ELi teadusuuringute eesmärk on edendada 5G avaliku ja erasektori partnerluse (5G-PPP) raames Euroopa tehnoloogilist oskusteavet ja tööstuse juhtpositsiooni 5G võrgustikes. Samuti on selle eesmärk uurida kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis valmistavad ette järgmist 5G ajastut. Uurimistulemused on mõeldud 5G standardite kujundamiseks, asjakohaste spektrituvastuste valideerimiseks ja ülemaailmse 5G visiooni toetamiseks. 5G-PPP raames on loodudspetsiaalsed arhitektuuri, visiooni, spektri, standardite, tehnoloogia hindamise, katsete, autotööstuse, turvalisuse jms töörühmad, et konsolideerida asjaomaste Euroopa teadusprojektide tulemusi.
Standardite ja spektri juhtum
5G standardimine algas 2016. aasta alguses kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3GPP)raames, mis on ülemaailmsete mobiilsidesüsteemide peamine standardiorganisatsioon. Esimene standardite laine on saadaval 3GPP Release 15 kaudu ja teist lainet töötatakse välja ja see peaks olema kättesaadav 2020. aastaks. ELi eesmärk on jätkuvalt mõjutada tulevaste sidesüsteemide tehnoloogilist määratlust (5G ja kaugemale) ning sellest tulenevalt standardeid oma kõrgetasemeliste teadusuuringute kaudu. Euroopa Komisjon määratleb 5G standardid ühena Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse viiest prioriteetsest valdkonnast.
Samuti algas 5G spektrituvastus ametlikult ITU 2015. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15), et määrata 2019. aastaks kindlaks 5G eriotstarbeline spekter üle 6 GHz. Sellega seoses on ELi teadusuuringutes ette nähtud erinevate vaadeldavate sagedusalade kohaldatavuse hindamine.
Euroopa 5G teadusuuringute kava
5G-uuringuid rahastatakse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Horisont 2020“ ning neid korraldatakse kolmes etapis:
1. etapp: Tuleviku 5G võrgu arhitektuur
5G avaliku ja erasektori partnerluse 1. etapp, mis hõlmab ajavahemikku 2015–2017, on andnud olulisi tulemusi 5G põhitehnoloogiate valdkonnas. Lisaks klassikalise raadio ja võrgu jõudluse edusammudele on tekkinud virtuaalsed võrguarhitektuurid, mis toetavad kohandatud võrgulõiget, samuti heterogeenseid võrke, st võrkude võrgustikku, sealhulgas satelliitvõrke.
Euroopa Komisjon käivitas 1. juulil 2015 19 teadusprojekti, mille eelarve on 129 miljonit eurot, et neid probleeme lahendada ja pakkuda 5G-võrgu tulevase arhitektuuri põhielemente. Nende peamised saavutused on tulevaste 5G-võrkude tehnoloogiline alus ja on andnud suure panuse 5G standardimisprotsessi.
2. etapp: Liikumine tutvustamise ja eksperimentide suunas vertikaalsete tööstusharude osalusel
5G avaliku ja erasektori partnerluse 2. etapp, mis hõlmab ajavahemikku 2017–2019, laiendab neid tulemusi ning loob tihedamad suhted 5G kogukonna ja vertikaalsete tööstusharude vahel. Teise etapi eesmärk on liikuda kontseptsioonide ja eksperimentide tõestamise suunas. See hõlmab aktiivselt vertikaalseid tööstusharusid, mis on eeldatavasti osa tulevaste 5G võrkude peamistest kasutajatest.
Euroopa Komisjon käivitas 1. juunil 2017 21 projekti kogusummas ligikaudu 150 miljonit eurot. Paljud uued sidusrühmad (üle 60 % 2. etapis osalejatest) on ühinenud avaliku ja erasektori partnerlusega, mis võimaldab projektidel algatada 5G-tehnoloogia tutvustamist ja eksperimenteerida kontekstis, mis on lähemal erinevatele tulevaste võrkude kasutajatele (inimesed, robotid, autod, „asjad“ jne).
3. etapp: Lõpetada 5G-platvormid, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus, katsed vertikaalsetes tööstusharudes ja pikaajaline 5G areng
5G avaliku ja erasektori partnerluse kolmanda etapi esimene laine tugevdab eelmiste etappide tulemusi, integreerides 5G eksperimentaalse võrgu infrastruktuuri. 1. juulil 2018 käivitatikolm ELi rahastatud projekti, mille raames ehitatakse kümnes ELi riigis üle viieteistkümne katsekoha ühendavaid platvorme. Saadud taristut kasutatakse tehnoloogiliste võimaluste valideerimiseks kogu süsteemi kontekstis ja 5G avaliku ja erasektori partnerluse peamiste tulemusnäitajate valideerimiseks.
Teise etapiga toetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse piiriüleste koridoride katseprojekte. Euroopa Komisjon käivitas 1. novembril 2018 kolm teadus- ja innovatsiooniprojekti, mis hõlmasid kolme naaberliikmesriikide vahel kokku lepitud piiriüleseid koridore. Peamine eesmärk on võimendada sõidukite ühenduvust, et luua autode ja sõidukite ümber täielik ökosüsteem, mis ei paku mitte ainult ohutusega seotud kasutusjuhtumeid, vaid ka rikkalikke rakendusi, sealhulgas hooldust, kindlustust, meelelahutust, juhiabi ja autonoomset juhtimist.
Kolmas laine toetab katsete ja pilootide rakendamist, mille eesmärk on näidata 5G võrgu kohaldatavust vertikaalsete tööstusharude jaoks, kus kasutatakse juhtumeid (meedia ja meelelahutus, tööstus, tervishoid, transport ja autotööstus, energeetika jne), mis kulgevad 5G-otsa platvormidel esimesest lainest. 2019. aasta keskel käivitati seitse uut projekti kogusummas 100 miljonit eurot ELi vahenditest.
Viimases etapis käsitletakse kommunikatsioonisüsteemide pikaajalist arengut, uuritakse tehnoloogiaid, mida ei ole veel või ei ole täielikult käsitletud 5G avaliku ja erasektori partnerluse raames, ning sillutatakse teed 5G-st kaugemale ulatuvate arukate ühenduvussüsteemide suunas.
Lisaks teadustööle
2015. aastal töötati koos 5G avaliku ja erasektori partnerlusega välja 5G visioonidokument koos käimasolevate teadusuuringutega ning 5G teadusuuringute ja standardite väljatöötamise toetamisega. Selles kirjeldatakse 5G-võrkude peamisi innovatsiooni- ja kasutusjuhtumeid ning selgitatakse Euroopa 5G visiooni.
Euroopa 5G nägemus asetab vertikaalsed tööstusharud, nagu autotööstus, 5G kasutamise juhtumite keskmesse. See muudab viisi, kuidas tänapäeva võrgud on kujundatud ja toimivad. 5G-võrke peetakse paindlikeks võrguplatvormideks, mis suudavad kohaneda konkreetsete digitaalse ärikasutuse juhtumite mitmekülgsete nõuetega, näiteks autonoomsete sõidukite, arukate tehaste, kaugtervishoiu ja aruka energiaga varustamise puhul.
Sellest ajast alates on Euroopa Komisjon ja 5G avaliku ja erasektori partnerlus töötanud paljude selle visiooniga seotud aspektidega, nagu erinevate vertikaalsete jõudude nõuded või üleeuroopaline 5G-katsete teekaart. Selle käimasoleva koostöö tulemusi kajastavadvalged raamatud ja tegevuskavad avaldatakse korrapäraselt.
Teadus- ja innovatsioonitegevuse järelmeetmena teeb Euroopa Komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ja tööstusega 2016. aastal avaldatud 5G tegevuskava rakendamise eri etappide osas, valmistades ette 5G-võrkude tõhusat ja koordineeritud kasutuselevõttu ELi riikides.
Seotud sisu
Üldpilt
5G on kriitilise tähtsusega uue põlvkonna võrgutehnoloogia, mis võimaldab innovatsiooni ja toetab digiüleminekut.
Vaata lisaks
Komisjon on seadnud digikümnendil uued strateegilised eesmärgid 5G kasutuselevõtuks, mis on aluseks digitaalsele ja keskkonnahoidlikule taastumisele.
Euroopa arukate võrkude ja teenuste ühisettevõtte eesmärk on tagada Euroopa juhtpositsioon tööstuses 5G ja 6G valdkonnas.
Euroopa elektroonilise side koodeksil on keskne roll järjepidevate 5G kasutuselevõtu tingimuste tagamisel, kaitstes samal ajal rahvatervist.
Euroopa 5G vaatluskeskus võimaldab ELil hinnata 5G tegevuskava edenemist ja võtta meetmeid selle täielikuks rakendamiseks.
5G tegevuskava on strateegiline algatus, mis muudab 5G reaalsuseks kõigi ELi kodanike ja ettevõtjate jaoks.
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus annab ainulaadse võimaluse muuta meie transpordisüsteemid turvalisemaks, puhtamaks, tõhusamaks ja kasutajasõbralikumaks.
ELi riigid ja tööstus teevad koostööd, et valmistada ette 5G-koridoride ulatuslik kasutuselevõtt ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks Euroopa transporditeedel.