Keskkonnahoidlik digisektor

Digikümnendil seisab Euroopa silmitsi kahe olulise ülesandega: rohe- ja digipööre. 

Need võivad tunduda kahe eraldiseisva küsimusena, kuid need on tõepoolest kaks väljakutset – kumbki ei saa õnnestuda ilma teiseta – ja need mõlemad on Euroopa tuleviku jaoks võrdselt olulised. 

Digitaaltehnoloogia toomine meie ellu aitab meil vähendada oma CO2-jalajälge. Me saame liituda videokonverentsidega, selle asemel et reisida koosolekutele, jälgida, kui palju energiat meie kodud tarbivad, ja isegi suurendada jätkusuutlikkust põllumajanduses.  

Peame siiski tagama, et digitehnoloogiad ei tarbiks rohkem energiat, kui nad säästavad. Praegu moodustavad digitehnoloogiad 8–10 % meie energiatarbimisest kuni 2–4 % meie kasvuhoonegaaside heitkogustest – väike protsent, kuid suur hulk. 

Me saame teha mitmeid muudatusi oma digielus, et vähendada oma keskkonnamõju selles valdkonnas. Näiteks kõigi nutitelefonide eluea pikendamine vaid ühe aasta võrra säästaks 2030. aastaks 2,1 miljonit tonni CO2 aastas, mis võrdub miljoni auto eemaldamisega meie teedelt. Üleminek 4G- võrkudelt 5G-võrkudele võib vähendada energiatarbimist kuni 90 %.

EL uurib neid võimalusi ja palju muud. Ajakohastame kehtivaid õigusakte ja võtame kasutusele uued meetmed, et saavutada meie järgmise kümnendi rohelised ja digitaalsed eesmärgid. Üks selline meede on tagada, et andmekeskused on hiljemalt 2030. aastaks kliimaneutraalsed, energiatõhusad ja kestlikud.  

EL uurib ka vabatahtlikke ja siduvaid meetmeid, et aidata erasektoril muutuda kliimaneutraalseks ja kasutada rohkem taastuvaid ressursse. Mõned näited selle kohta on Euroopa rohelise digikoalitsioon ja erinevad audiovisuaalsektori keskkonnahoidlikumaks muutmise algatused.

Rohelise kokkuleppe tööstuskava

Euroopa Komisjon esitas rohelise kokkuleppe tööstuskava, et toetada selle eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, suurendades samal ajal Euroopa tööstuse netonullenergia konkurentsivõimet.

Kavaüks põhisammas on tagada ELile juurdepääs tehnoloogiale, toodetele ja lahendustele, mis on väga olulised nullilähedasele võrgule üleminekuks. Nende hulka kuuluvad fotogalvaanilised elemendid, tuuleturbiinid, akud, vesiniku elektrolüüsiseadmed, süsiniku kogumine, salvestusseadmed ja palju muud. Sellised tooted ja lahendused on ka Euroopa majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade peamine allikas.

Selle saavutamiseks kirjeldatakse selles protsessi, millega kiirendatakse investeeringuid ja rahastamist puhta tehnoloogia tootmiseks Euroopas, mis asetaks ELi puhta tehnoloogia revolutsiooni esirinnas. Lisaks uutele ideedele, nagu riigiabi eeskirjade ajutine paindlikkus, tehakse kavas ettepanek uurida, kuidas olemasolevaid vahendeid ja ühist rahastamist ELi tasandil saab kasutada puhta tehnoloogia innovatsiooni, tootmise ja kasutuselevõtu rahastamiseks.