E-identimine (eID) on üks vahend, millega tagada turvaline juurdepääs internetipõhistele teenustele ja teha e-tehinguid turvalisemal viisil.
E-identimine (eID) on digitehingute ohutuse ja turvalisuse tagamisel keskse tähtsusega. See on digitaalne isikut tõendav dokument, mis võimaldab üksikisikutel pääseda juurde internetipõhistele teenustele, teha e-tehinguid ja suhelda suurema usaldusega valitsusplatvormidega. E-identimise süsteem kontrollib isiku identiteeti, tagades, et teenuseid osutatakse õigustatud isikule, eelkõige tundlikes valdkondades, nagu pangandus. Väljakutse seisneb sellise süsteemi loomises, mis toimiks sujuvalt piiriüleselt ja tööstusharudes.
Enne 2014. aastat on ühise õigusliku aluse puudumine takistanud ELi riike tunnustamast ja aktsepteerimast teistes ELi riikides väljastatud e-identimise süsteeme. Riiklike kavade ebapiisav piiriülene koostalitlusvõime on samuti takistanud kodanikel ja ettevõtjatel digitaalsest EList täit kasu saada. 2014. aastal vastu võetud e-identimise, e-autentimise ja usaldusteenuste (eIDAS) määrus võimaldas kasutada riiklikke e-identimise vahendeid internetipõhiste avalike teenuste osutamiseks üle ELi piiride. EIDASe määrus, mis on aluseks piiriülesele e-identimisele, autentimisele ja veebisaitide sertifitseerimisele ELis, oli verstapost prognoositava regulatiivse keskkonna loomisel. Praeguseks on praegusest süsteemist kasu saanud üle 90 % eurooplastest. Komisjon haldab ja pakub ka mitmeid avatud ja taaskasutatavaid digilahendusi, mis tagavad identiteediga seotud digiteenuste (eDelivery, eSignature, eID) täieliku koostalitlusvõime. Nende kasutuselevõtt on siiski vähene, nende kasutamine on tülikas ja ärivõimalused, eriti erasektoris, on piiratud. Digiteenuste laienedes ja eraelu puutumatusega seotud probleemide kasvades ilmnes, et määrust on vaja ajakohastada, et pidada sammu areneva digikeskkonna ja tekkivate eraelu puutumatusega seotud ohtudega.
Nendele muudatustele reageerides tegi Euroopa Komisjon 2021. aastal ettepaneku muuta 2014. aasta eIDASe määrust. 2024. aasta Euroopa digiidentiteedi määrusega kasutusele võetud ELi digiidentiteeditaskus rõhutatakse üksikisikute õigust säilitada kontroll oma digiidentiteedi üle. ELi digiidentiteeditasku on vahend, mis võimaldab kodanikel hallata oma digiidentiteeti turvaliselt ja eraviisiliselt, kui nad läbivad ELi, kooskõlas ELi digiõiguste deklaratsiooniga ja seades eesmärgiks saavutada digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärk tagada 2030. aastaks üldine juurdepääs digiidentiteedile.
Komisjon kehtestas oma teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil. Näiteks 2030. aastaks peaksid kõik peamised avalikud teenused olema internetis kättesaadavad, kõigil kodanikel peaks olema juurdepääs elektroonilistele terviselugudele ning 100 %-l kodanikest peaks olema juurdepääs turvalisele e-identimisele, mis tähendab, et neid tunnustatakse kogu liidus, võimaldades neil omada täielikku kontrolli identiteeditehingute ja jagatud isikuandmete üle. Juba digiidentiteedikukru prototüübi katseline rakendamine võimaldab Euroopa digiidentiteedi raamistikku arendada, rakendada ja laiendada. Eesmärk on saada tehniliste viidete, standardite, komponentide ja lahenduste kogum, sealhulgas rakendus, et ELi digiidentiteeditasku saaks ELi riikidele kättesaadavaks teha.
Viimased uudised
Last update
20 november 2026



