E-identimine - eID

E-identimine (eID) on digitehingute ohutuse ja turvalisuse tagamisel keskse tähtsusega element. See on digitaalne identiteeditõend, mis võimaldab üksikisikutel pääseda juurde internetipõhistele teenustele, teha e-tehinguid ja suhelda suurema usaldusega valitsusplatvormidega. E-identimise süsteem kontrollib isiku identiteeti, tagades, et teenuseid osutatakse õigustatud isikule, eelkõige tundlikes valdkondades, nagu pangandus. Väljakutse seisneb sellise süsteemi loomises, mis toimib sujuvalt piiriüleselt ja tööstusharude vahel. 

Enne 2014. aastat on ühise õigusliku aluse puudumine takistanud ELi riike tunnustamast ja aktsepteerimast teistes ELi riikides välja antud e-identimise süsteeme. Riiklike kavade ebapiisav piiriülene koostalitlusvõime on samuti takistanud kodanikel ja ettevõtjatel digitaalsest EList täiel määral kasu saada. E-identimise, e-autentimise ja usaldusteenuste (eIDAS) määrus,mis võeti kasutusele 2014. aastal, võimaldas kasutada riiklikke e-identimise vahendeid internetipõhiste avalike teenuste osutamiseks üle ELi piiride. eIDASe määrus, mis on aluseks piiriülesele e-identimisele, e-autentimisele ja veebisaitide sertifitseerimisele ELis, oli teetähis prognoositava regulatiivse keskkonna loomisel. Praeguseks on praegusest süsteemist kasu saanud üle 90% eurooplastest. Komisjon haldab ja pakub ka mitmeid avatud ja korduskasutatavaid digilahendusi, mis tagavad identiteediga seotud digiteenuste (eDelivery, e-allkiri, eID) täieliku koostalitlusvõime. Kasutamine on siiski vähene, selle kasutamine on tülikas ja ärijuhtumid, eriti erasektoris, on piiratud. Digiteenuste laienedes ja eraelu puutumatusega seotud murede kasvades sai selgeks, et määrust on vaja ajakohastada, et pidada sammu muutuva digikeskkonna ja tekkivate eraelu puutumatuse ohtudega.

Nendele muudatustele reageerides tegi Euroopa Komisjon 2021. aastal ettepaneku 2014. aastaeIDASe määrusemuutmiseks. 2024. aasta Euroopadigiidentiteedi määrusega kasutusele võetud ELi digiidentiteeditaskus rõhutatakse üksikisikute õigust säilitada kontroll oma digiidentiteedi üle. ELi digiidentiteeditasku on vahend, mis võimaldab kodanikel hallata oma digiidentiteeti turvaliselt ja privaatselt, kui nad läbivad ELi, ning mis on kooskõlas ELi digiõiguste deklaratsioonigaja mille eesmärk on saavutada digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärk tagada 2030. aastaks üldine juurdepääs digiidentiteedikukrule.

Komisjon on omateatises „Digikompass 2030“ sätestanud mitu e-identimise sihti ja vahe-eesmärki:  „Euroopa tee digikümnendil“. Näiteks peaksid 2030. aastaks olema kõik peamised avalikud teenused internetis kättesaadavad, kõigil kodanikel on juurdepääs elektroonilistele terviseandmetele ja 100 %-l kodanikest on juurdepääs turvalisele e-identimisele,mis tähendab, et neid tunnustatakse kogu liidus, mis võimaldab neil saada täieliku kontrolli identiteeditehingute ja jagatud isikuandmete üle. Juba praegu võimaldab digirahakoti prototüübi katserakendamineEuroopa digiidentiteedi raamistiku väljatöötamist, rakendamist ja laiendamist. Eesmärk on saada tehniliste viidete, standardite, komponentide ja lahenduste kogum, sealhulgas rakendus, et teha ELi digiidentiteeditasku ELi riikidele kättesaadavaks.