Kõrgjõudlusega andmetöötlus viitab äärmiselt suure arvutusvõimsusega andmetöötlussüsteemidele, mis suudavad lahendada väga keerulisi ja nõudlikke probleeme.
Digikümnendil on kõrgjõudlusega andmetöötlus (HPC) suurte edusammude ja innovatsiooni keskmes ning Euroopa tuleviku strateegiline ressurss.
Tänapäeva maailmas luuakse pidevalt üha rohkem andmeid, alates 79 zettabaidist kogu maailmas 2021. aastal kuni eeldatava 181 zettabaidini 2025. aastal (1 zettabait võrdub 1 triljoni gigabaidiga). Selle tulemusena muutub andmetöötluse olemus, kuna üha rohkem on andmemahukaid kriitilisi rakendusi.
Kõrgjõudlusega andmetöötlus on selle kasvava andmemahu töötlemise ja analüüsimise ning kodanike, ettevõtjate, teadlaste ja haldusasutuste hüvanguks sellest maksimaalse kasu saamise võti.
Kõrgjõudlusega andmetöötlust saab kasutada paljudes rakendusvaldkondades: alates kliimamuutuste mõju seirest ja leevendamisest ning ohutumate ja keskkonnahoidlikumate sõidukite tootmisest kuni küberturvalisuse suurendamise ja teadmiste piiride edendamiseni peaaegu kõigis teadusvaldkondades.
Samuti hakkab see mängima võtmerolli meditsiinis: Kõrgjõudlusega andmetöötlust saab kasutada ravimite väljatöötamisel, alates ravimikandidaatide molekulide testimisest kuni olemasolevate ravimite ümberpositsioneerimiseni uute haiguste jaoks. Ja see aitab meil mõista epideemiate ja haiguste päritolu ja arengut.
Lisaks on kõrgjõudlusega andmetöötlus osutunud väga oluliseks uute rakenduste ja toodete väljatöötamisel. Sellel on otsene mõju digitaalsele tarneahelale, näiteks uute materjalide, autode ja lennukite projekteerimisele ning biotehnoloogiale ja tootmisele.
Tänapäeval suudavad maailmatasemel superarvutid teha rohkem kui 1015 – vähemalt miljon miljardit operatsiooni sekundis (petatasandi jõudlus). Mõned tipptasemel süsteemid ületavad 1017 – vähemalt sada miljonit miljardit operatsiooni sekundis (eksatasandi-eelne jõudlus). Järgmine põlvkond (eksatasandi) teeb rohkem kui miljard (1018) toimingut sekundis, mis on võrreldav kogu ELi elanikkonna mobiiltelefonide andmetöötlusvõimsuse koondamisega.
2025. aasta septembris avatud Euroopa superarvuti JUPITER on esimene superarvuti Euroopas, mis saavutab eksatasandi künnise. See enneolematu andmetöötlusvõimsus toetab keerukate süsteemide ja tehisintellekti rakenduste ülitäpsete mudelite väljatöötamist teaduses ja tööstuses.
Digikümnendi osana on kõrgjõudlusega andmetöötlus Euroopa tulevase jõukuse, digiülemineku ja vastupanuvõime võti. 7 miljardi euroga programmidest „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastust suurendab komisjon investeeringuid superandmetöötlusse.
Selle eesmärk on suurendada superandmetöötlus- ja andmetöötlussuutlikkust, ostes maailmatasemel eksatasandi superarvuteid, eksatasandijärgseid rajatisi ning toetades ambitsioonikat kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.
Viimased uudised

Sel aastal toimub sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat 10.–12. novembril Lissabonis veebitippkohtumisel, kus kaks meistriklassi keskenduvad ELi toetusele tehisintellektiga tegelevatele ettevõtjatele ning sellele, kuidas Euroopa andmeruumid saavad aidata VKEdel kasvada ja uuendusi teha.

Reedel, 30. oktoobril 2026 ühines Kanada Montréalis toimunud ELi ja Kanada tippkohtumisel ametlikult Euroopa avaliku super- ja kvantarvutite võrgustikuga, saades Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (ühisettevõte EuroHPC) osalevaks riigiks.

Täna pidasid Euroopa Komisjon ja Kanada veebipõhise digidialoogi, et veelgi tugevdada oma koostööd digipoliitika ja innovatsiooni valdkonnas ning jätkata ELi ja Kanada digipartnerluse rakendamist.

Alates tänasest kuni kolmapäeva, 2. septembrini esindavad Euroopa Komisjoni tehnoloogia suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen ning majanduse ja tootlikkuse, rakendamise ja lihtsustamise volinik Valdis Dombrovskis G20 ministrite kohtumistel Põhja-Carolinas, Ameerika Ühendriikides.
Last update
5 november 2026

