Täiustatud andmetöötlus

Tänapäeval teab enamik teist, mis on gigabait – see on andmesalvestuse mõõt, millest üks on piisav 20 muusikaalbumi või 542 War and Peace koopia hoidmiseks.

Aga kas sa tead, mis on gigaflops? See on natuke keerulisem. Gigaflops on arvuti jõudluse mõõt. FLOPS (või flops) on ujukoma operatsioonid sekundis ja gigaflops on umbes üks miljard ujukoma operatsiooni sekundis. Keskmine sülearvuti suudab töötada 250–400 gigaflopiga, millest piisab interneti sirvimiseks, kontoritarkvara käitamiseks, mängude mängimiseks ja fotode redigeerimise tarkvara käitamiseks.

Kuid sülearvutid ei ole kõige võimsamad arvutid. See au kuulub kõrgjõudlusega andmetöötluse ehk lühidalt kõrgjõudlusega andmetöötluse kategooriasse kuuluvatele masinatele. Kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteeme ei mõõdeta mitte gigaflopides, vaid petaflopides: miljon miljardit operatsiooni sekundis. Varsti mõõdetakse neid eksaflopsides, mis teevad miljard operatsiooni sekundis – sama palju kui kõigi ELi mobiiltelefonide kombineeritud andmetöötlusvõimsus. Üks kõrgjõudlusega andmetöötluse näide on praegu ELi kaasrahastatud LUMI superarvuti Soomes, mille tippvõimsus on 550 petaflopsi. See on sama, mis 1,5 miljoni sülearvuti kombineeritud võimsus. Kui need sülearvutid oleksid üksteise peale laotud, oleks see üle 23 kilomeetri kõrgune torn.

HPC süsteemid ja nende tegevus on juba praegu meie elus kesksel kohal. Nad täidavad keerulisi ülesandeid, mille puhul tuleb analüüsida suuri andmehulki, ning võimaldavad meil luua mudeleid, et uurida ja paremini mõista keerulisi probleeme, nagu ravimite molekulide simuleerimine, maa- ja linnaplaneerimine ning uute materjalide, autode ja õhusõidukite projekteerimine.

Lähitulevikus käivitatakse uued põnevad kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidel põhinevad ELi projektid, et luua Maa digitaalne kaksik, mis simuleerib ja prognoosib paremini keskkonna- ja kliimaga seotud muutusi ning aitab otsustajatel mõju paremini planeerida ja sellega toime tulla. Samuti on plaanis inimese digitaalne kaksik, mis teoreetiliselt võimaldab meil kohandada ravi igale üksikisikule.

EL kavatseb rahastada projekte, mis ühendavad kvantmehaanika ja andmetöötluse nende kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidega. See võimaldab veelgi keerukamaid simulatsioone sellistes valdkondades nagu ravimite avastamine, turvaline ja krüpteeritud side ning ülitäpsed kellad.

HPC-süsteemid on muljetavaldavad, kuid need on keerulised ja kallid. Ükski Euroopa riik ei saa sellega üksi hakkama ja loota, et ta hakkab kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide loomisel ülemaailmselt konkureerima. Seepärast asutas EL Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (ühisettevõte EuroHPC). See organ koondab ELi, osalevate riikide ja erasektori partnerite ressursse, et tugevdada Euroopa positsiooni juhtiva kõrgjõudlusega andmetöötluse jõuna ning teha selline ressurss kättesaadavaks Euroopa teadlastele, tööstusele ja väiksematele ettevõtjatele.

EL kavatseb investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidesse veel 7 miljardit eurot kuni 2033. aastani. Selleks et aidata ELil saavutada maailmas juhtpositsioon kvantandmetöötluse ja -tehnoloogia valdkonnas, aitab ta rahastada projekte, mis toovad kokku teadlased ja tööstuses osalejad.

Kaks olulist tehnoloogiat tuleviku arvuti ja muudes valdkondades on fotoonika ja elektroonika.

Fotoonika ja elektroonika on need, mis muudavad teie telefoni tööks, hoiavad teie internetiühenduse kiireks ja transpordi ohutuks. Samuti pakuvad nad lahendusi tervishoiu, energia ja kliimamuutuste valdkonnas.

EL on välja töötanud strateegia, millega tagatakse, et Euroopa on fotoonika ja elektroonika projekteerimisel ja tootmisel esirinnas. Euroopa juhtpositsioon progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas toob digikümnendi jooksul majandusele tohutut kasu, sealhulgas suurendab tootlikkust, majanduskasvu ja tööhõivet.

Eelkõige töötab komisjon koos Euroopa tehnoloogiaplatvormiga Photonics21 välja ühist lähenemisviisi fotoonikale. Tööstuse, teaduse ja poliitika koostöö kaudu saab Euroopa kiirendada innovatsiooni, hoogustada tootmist ja saada fotoonika valdkonnas liidriks.

Kuna PVTd muutuvad keerukamaks, on tööstusel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) raskem nende pakutavast innovatsioonipotentsiaalist täit kasu saada. Selle potentsiaali ärakasutamiseks vajavad tööstus ja VKEd juurdepääsu nendele tehnoloogiatele ning toetust uuenduste väljatöötamisel ja katsetamisel enne nende turule sisenemist.

Uues tööstusstrateegias kasutatakse programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadavat toetust, et toetada tööstust ja VKEsid PVTdest kasu saamisel.