Kõrgjõudlusega andmetöötlus

Digikümnendil on kõrgjõudlusega andmetöötlus (HPC) suurte edusammude ja innovatsiooni keskmes ning Euroopa tuleviku strateegiline ressurss.

Tänapäeva maailmas luuakse pidevalt üha rohkem andmeid, alates 79 zettabaidist kogu maailmas 2021. aastal kuni eeldatava 181 zettabaidini 2025. aastal (1 zettabait võrdub 1 triljoni gigabaidiga). Selle tulemusena muutub andmetöötluse olemus, kuna üha rohkem on andmemahukaid kriitilisi rakendusi.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on selle kasvava andmemahu töötlemisel ja analüüsimisel ning kodanike, ettevõtjate, teadlaste ja haldusasutuste hüvanguks selle parimal viisil ärakasutamisel keskse tähtsusega.

Kõrgjõudlusega andmetöötlust saab kasutada paljudes rakendusvaldkondades: alates kliimamuutuste mõju seirest ja leevendamisest ning ohutumate ja keskkonnahoidlikumate sõidukite tootmisest kuni küberturvalisuse suurendamise ja teadmiste piiride edendamiseni peaaegu igas teadusvaldkonnas.

Samuti on see hakanud mängima olulist rolli meditsiinis: Kõrgjõudlusega andmetöötlust saab kasutada ravimite kavandamisel, alates ravimikandidaatide molekulide testimisest kuni olemasolevate ravimite ümberpaigutamiseni uute haiguste jaoks. Ja see aitab meil mõista epideemiate ja haiguste päritolu ja arengut.

Lisaks on kõrgjõudlusega andmetöötlus osutunud väga oluliseks uute rakenduste ja toodete väljatöötamisel. Sellel on otsene mõju digitaalsele tarneahelale, näiteks uute materjalide, autode ja lennukite projekteerimisele ning biotehnoloogiale ja tootmisele.

Praegu suudavad maailmatasemel superarvutid teha rohkem kui 1015 toimingut – vähemalt miljon miljardit toimingut sekundis (petatasandi jõudlus). Mõned tipptasemel süsteemid ületavad 1017 – vähemalt sada miljonit miljardit toimingut sekundis (eksatasandi-eelne jõudlus). Järgmise põlvkonna (eksatasandi) andmetöötlusvõimsus on üle miljardi miljardi (1018) toimingu sekundis, mis on võrreldav kogu ELi elanikkonna mobiiltelefonide andmetöötlussuutlikkuse koondamisega. 

Euroopa esimene eksatasandi superarvuti JUPITER paigaldatakse 2024. aasta teises pooles. Üks võimsamaid tehisintellektil põhinevaid superarvuteid maailmas – Jupiter on eeldatavasti esimene superarvuti Euroopas, mis ületab ühe kvintillioni (1, millele järgneb 18 nulli) suuruse arvutuse sekundis. See enneolematu andmetöötlusvõimsus toetab keerukate süsteemide ja tehisintellekti rakenduste ülitäpsete mudelite väljatöötamist teaduses ja tööstuses. 

Digikümnendi osana on kõrgjõudlusega andmetöötlus Euroopa tulevase jõukuse, digiülemineku ja vastupanuvõime võti. 7 miljardi euroga programmist „Euroopa horisont“, programmist „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastust suurendab komisjon investeeringuid superandmetöötlusse.

Selle eesmärk on suurendada superandmetöötluse ja andmetöötluse suutlikkust, ostes maailmatasemel eksatasandi superarvuteid ja eksatasandijärgseid seadmeid ning toetades ambitsioonikat kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.