuuri ja võrdlusraamistikuga.

Suuremahulised piloodid

2023. aasta aprillis käivitati neli ulatuslikku katseprojekti, mille eesmärk on testida ELi digiidentiteeditaskut ning tagada selle turvaline ja sujuv kasutuselevõtt. Katseprojektides osaleb üle 350 üksuse, sealhulgas eraettevõtjad ja avaliku sektori asutused 26 liikmesriigist, Norrast, Islandilt ja Ukrainast. Iga katseprojekt on üles ehitatud konsortsiumina, mis ühendab nii ELi avaliku kui ka erasektori eksperditeadmised ning mida kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni toetustest. Katseprojektides juhindutakse eIDASe eksperdirühma välja töötatud tehnilistest kirjeldustest. Need katseprojektid peaksid jätkuma kuni 2025. aastani.

Katseprojektid katsetavad rangelt ELi digiidentiteeditaskut mitmesuguste ühiste stsenaariumide puhul, millega eurooplased oma igapäevaelus kokku puutuvad. Samuti koguvad nad tagasisidet kukru etalonrakenduse kohta. Nende testide tulemusi levitatakse, et suurendada ELi digiidentiteeditasku turvalisust, koostalitlusvõimet ja üldist ülesehitust.

Neli suuremahulist katseprojekti:

• ELi digiidentiteedikukru konsortsium teeb ühiseid jõupingutusi, et kasutada kõigis liikmesriikides ära kavandatavast ELi digiidentiteedist saadavat kasu digitaalsete reisitunnistuste kujul. Euroopa töönõukogu kavatseb tugineda rahakoti võrdlusrakendusele, et võimaldada digitaalsete reisitunnistustega seotud kasutusviise.
• POTENTIALi eesmärk on edendada innovatsiooni, koostööd ja majanduskasvu kuues digiidentiteedi sektoris – riiklikud teenused, pangandus, telekommunikatsioon, mobiilsed juhiload, elektroonilised allkirjad ja tervishoid.
• NOBID on kogum Põhja- ja Baltimaadest, kes koos Itaalia ja Saksamaaga katsetavad ELi digiidentiteeditasku kasutamist toodete ja teenuste maksete lubamiseks.
• Algatusega „DC4EU“ antakse käegakatsutavat toetust avalikule ja erasektorile haridus- ja sotsiaalkindlustussektoris, võttes kasutusele tipptasemel üleeuroopalised koostalitlusvõimelised digiteenuste taristud ja tagades neile juurdepääsu ning integreerides need piiriülesesse usaldusraamistikku.

Täpsemalt uurivad katseprojektid, kuidas digiidentiteeditasku saab pakkuda lahendusi nendes 11 valdkonnas:

1. Juurdepääs riiklikele teenustele: Turvaline juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele, nagu passi või juhiloa taotlemine, maksude esitamine või juurdepääs sotsiaalkindlustusteabele.
2. Pangakonto avamine: Kasutaja isikusamasuse kontrollimine internetipanga konto avamisel, välistades vajaduse, et kasutaja esitaks korduvalt oma isikuandmeid
3. SIM-kaardi registreerimine: Isikusamasuse tõendamine ette- ja järelmaksuga SIM-kaardi lepingute puhul (registreerimine ja aktiveerimine), mis vähendab mobiilsideoperaatorite pettusi ja kulusid.
4. Mobiilne juhiluba: Mobiilse juhiloa salvestamine ja esitamine nii veebipõhises kui ka füüsilises suhtluses, nagu juht, kes annab oma juhiloa tee ääres.
5. Lepingute sõlmimine: Internetis lepingute allkirjastamiseks turvaliste digitaalallkirjade loomine, kaotades vajaduse paberdokumentide ja füüsiliste allkirjade järele.
6. Retseptide taotlemine: Retsepti üksikasjade esitamine apteekidele ja ravimite väljastamise algatamine.
7. Reisimine: Reisidokumentidest (nt pass, viisa) pärit teabe esitamine, mis võimaldab kiiret ja lihtsat juurdepääsu lennujaama turva- ja tollikontrolli läbimisel.
8. Organisatsioonilised digitaalsed identiteedid: P Te olete organisatsiooni seaduslik esindaja.
9. Maksed: Kasutaja isikusamasuse kontrollimine makse algatamisel internetis.
10. Hariduse sertifitseerimine: Tõend haridustunnistuste, näiteks diplomite, kraadide ja tunnistuste omamise kohta, mis lihtsustavad töökohale kandideerimist või edasiõppimist.
11. Juurdepääs sotsiaalkindlustushüvitistele: ELi digiidentiteeditaskut saab kasutada turvaliseks juurdepääsuks kasutaja sotsiaalkindlustusteabele ja -hüvitistele (nt pensioni- ja invaliidsushüvitised). Seda saab kasutada ka liikumisvabaduse hõlbustamiseks, säilitades selliseid dokumente nagu Euroopa ravikindlustuskaart.