@gettyimages
E-identimine (eID) on digitaalsete tehingute turvalisuse ja turvalisuse tagamise keskne element. See on digitaalne isikut tõendav dokument, mis võimaldab üksikisikutel pääseda juurde internetipõhistele teenustele, teha elektroonilisi tehinguid ja suhelda valitsuse platvormidega suurema usaldusega. E-identimise süsteem kontrollib isiku identiteeti, tagades, et teenuseid osutatakse õigustatud isikule, eriti sellistes tundlikes valdkondades nagu pangandus. Väljakutse seisneb sellise süsteemi loomises, mis toimib sujuvalt üle piiride ja tööstusharude.
Enne 2014. aastat on ühise õigusliku aluse puudumine takistanud liikmesriikidel tunnustada ja vastu võtta teistes liikmesriikides välja antud e-identimise süsteeme. Riiklike kavade ebapiisav piiriülene koostalitlusvõime on samuti takistanud kodanikel ja ettevõtjatel digitaalsest EList täiel määral kasu saada. 2014. aastalkasutusele võetud e-identimise , autentimise ja usaldusteenuste (eIDAS) määrusvõimaldas kasutada riiklikke e-identimise süsteeme avalike internetiteenuste jaoks üle ELi piiride. EIDASe määrus, mis on aluseks piiriülesele e-identimisele, autentimisele ja veebisaitide sertifitseerimisele ELis, oli teetähis prognoositava regulatiivse keskkonna loomisel. Praeguseks on praegusest süsteemist kasu saanud üle 90 % eurooplastest. Komisjon säilitab ja pakub ka mitmeid avatud ja taaskasutatavaid digilahendusi, mis tagavad identiteediga seotud digiteenuste (eDelivery, e-allkiri, eID) täieliku koostalitlusvõime. Kuid kasutuselevõtt on madal, selle kasutamine on tülikas ja ärijuhtumid, eriti erasektoris, on piiratud. Kuna digitaalteenused laienesid ja eraelu puutumatusega seotud probleemid kasvasid, sai selgeks, et määrust on vaja ajakohastada, et pidada sammu areneva digitaalse keskkonna ja esilekerkivate eraelu puutumatuse ohtudega.
Nendele muudatustele reageerides tegi Euroopa Komisjon 2021. aastal ettepaneku 2014. aastaeIDASe määrusemuutmiseks. 2024. aastaEuroopa digiidentiteedi määrusega kasutusele võetud ELi digiidentiteeditaskusrõhutatakse üksikisikute õigust säilitada kontroll oma digiidentiteedi üle. ELi digiidentiteeditasku on vahend, mis annab kodanikele võimaluse hallata oma digiidentiteete turvaliselt ja privaatselt, kui nad läbivad ELis, mis on kooskõlas ELi digiõiguste deklaratsiooniga ja mille eesmärk on saavutada digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärk, milleks on universaalne juurdepääs digiidentiteedile 2030. aastaks.
Euroopa Parlament hääletas 29. veebruaril 2024 uue määruse poolt, enamus toetas ajakohastamist. Järgmine samm on ELi ministrite nõukogu ametlik heakskiit selle õigusakti vastuvõtmiseks.
Komisjon esitas omateatises 2030 „Digikompass“ mitu e-identimise eesmärki ja vahe -eesmärki: Euroopa tee digikümnendil (pdf). Näiteks peaksid 2030. aastaks olema kõik peamised avalikud teenused internetis kättesaadavad, kõigil kodanikel on juurdepääs elektroonilistele terviseandmetele ja 100 %-l kodanikest on juurdepääs turvalisele e-identimisele, mis tähendab, et neid tunnustatakse kogu liidus, mis võimaldab neil täielikult kontrollida identiteediga seotud tehinguid ja ühiseid isikuandmeid. Juba praegu võimaldab digitaalse rahakoti prototüübikatserakendamine Euroopa digiidentiteedi raamistiku väljatöötamist, rakendamist ja laiendamist. Eesmärk on saada tehniliste viidete, standardite, komponentide ja lahenduste kogum, sealhulgas rakendus, et ELi digiidentiteeditasku saaks liikmesriikidele kättesaadavaks teha.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Komisjon kasutab digitehnoloogiat avalike teenuste parandamiseks ja arukate linnade arendamiseks.
Mine süvitsi
Euroopa digiidentiteedi määrus muudab digiidentiteedi ELis revolutsiooniliseks, võimaldades luua universaalse, usaldusväärse ja turvalise Euroopa digiidentiteeditasku.
Suuremahuliste katseprojektidega katsetatakse ELi digiidentiteeditasku aluseks oleva ühise töövahendi tehnilisi kirjeldusi.
Liikmesriikide eksperdid teevad koostööd, et luua ELi digiidentiteedi meetmete kogum, mis kindlustab teie digiidentiteedi ja suurendab usaldust internetitehingute vastu.
Vaata lisaks
Euroopa Komisjon toetab innovatsioonihankeid kui vahendit, mille abil leida lahendusi majanduslikele ja ühiskondlikele probleemidele.
Euroopa Komisjon teeb koostööd arukate linnade ja kogukondadega, et tegeleda kohalike probleemidega, pakkuda kodanikele paremaid teenuseid ja saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid.
EL on kehtestanud eeskirjad, et tugevdada usaldusteenuseid ja tagada meie veebipõhine tegevus kogu ELis.
The eSignature Directive established the legal framework at European level for electronic signatures and certification services.
Euroopa Komisjon võtab konkreetseid meetmeid piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamiseks.
Euroopa Komisjon teeb tööd selle nimel, et tagada kodanikele juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiu- ja hooldusteenustele.
Euroopa avatud teaduse pilv (EOSC) edendab teadusuuringute andmehaldust ja rakendust, et tagada teadlastele juurdepääs andmepõhisele teadusele.