iStock Photo Getty Images +
Sõltumatu analüüs tugineb 2023. aasta juunist detsembrini kogutud tõenditele.
Pärast soovituse vastuvõtmist 2021. aastal on enamik liikmesriike (19 liikmesriiki 27st) kas võtnud vastu spetsiaalse tegevuskava (Taani, Leedu, Rootsi) või loonud spetsiaalse struktuuri või komitee (Kreeka, Läti, Itaalia). Enamik neist on kehtestanud või kavatseb kehtestada ka tervikliku juhtimise, mis toetab ajakirjanike turvalisust. Nende jõupingutuste osana hõlmavad liikmesriikide konkreetsed meetmed rakkerühmade loomist või vastastikuse mõistmise memorandumite ja protokollide allkirjastamist, mis käsitlevad näiteks ajakirjanike ja politseijõudude vahelist koostööd.
Uuringus leiti ka, et mitmes ELi riigis on kehtestatud meetmed veebiturvalisuse parandamiseks (9 riiki) ning naisajakirjanike, vähemusrühmadesse kuuluvate ajakirjanike ja võrdõiguslikkuse küsimusi kajastavate ajakirjanike mõjuvõimu suurendamiseks (14 riiki), kuid on võimalik võtta täiendavaid sihipäraseid meetmeid.
Uuringu kohaselt on enamik liikmesriike soovituse järelevalvesüsteemi kehtestamisel maha jäänud, kuigi peaaegu pooltes neist on olemas mõned vahendid ajakirjanike turvalisuse jälgimiseks. Selle ja ELi riikide aruandluse hõlbustamiseks pakutakse uuringus välja järelevalveraamistik, mida nad saavad rakendada.
Uuring on teabeallikas tulevase õigusriigi olukorda käsitleva aruande jaoks. Seda kasutatakse ka liikmesriikidega soovituste rakendamise üle peetavates aruteludes.
Lisateave uuringu tulemuste ja kommenteeritud kokkuvõtete kohta .
Samuti saate tutvuda meediavabadust ja -pluralismi käsitleva ELi poliitika, rahastamise ja õigusaktidega.
Võite olla huvitatud ELi uudistealgatusest ja sellest, kuidas EL püüab kaitsta meediavabadust ja -pluralismi.