Ajakohastatud uuringu peamine eesmärk on hinnata uuesti 2025. aasta gigabitiühiskonna ja 2030. aasta digikümnendi ühenduvuseesmärkide saavutamise tõenäosust, võttes arvesse viimaseid arenguid ühenduvuspoliitikas, -eeskirjades ja -investeeringutes Euroopa ja riiklikul tasandil. Tänu ambitsioonikatele riiklikele lairibaühenduse kavadele ja telekommunikatsioonisektori kaasamisele koos avaliku ja erasektori investeeringutega on EL teinud viimastel aastatel edusamme ühenduvuseesmärkide saavutamisel.
Üldiselt on kõik liikmesriigid rakendanud lairibavõrkude kasutuselevõtu suhtes üldist strateegilist lähenemisviisi, mis on andnud praktilisi tulemusi. Edukates riiklikes kavades võetakse arvesse viidatava liikmesriigi algseid tingimusi, kirjeldatakse konkreetseid meetmeid, mis tuginevad nende individuaalsetele tugevatele külgedele, ja määratakse kindlaks meetmed probleemide lahendamiseks. Uuringus analüüsitud riiklikud tegevuskavad määravad tavaliselt kindlaks ühe või kaks fookuspunkti järgmistest tegevussuundadest: nõudlusega seotud meetmed, pakkumisega seotud meetmed, regulatiivsed ja korralduslikud meetmed, läbipaistvusmeetmed. Lairibastrateegiate jaoks kogu Euroopas ei ole ühte kõigile sobivat lahendust. Seetõttu on riiklikud kavad enamasti kohandatud üksikute liikmesriikide vajadustele, kuigi mõningaid meetmeid saab sarnastel tingimustel hõlpsasti kohandada ja rakendada mitmes liikmesriigis.
Kuid gigabitiühiskonna 2025. aasta ja digikümnendi 2030. aasta eesmärkide saavutamine võib mõne liikmesriigi jaoks osutuda keeruliseks. Mõned tegurid, mis võivad aeglustada ühenduvuse eesmärgi saavutamist, on näiteks FTTP vähene katvus, digioskuste madal tase, gigabitikiiruste madal liitumismäär, keeruline topograafia, keeruline ja kulukas kasutuselevõtt maa- ja äärepoolsetes piirkondades, investeerimistõkked, lairibaühenduse kõrged hinnad, ebapiisavad investeerimiskavad, suur DOCSIS 3.1. turuosa, väike rahvastikutihedus, üksnes mobiilse lairibaühenduse kasutajate suur arv jne.
Kui EL ei soovi ülemaailmsel tasandil maha jääda, tuleb lairibaühenduse arendamist veelgi kiirendada. Sellega seoses on gigabitivõrkude ja internetiteenuste pakkumine ja kasutamine ELi tulevase majandusarengu ja konkurentsivõime ning ühiskonna kui terviku arengu ja ühtekuuluvuse jaoks otsustava tähtsusega. Praegused poliitikameetmed ja algatused, nagu taasterahastu „Next Generation EU“, taaste- ja vastupidavusrahastu, digikümnendi poliitikaprogramm, Euroopa ühendamise rahastu (CEF2) digitaalvaldkond, gigabititaristu määrus, ühenduvuse meetmepakett, avaldavad lairibatehnoloogiate kasutuselevõtule tohutut mõju.