Kuigi läbipaistvuskava on viinud avatud andmete üleilmse liikumiseni, on aastatel 2014–2020 avatud vaid umbes 3 % maailma andmetest. Seda peamiselt seetõttu, et see oli tõhususel põhinev ja tehnoloogial põhinev, nii et sellest on üldiselt kasu saanud ainult suured linnad – üle 1 miljoni elaniku. Praegused arengud näitavad, et tänu teenuste ja andmete internetis kättesaadavaks tegemisele liiguvad valitsused ja kohalikud omavalitsused nüüd koostööpõhise andmejagamismudeli poole. See uus paradigma võiks luua väärtust neile 85 %-le Euroopa linnadest, kes ei ole saanud kasu avatud andmete lubadustest.
Soodsa õiguskeskkonna loomiseks on ELi andmestrateegia eesmärk viia EL andmepõhises ühiskonnas juhtpositsioonile, luues ühtse andmeturu. Selles tehakse ettepanek luua ELi andmeraamistik, mis toetaks andmete jagamist novaatoritele. Andmehaldust käsitlevas õigusaktis on esitatud Euroopa andmeruumide ühine juhtimiskiht, samas kui andmemääruses (kavandatud 2021. aasta kolmandas kvartalis) käsitletakse ettevõtjate ja valitsuste vahelist andmete jagamist. Lisaks määratakse avaandmete direktiivi rakendusmääruses kindlaks mitmed väärtuslikud andmestikud, mis tuleb teha kättesaadavaks tasuta ja rakendusprogrammide liideste kaudu.
Linnadele ja kogukondadele juurdepääsu võimaldamine asjakohasematele andmetele, mis on vajalikud nende linnajuhtimiseks ja poliitika kujundamiseks, ning eraelu puutumatust kaitsvate andmekauplemiskohtade loomine nõuab siiski ka andmete jagamise erimehhanisme. Seda peaks looma kliimaneutraalsete ja arukate kogukondade andmeruum; koostalitlusvõimeline, usaldusväärne ja turvaline keskkond, kus praegu killustunud ja hajutatud andmeid saab jagada nende vahel, kes saavad selle andmeruumi osaks, tuginedes vabatahtlikele kokkulepetele ja teatavatel tingimustel (nt juurdepääsuõigused, taaskasutatavuse õigused, litsentsid, hinnasildid jne). On mitmeid võimalusi, kuidas linnad juba kasutavad erasektori valduses olevaid andmeid, näiteks andmete annetamine, andmete hankimine, andmete jagamine või isegi hankeklauslid. Tulevane andmeruum peaks siiski aitama neid lahendusi laiendada mitut sidusrühma hõlmava juhtimissüsteemi ja asjakohase tehnilise arhitektuuri kaudu. Samuti toetatakse linnaüleste probleemide lahendamist, nt üleujutuste avastamine või kliimasündmuste leevendamine.
Andmeruumi liikmed lepivad ühiselt kokku peamistes andmeteemades (mis on olulised rohelise kokkuleppe eesmärkide seisukohast), mida tuleb sarnastel tingimustel kasutada, jagada, kasutada ja taaskasutada kõigis ELi linnades ja kogukondades. Andmeruum peaks põhinema nõudlusel; nii linnade konkreetsete vajaduste kui ka kodanikele suunatud teenuste kavandamise tagamine. Linnade seisukohast on väga oluline juurdepääs avaliku huviga erasektori andmetele, nii et võib-olla võivad nad saada kasu soodustingimustest sellistele andmetele juurdepääsuks ja nende taaskasutamiseks.
Põhiandmestike või andmeteemade osas nimetati väga olulisteks asukohateavet (GIS, INSPIRE), kommunaalteenuste andmeid (nt jäätmed, vesi, energiatarbimine) ja keskkonnaandmeid (nt õhukvaliteet, ilm jne). Sõltuvalt äriolukorrast ja linnade vajadustest on olulised ka rahvastiku-/loendusandmed ning mobiiltelefonioperaatorite ja 5G-võrkude andmed, kuna need võivad anda reaalajas peaaegu ülevaate liiklusest, rahvastiku jaotusest ja pendelrändevoogudest. Aruka linna kontekstis võimaldaks nende andmete kombineerimine integreeritud (valdkondadeüleseid) linnateenuseid, mis nõuavad koostalitlusvõimet, modulaarsust, ühiseid andmemudeleid, rakendusliideseid ja usaldust.
Koostalitlusvõime tagamiseks pakuvad Living-in.eu deklaratsioonis ja kogukonnas heaks kiidetud minimaalsed koostalitusvõime mehhanismid ühiseid andmemudeleid (mis põhinevad olemasolevatel mudelitel, nagu SAREF, DATEX II, GSMA, schema.org) ning iii) turuplatvormi (mispõhineb TM Forumil, Business API-l ja Fiware Business EcoSystem’il), et võimaldada juurdepääsu nendele andmemudelitele. Samuti hõlbustavad need kontekstiteabe haldamist, isikuandmete haldamist ja õiglase tehisintellekti mehhanismi hankimist; viimased kaks on lõpetamata tööd. Euroopa ühendamise rahastu digiteenuste taristu komponendid – nagu kontekstimaakler, suurandmete katsetaristu, eID, eDelivery ja e-allkiri – on sarnaselt mehhanismile standardite ja tehniliste kirjelduste kogum ning käsitlevad ühist üldist digisuutlikkust, mis katab mis tahes digiteenuste platvormi põhivajadused. Seetõttu ei tohiks linnad alustada nullist, vaid võivad alustada olemasolevatest vahenditest ja neid edasi arendada ning olla seega algusest peale koostalitlusvõimelised. Arukate linnade ja kogukondade Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga (EIF4SCC) seotud töö on samuti väga oluline arukate kogukondade andmeruumi loomiseks. Projekti eesmärk on hõlbustada arukate linnade ja tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu ning uute teenuste arendamist, tagades valdkondade, linnade, piirkondade ja piiride vahelise koostalitlusvõime. Selle projektiga nähakse ette ühine lähenemisviis arukate linnade ja kogukondade koostalitlusvõime määratlemisele ning tagatakse selle aspektide suhtes ühtne mõtteviis.
Keskse tähtsusega on ka andmeruumi ja kogu kohaliku andmeökosüsteemijuhtimine. Hiljutises uuringus rõhutati kohalike omavalitsuste rolli ökosüsteemi orkestreerimisel, hooldajate kaasamise tähtsust, mis on määrava tähtsusega asjaomaste sidusrühmade määratlemisel ja integreerimisel ning seejärel ökosüsteemis väärtuse jaotamisel osalejate vahel, andmetega seotud küsimustel ja majandusliku jätkusuutlikkuse lähenemisviisil:
Probleem võib olla kõigi linnade jaoks oluliste andmete haldamine, eriti kuna prognoosid näitavad, et andmete plahvatus suureneb viie aasta jooksul viie võrra tänu ühendatud seadmetele, mis avaldab survet sellele, kus ja kuidas meie andmeid Euroopas säilitada ja töödelda. Suundumus näitab ka liikumist peamiselt keskselt pilvetaristult võrgu servale, st lõppkasutajate, sealhulgas linnade lähedale. See muutus koos lõppkasutajate kasvavate ootustega turvalise taristu suhtes, millel on väike energiatarbimine ja reaalajas töötlemine, võivad olla huvitatud pilvetaristu kasutamisest. See võib suurendada nende IT-eelarve tõhusust 50 % võrra, võimaldada reaalajas andmetöötlusteenuseid ja tagada turvalise viisi andmete majutamiseks kohalikul tasandil või koostöös teiste linnadega.
Paralleelselt arukate kogukondade andmeruumi arendamisega on loomisel veel mitu muud valdkondlikku andmeruumi, millest igaühel on oma eripärad. Liikuvuse andmeruumi eesmärk on suurendada oluliste andmete kättesaadavust, et toetada reisijate- ja kaubavedu, hõlbustada valdkondadevahelist andmete jagamist ja taaskasutamist mitmeliigilise transpordi jaoks, aidata andmeid taaskasutada ja parandada andmete leitavust. Terviseandmeruum hõlmab (väga) tundlikke andmeid, usaldusväärseid terviseandmestikke, äärmiselt tundlikke genoomikaandmeid ja vähikujutisi. Koostalitlusvõime tagamiseks töötatakse 2021. aasta jooksul välja ühiseid tehnilisi kirjeldusi, usaldusraamistikke ja küberjulgeoleku raamistikku ning seadusandlikku ettepanekut Euroopa terviseandmeruumi kohta.
Kliimaneutraalsete ja arukate kogukondade andmeruum on oluline ka linnade digitaalsete mestide jaoks. Seda kontseptsiooni katsetatakse mitmes ELi projektis (DUET, LEAD, DigiTranScope, URBANAGE jne), samas kui Eindhoven, Newcastle, Rennes, Luksemburg ja Ühendkuningriik panevad samuti paika kaksikud, mis keskenduvad nende konkreetsetele vajadustele. Linna digimestrite puhul on väga olulised andmejagamisega seotud õiguskindlusega seotud küsimused, andmete omandiõigus, rollid ja kohustused, andmete kättesaadavus ja kvaliteet ning eraelu puutumatusega seotud aspektid. Teisest küljest võivad abiks olla tehnilised sätted, korralduslikud lähenemisviisid, saadud õppetunnid ja INSPIRE direktiivi rakendamisega seotud kogukond (ruumiline teave keskkonnapoliitika järelevalveks).
Living-in.eu liikumise raames tegi kogukond kindlaks mitu ikoonilist projekti; digilahendused mitmetele ühiskondlikele probleemidele, mis on seotud mitme tehnoloogiaga. Alguses keskendutakse linna digitaalsetele kaksikutele (nt linnaplaneerimisele või ennetavale hooldusele), kodanikukaardile ja linnaõhuliiklusele, samal ajal kui teised võivad tulevikus jätkuda. Seepärast kutsutakse linnu ja kogukondi üles liikumisega ühinema, et alustada koostööd ühise visiooni ja seda võimaldavate tingimuste nimel.
Üksikasjalikum teave on esitatud lisatud aruande täistekstis.