Skip to main content
Shaping Europe’s digital future
News article | Väljaanne

Innovatsiooni rakendamine maa- ja äärepoolsete piirkondade potentsiaali vallandamiseks

Digiteerimisel on tohutu potentsiaal elu ja võimaluste ümberkujundamiseks maapiirkondades ja äärealadel. Meie hiljutine kogemus on näidanud, et digiüleminek võib ületada füüsilisi kaugusi, et pakkuda meile võimalusi ja teenuseid olenemata sellest, kus me elame – seni, kuni meil on hea digitaalne ühendatus. Paradoksaalsel kombel on digitaalse ühenduvuse, teenuste ja oskuste eksponentsiaalne roll paari viimase aastakümne jooksul süvendanud erinevusi maa- ja linnapiirkondade vahel, kus see oleks pidanud neid parandama.

Tiitel fotol küngastest küngastest külast, millel on teravalt juurdunud tänava- ja küngasmajad, vaadates laia maastikku, kus on metsad ja nõrgad künkad: Innovatsiooni rakendamine maa- ja äärepoolsete piirkondade potentsiaali vallandamiseks

Innovatsioon ja digiüleminek võrreldes maa- ja linnapiirkondade võimaluste erinevusega

80 % EList elab maal ja 30 % elanikkonnast, kuid paljud maapiirkonnad on järk-järgult maha jäetud, samal ajal kui linnakeskused arenevad, pakkudes paremat juurdepääsu avalikele teenustele ja pakkudes laiemaid võimalusi. Kuna see lõhe suureneb, võivad maakogukonnad hakata kannatama rahvastikukao all, kuna igas vanuses inimesed liiguvad muu hulgas kvaliteetse hariduse, töövõimaluste ja tervishoiu otsingute kaudu paremini rahastatud, sageli linnapiirkondadesse. Maapiirkondade elanikkond ja majandus kahanevad, samuti investeeringud avalikesse teenustesse ja taristusse ning seega suureneb veelgi maa- ja linnapiirkondade vaheline lõhe.

Valikut elada maa- või linnapiirkonnas ei tohiks teha juurdepääsul esmatähtsatele teenustele või võimalustele. Meil on võimalik need kõikjal kättesaadavaks teha. Paljud maapiirkonnad on dünaamilised ja kasvavad. Probleemi keskmes on aga see, et usaldusväärne ja kiire lairibaühendus on eeltingimus juurdepääsuks tänapäevastele teenustele, mis võivad ületada digi- ja võimaluste vahelise lõhe maa- ja linnapiirkondade vahel.

Pandeemia üleminek kaugelamisele põhjustas paradigmamuutuse, mille tagajärjel muutus suur hulk elanikkonda peaaegu üleöö kaugeteks kodanikeks. Ootamatult oli kaugteenuste turg suur, nõudlus vaieldamatu ning sellele järgnes kiiresti vastav investeeringute ja innovatsiooni laine. Sellest tulenevad lahendused olid paljude jaoks elumuutused – liikumispiirangute päästeliin –, kuid üha rohkem ja paremaid lahendusi on veel ees.

Kuna me integreerime neid üha enam oma igapäevaelusse ja teeme sellise tiheda juurdepääsu taseme kõigi kodanike jaoks normiks, olenemata geograafilisest asukohast, edendame kaugteenuste peavoolustamist ja kättesaadavust. Sellega toetame innovatsiooni laialdast kasutuselevõttu, mis on vajalik selleks, et digitaalselt ületada lõhe maa- ja linnapiirkondade võimalustele juurdepääsu vahel.

Pandeemiast tingitud hüppeliste muutuste rakendamisel kaugteenustes on kaugeleulatuv potentsiaal nii maakogukondade vahetuks kui ka pikaajaliseks jätkusuutlikkuseks ja õitsenguks. See omakorda mõjutab oluliselt ühiskonda tervikuna. Suurem ühtekuuluvus ja arusaam meie vastastikusest sõltuvusest koos meie sotsiaalsete ja majanduslike olude üldise ühtlustamisega aitab märkimisväärselt kaasa meie vastupanuvõimele eesseisvatel aastakümnetel tekkivate probleemide lahendamisel.

Sügavamana vaatamine

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ning Euroopa lairibaühenduse pädevate asutuste võrgustik (BCO võrgustik) tõid 2021. aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames toimunud seminaril kokku mitmesugused eksperdid, et uurida seda kontseptsiooni põhjalikumalt ning tuua arutellu täiendavaid vaatenurki ja praktilisi näiteid: „Maapiirkondade vahelised ühendused: roheline ja digitaalne innovatsioon maa- ja äärepoolsete piirkondade potentsiaali vallandamiseks“.

Kohaliku tasandi mõjuvõimu suurendamine

Saksamaa Kölni aselinnapea Andreas Wolter ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu linna- ja piirkondadevahelise liikuvuse pressiesindaja kutsusid üles suurendama „meie kogukondade, meie väikelinnade ja külade mõjuvõimu, et nad saaksid astuda samme nende elutingimuste parandamiseks“, seades esikohale „kuidas me saame need probleemid võimalusteks muuta“ ning rõhutades kohalike ja piirkondlike ühenduste rolli üleeuroopalise arutelu loomisel.

Sooline ebavõrdsus maapiirkondades ja linnades

Nagu märkis Euroopa Parlamendi liige Clara Aguilera, Euroopa Parlamendi maa-, mägi- ja äärepoolsete piirkondade laiendatud töörühma (RUMRA) kaasesimees ning arukad külad, võib erinevusi linna- ja maapiirkondade kodanike võimalustes näha mitte ainult üldise tööhõive ja haridustaseme seisukohast, vaid ka soolise ebavõrdsuse suurenemise seisukohast. Euroopa Parlamendi liige Aguilera julgustas osalejaid seda lähemalt uurima Euroopa Komisjoni hiljutises teatises ELi maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta, milles esitatakse peamiste probleemide ja vajalike meetmete hea analüüs.

Põllumajandusest kaugemale vaatamine

Euroopa Parlamendi liige Aguilera rõhutas samuti, et maaelu arengu toetuseks sekkumise kavandamisel on oluline vaadelda territooriume terviklikust ja terviklikust perspektiivist, et rahuldada kõiki vajadusi, mitte läheneda neile konkreetse sektori, näiteks turismi või põllumajanduse seisukohast, nagu on varem tehtud. Ta hoiatas selle ohu eest, eelkõige seoses sellega, kuidas see võib pärssida võimalusi, mida keskkonnaalane üleminek ja roheline pakt muidu võiksid kaasa tuua.

Säästev liikuvus

Täiendav mõõde on vajadus kestliku liikuvuse ja territooriumide parema füüsilise ühenduvuse järele. Inimeste ja kaupade liikumine on sotsiaalse ja majandusliku arengu ning ühtekuuluvuse oluline aspekt ning nõuab märkimisväärseid investeeringuid, et saavutada õiglane majanduskasv, kuid nagu märkis Hispaania Soria linnapea Carlos Martinez Minguez, tuleb neid rakendada tihedas kooskõlas energia- ja ökoloogilise üleminekuga.

Kaasamise digitaristu

Rootsi Sala linnapea ning Rootsi Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Liidu asepresident Carola Gunnarsson leidis, et digitaalne innovatsioon on äärepoolsete kogukondade kestlikkuse jaoks hädavajalik, eelkõige kliimamuutustega kohanemise ja oluliste teenuste kättesaadavuse seisukohast. Gunnarssoni näitega tervishoius kasutatavatest uuenduslikest kaugviimistluslahendustest, nagu ravimite tarnimise droonid hõredalt asustatud piirkondade elanikele, rõhutas Gunnarsson, kui oluline on tegeleda digitaristu lõhega sellistes piirkondades, et digiteerimisest saadav kasu oleks õiglane ja kaasav.

„Mida rohkem me loome digiteerimissüsteeme, seda olulisem on usaldusväärne taristu. See on ühiskonna usalduse ja heaolusüsteemi esmase turvalisuse küsimus. Kui meil on usaldusväärne digitaristu, saame arendada kogu ühiskonda.“

Kogukondadevaheline koostöö

Digitaalse lõhe kaotamine on keerulisem kui füüsilise taristu olemasolu tagamine, kommenteeris Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi arukate kogukondade tehnoloogia osakonna juhataja Eddy Hartog. Vajalike tehniliste lahenduste rakendamise kiirendamiseks tegi Hartog ettepaneku, et piirkonnad, linnad ja kogukonnad teeksid koostööd selliste platvormide kaudu nagu Living-in.EU, et jagada teadmisi ja isegi kaasinvesteerida lahendustesse.

Pikaajaline elukvaliteet

Milano Polütehnilise Ülikooli professor Simona Ferrante märkis, et maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste jaoks, kes vajavad korrapärast tervisekontrolli ja tuge, võib mitteinvasiivne tervise kaugseire olla elumuutvaks teguriks. Professor Ferrante näitas oma ELi projekti ESSENCE näidetega, näiteks žestijälgimispliiats või häälanalüüsirakendus, mille eesmärk on hoiatada perekondi, sõpru või arste võimaliku kognitiivse või füüsilise allakäigu märkide avastamise korral, kuidas uuenduslikud digitehnoloogiad saavad edendada kodupõhise hoolduse uut mudelit, mis võimaldab suuremat sõltumatust, elukvaliteeti ja meelerahu ning – mis on oluline – valikut jääda oma kodusse ja kogukonda.

Märkides, et kõik ESSENCE lahendused toimivad usaldusväärselt standardse ribalaiuse võrkudes, rõhutas professor Ferrante, kui oluline on selliste vahendite väljatöötamisel üles ehitada juurdepääsetavust ja lihtsustada nende kasutuselevõttu, et kõrvaldada takistused nende kasutamisel.

Hariduslik võrdõiguslikkus ja põlvkondade vahetus

Horvaatia ELi rahastatava e-kooli programmi asejuht Goran Škvarc toetas kindlalt e-õppe mõju negatiivsete demograafiliste suundumuste ümberpööramisele. Ta kirjeldas, kuidas võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele – selliste vahendite kaudu nagu koolide IKT-seadmed, õpetajate digioskuste koolitus ja saareõpilaste veebikursused – võib olla ümberkujundav nii üksikisikute kui ka kogukondade jaoks:

„Digiteerimine võib tõsta Horvaatia külade ja väikelinnade elukvaliteeti, pakkudes võimalusi paremateks ja mitmekesisemateks töökohtadeks maapiirkondades, ning e-koolide programm võib valmistada õpetajaid ette uuenduslikumateks lähenemisviisideks nende töös õpilastega. Selle kaudu saavad õpilased paremad võimalused edasiseks hariduseks, on tööturul konkurentsivõimelisemad ja julgustavad jääma oma kodupiirkonda.“

Sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnasäästlikkus

Näidates, et juurdepääsetavus ja taskukohasus on kogu spektri ulatuses olulised tegurid uuenduslike vahendite ja lähenemisviiside edukaks levikuks ja kasutuselevõtuks, kirjutas Wageningeni ülikoolist pärit George Beers ning ELi projekti „Toiduainete ja põllumajandusettevõtete internet 2020“ koordinaator arvamusele, et arukad põllumajandusuuendused võivad tunduda paljude väiksemate põllumajandustootjate jaoks kättesaamatud, jättes nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Ta selgitas, et just selliste uuenduste turule toomiseks on tekkimas uued ettevõtted. Investeerides seadmetesse, andmetöötlustarkvarasse ja ekspertteadmistesse, pakuvad nad neid seejärel pakettteenusena igas suuruses põllumajandusettevõtetele, mille eest makstakse tasu vastavalt konkreetse põllumajandustootja vajadustele.

Olenemata sellest, kas säästa ressurssidega seotud kulusid ja parandada põllumajandusettevõtte ökoloogilist jalajälge, hallata kaugjuhtimist ja vabastada põllumajandustootja isiklikku aega või pääseda otse turule ja säästa vahendajatelt, on olemas uued tehnoloogiad ja digivahendid, et aidata igas mastaabis põllumajandustootjaid kõigis asukohtades, tingimusel et on olemas usaldusväärne ühenduvus.

Digiüleminek on digivärav, kuid ühendatus on keskse tähtsusega

Kogu päeva arutelude jooksul tulime taas kord tagasi vältimatu reaalsuse juurde, et kuigi digiteerimisel on tohutu potentsiaal elu ja võimaluste ümberkujundamiseks maa- ja äärepoolsetes piirkondades, on nendes valdkondades endiselt üks suur takistus, mis on liiga tavaline: usaldusväärse ja kiire lairibaühenduse puudumine.

BCO võrgustiku toetusvahendi juht Jan Dröge kirjeldas probleemi:

„Oleme juba jätnud täitmata ELi 2020. aasta ühenduvuse eesmärgid, mis hõlmasid kõigi kodanike juurdepääsu lairibaühendusele 30 Mbit/s, ning meil on juba uued eesmärgid, mis on veelgi ambitsioonikamad: ühendada 2030. aastaks kõik kodanikud 1 Gbit/s.

Linnapiirkondades saavutasime 2019. aastal peaaegu 2020. aasta eesmärgid: 90 %-l kodanikest oli juurdepääs kiirusele 30 Mbit/s. Maapiirkondades, kus elab üle 30 % elanikkonnast, oli kaetud vaid 60 % elanikkonnast – need on vaid keskmised näitajad: riikide vahel on suured erinevused.“

Seetõttu tuleb digipööret ja selle pakutavaid arvukaid võimalusi maaelu arengu, edukate kogukondade ja elukvaliteedi parandamiseks kasutada nõudluse edendajana, et tagada lairibaühendusse tehtavate investeeringute jõudmine kõigi maapiirkondade ja kaugemate kodanikeni.

Liikmesriigid ja piirkonnad saavad lairibavõrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks kasutada palju ELi rahalisi vahendeid ja eksperdiabi. Liikmesriikide pädevatel lairibaühenduse asutustel on konkreetne ülesanne kasutada neid toetusi ja suunata need abivajavatesse piirkondadesse ning pakkuda lairibaprojektide arendajatele suuniseid kavandamise, rahastamise, tehnoloogia ja muu kohta.

Seetõttu julgustas Oliver Dröge kõiki pöörduma oma kahepoolsete kontaktpunktide poole, et näha, kuidas nad saavad aidata tagada kiiret ühendust, kaotada digi- ja võimaluste lõhe ning kasutada ära maa- ja äärepoolsete piirkondade kogu potentsiaali.