Gigabititaristu seadus

Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtu hõlbustamine 

Arukamate, paindlike ja uuenduslike teenuste arendamine sõltub kiirete, usaldusväärsete ja andmemahukate ühenduste kättesaadavusest. Need teenused on ajendatud selliste tehnoloogiate edendamisest ja kasutamisest nagu pilvandmetöötlus, tehisintellekt, andmeruumid ja virtuaalreaalsus. Selle tulemuseks on kasvav nõudlus suurema ribalaiuse ja kiiremate kiiruste järele. Samas leiti 2018. aasta aruandes ja lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi hindamisaruandes, et 2014. aasta lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi ei kohaldatud ELis järjepidevalt. Seega tegi komisjon ettepaneku asendada see gigabititaristu seadusega. 

2024. aasta veebruaris saavutati poliitiline kokkulepe ja gigabititaristu määrust kohaldatakse nüüd täielikult alates 12. maist 2026.

Õigusaktiga ajakohastatakse eeskirju, et tagada gigabitivõrkude paigaldamise kiirem, odavam ja lihtsam kasutuselevõtt, käsitledes peamisi takistusi, nagu kulukad ja keerulised võrgu kasutuselevõtu menetlused. Õigusakt on oluline ka ühenduvust käsitleva 2030. aasta digikümnendi eesmärgi saavutamiseks: tagada 2030. aastaks ELi-ülene juurdepääs kiirele gigabitiühenduvusele ja kiiretele mobiilsetele andmetele. 

GIAga kehtestatakse mitu meedet, mille eesmärk on ühtlustada võrkude kasutuselevõttu: 

• Taristu ühine kasutamine – soodustada kaablikanalisatsiooni ja postide ühist kasutamist väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks, et optimeerida ressursse ja vähendada kulusid.
• Ühiskasutus ja ehitustööde koordineerimine – võimaldada telekommunikatsioonioperaatoritel teha koostööd riiklike ehitustööde projektidega, et paigaldada samaaegselt kiudoptilisi kaableid, vähendada häireid ja kiirendada lairibaühenduse laiendamist.
• Haldusmenetluste lihtsustamine: Lihtsustada võrgu kasutuselevõtuga seotud haldusmenetlusi kogu ELis, et vähendada bürokraatlikke takistusi ja suurendada tõhusust.
• Hoonete varustamine kiireks kasutusvalmiks infrastruktuuriks: Edendada hoonete varustamist kiireks kasutamiseks valmis taristuga ja tagada sellele juurdepääs, et hõlbustada lairibaühenduse kasutuselevõttu ja kasutuselevõttu. 

GIA eesmärk on ka vähendada elektroonilise side võrkude keskkonnajalajälge, edendades keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate, näiteks kiudoptika ja 5G kasutuselevõttu. Olemasoleva füüsilise taristu taaskasutamine ja ehitustööde parem koordineerimine aitavad samuti vähendada võrkude kasutuselevõtu üldist keskkonnamõju ressursside tõhusama kasutamise kaudu. 

Gigabititaristu määrusega on ette nähtud, et liikmesriigid kehtestavad tihedas koostöös komisjoniga näitajad käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohaseks jälgimiseks. Kommunikatsioonikomitee (COCOM) viimistles need näitajad 2025. aasta novembriks. Liikmesriikide panus nendesse näitajatesse on oluline alus komisjoni kavandatud aruandele GIA kohta, mis on kavandatud 2028. aasta maiks.

Gigabitisoovitus 

Samal ajal võttis komisjon 2024. aasta veebruaris vastu gigabitisoovituse. Soovitus põhineb määrusel, millega antakse riiklikele reguleerivatele asutustele suuniseid selle kohta, kuidas kavandada märkimisväärse turujõuga operaatorite juurdepääsu parandusmeetmete kohustusi, edendades konkurentsi. Täpsemalt antakse selles suuniseid olukordadeks, kus juurdepääs tsiviilehituse infrastruktuurile on vajalik konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Lisaks kirjeldatakse selles nõudeid, mille kohaselt riikide reguleerivad asutused peavad jälgima sujuvat üleminekut vasest kiududele. 

Gigabitisoovitusega asendatakse 2010. aasta soovitus järgmise põlvkonna juurdepääsu kohta ning 2013. aasta soovitus mittediskrimineerimise ja kuluarvestuse metoodika kohta.