ELi digiidentiteeditasku katseprojekti rakendamine

ELi digiidentiteeditaskud

ELi digiidentiteeditasku onEuroopa kodanike ja ettevõtjate jaoks mugav ja turvaline meetod oma identiteedi autentimiseks, kasutades oma digi-ID-d nii avaliku kui ka erasektori suhtluses. Kasutajad saavad rahakotis salvestada mitmesuguseid digitaalseid dokumente, alates akadeemilistest volitustest kuni transpordipassideni, ning kasutada seda privaatsetesse platvormidesse, näiteks sotsiaalvõrgustikesse sisselogimiseks. See lähenemisviis on turvalisem ja kasutajasõbralikum kui arvukate paroolide haldamine.

Üksikisikud saavad ühe klõpsuga kindlalt edastada kontrollitud üksustele konkreetset teavet, avaldades ainult vajalikud andmed - näiteks vanuse või kodakondsuse -, jättes samal ajal täiendavad isikuandmed avaldamata. See vähendab isikliku profiilianalüüsi ohtu ja annab kasutajatele suveräänsuse isikuandmete üle, mida käegakatsutavate dokumentidega ei ole võimalik saavutada.

ELi digiidentiteeditasku hõlbustab teabevahetust üksikisiku koduriigis ja teiste liikmesriikide vahel.

2023.aastal algatas Euroopa Liit neli suurt katseprojekti, et hinnata ELi digiidentiteeditaskut enne selle ametlikku kasutuselevõttu liikmesriikides. Neli suuremahulist katseprojekti koguvad tagasisidet ELi digiidentiteeditasku nõuete kohta ning aitavad välja töötada ühiseid töövahendeid ja tagada turvalise kasutuselevõtu. 

Rahakoti prototüüp

Komisjon esitab ELi digiidentiteeditasku prototüübi, mis vastab Euroopa digiidentiteedi määruse nõuetele. Prototüüp hangitiprogrammi „Digitaalne Euroopa“raamesning see sisaldab kooditeeke ja näidisrakendust. See toimib katsekeskkonnana, mis võimaldab täpsustada ja valideerida arhitektuuri- ja võrdlusraamistikus esitatud spetsifikatsioone.

Mitmed suuremahulised katseprojektid, mis hõlmavad erinevaid sektoreid - sealhulgas finantsteenuseid, haridust ja transporti -, pakuvad hindamatuid teadmisi ja annavad tagasisidet rahakoti reaalmaailma funktsionaalsuse ja kasutatavuse kohta. ELi digiidentiteeditasku avatud lähtekoodiga olemus tagab, et põhjalikult kontrollitud ressursid on üldsusele kättesaadavad, võimaldades liikmesriikidel ja huvitatud isikutel töötada välja oma digitasku. 

Etalonteostuse esialgne versioon koosarhitektuuri ja võrdlusraamistikuga on kättesaadav Githubis. 

Suured piloodid

2023. aasta mais käivitati neli ulatuslikku katseprojekti, mille eesmärk on testida ELi digiidentiteeditaskut ning tagada selle turvaline ja sujuv kasutuselevõtt. Need katseprojektid hõlmavad ligikaudu 360 üksust, sealhulgas eraettevõtteid ja avaliku sektori asutusi 26 liikmesriigist, Norrast, Islandilt ja Ukrainast. Iga katseprojekt on üles ehitatud konsortsiumina, mis ühendab nii avaliku kui ka erasektori eksperditeadmised ELis, mida kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni toetustest. Katseprojektides juhindutakse eIDASe eksperdirühma välja töötatud tehnilistest kirjeldustest. Need katseprojektid jätkuvad kavakohaselt kuni 2025. aastani.

Katseprojektid katsetavad põhjalikult ELi digiidentiteeditaskut mitmesugustes ühistes stsenaariumides, millega eurooplased oma igapäevaelus kokku puutuvad. Samuti koguvad nad tagasisidet digiidentiteeditasku etalonrakenduse kohta. Nende testide tulemusi levitatakse, et suurendada ELi digiidentiteeditasku turvalisust, koostalitlusvõimet ja üldist ülesehitust.

Neli suuremahulist katseprojekti:

• ELi digiidentiteeditaskute konsortsium on ühine jõupingutus, et kasutada kavandatavast ELi digiidentiteedist saadavat kasu digitaalsete reisitunnistuste kujul kõigis liikmesriikides. Euroopa töönõukogu kavatseb digiidentiteeditasku rakendusele tuginedes võimaldada digitaalsete reisitunnistustega seotud kasutusviise.
• POTENTIALi eesmärk on edendada innovatsiooni, koostööd ja majanduskasvu kuues digiidentiteedi sektoris – riiklikud teenused, pangandus, telekommunikatsioon, mobiilsed juhiload, elektroonilised allkirjad ja tervishoid.
• NOBID on Põhjamaade ja Balti riikide kogum, kes koos Itaalia ja Saksamaaga katsetavad ELi digiidentiteeditasku kasutamist toodete ja teenuste eest tasumiseks.
• DC4EU pakub haridus- ja sotsiaalkindlustussektori avalikule ja erasektorile käegakatsutavat tuge, võttes kasutusele tipptasemel üleeuroopalised koostalitlusvõimelised digiteenuste taristud ja pääsedes neile juurde ning integreerides need piiriülesesse usaldusraamistikku.

Täpsemalt uurivad katseprojektid, kuidas digiidentiteeditasku saab pakkuda lahendusi nendes 11 valdkonnas:

1. Juurdepääs riiklikele teenustele: Turvaline juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele, nagu passi või juhiloa taotlemine, maksude esitamine või juurdepääs sotsiaalkindlustusteabele.
2. Pangakontoavamine: Kasutaja identiteedikontrollimine internetipanga konto avamisel, välistades kasutaja vajaduse esitada korduvalt oma isikuandmeid
3. SIM-kaardi registreerimine: Isikusamasusetõendamine ette- ja järelmaksuga SIM-kaardi lepingute puhul (registreerimine ja aktiveerimine), vähendades pettusi ja mobiilsideoperaatorite kulusid.
4. Mobiilne juhiluba: Mobiilse juhiloa salvestamine ja esitamine nii veebipõhises kui ka füüsilises suhtluses, kus selline juht annab oma juhiloa tee ääres.
5. Lepingutesõlmimine: Turvaliste digiallkirjadeloomine lepingute allkirjastamiseks internetis, kaotades vajaduse paberdokumentide ja füüsiliste allkirjade järele.
6. Retseptide taotlemine: Apteekidele retseptiandmete esitamine ja ravimite väljastamise algatamine.
7. Reisimine: Reisidokumentidest (nt pass, viisa) pärit teabe esitamine, mis võimaldab lennujaama turva- ja tollikontrolli läbimisel kiiret ja lihtsat juurdepääsu.
8. Organisatsioonilised digiidentiteedid: Proving olete organisatsiooni seaduslik esindaja.
9. Maksed: Kasutaja isikusamasuse kontrollimine internetimakse algatamisel.
10. Hariduse sertifitseerimine: Tõend haridustunnistuste, näiteks diplomite, kraadide ja tunnistuste omamise kohta, mis lihtsustavad töökohale või täiendõppele kandideerimist.
11. Juurdepääs sotsiaalkindlustushüvitistele: ELi digiidentiteeditaskut saab kasutada turvaliseks juurdepääsuks kasutaja sotsiaalkindlustusteabele ja -hüvitistele (nt pensionile jäämine, invaliidsushüvitised). Seda saab kasutada ka liikumisvabaduse hõlbustamiseks, säilitades selliseid dokumente nagu Euroopa ravikindlustuskaart.