Kõrgjõudlusega andmetöötlus

Digikümnendil on kõrgjõudlusega andmetöötlus (HPC) peamiste edusammude ja innovatsiooni keskmes ning Euroopa tuleviku strateegiline ressurss.

Tänapäeva maailmas kogutakse pidevalt üha rohkem andmeid, alates 79 zettabaidist maailmas 2021. aastal kuni eeldatava 181 zettabaidini 2025. aastal (1 zettabait võrdub 1 triljoni gigabaidiga). Selle tulemusena muutub andmetöötluse olemus ja kasvab andmemahukate kriitiliste rakenduste arv.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on selle kasvava andmehulga töötlemise ja analüüsimise ning kodanike, ettevõtjate, teadlaste ja haldusasutuste huvides kõige kasulikum kõrgjõudlusega andmetöötlus.

Kõrgjõudlusega andmetöötlust saab kasutada paljudes kasutusvaldkondades: alates kliimamuutuste mõju jälgimisest ja leevendamisest ning ohutumate ja keskkonnahoidlikumate sõidukite tootmisest kuni küberturvalisuse suurendamiseni ja teadmiste piiride edendamiseni peaaegu igas teadusvaldkonnas.

Samuti hakkab see etendama olulist rolli meditsiinis: HPC-d saab kasutada ravimite kujundamisel, alates ravimikandidaatide molekulide testimisest kuni olemasolevate ravimite ümberpaigutamiseni uute haiguste korral. Ja see aitab meil mõista epideemiate ja haiguste päritolu ja arengut. Superarvutid osalevad aktiivselt COVID-19 ravi otsimisel.

Lisaks on kõrgjõudlusega andmetöötlus osutunud väga oluliseks uute rakenduste ja toodete väljatöötamisel. Sellel on otsene mõju digitaalsele tarneahelale, näiteks uute materjalide, autode ja lennukite projekteerimisele ning biotehnikale ja tootmisele.

Tänapäeval on maailmatasemel superarvutid võimelised tegema rohkem kui 10¹, s.o vähemalt miljon miljardit operatsiooni sekundis (petascale performance). Mõned tipptasemel süsteemid ületavad 10¹à – vähemalt sada miljonit miljardit operatsiooni sekundis (eksatasandi-eelne jõudlus). Järgmise põlvkonna (eksatasandi) käigus tehakse üle miljardi miljardi (10¹) toimingu sekundis, mis on võrreldav kogu ELi elanikkonna mobiiltelefonide andmetöötlusvõimaluste liitmisega. Euroopa esimene eksatasandi superarvuti JUPITER peaks tööle hakkama 2023. aastal.

Digikümnendi osana on kõrgjõudlusega andmetöötlus Euroopa tulevase jõukuse, digipöörde ja vastupanuvõime võti. 7 miljardi euro eraldamisega programmist „Euroopa horisont“, programmist „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastust suurendab komisjon investeeringuid superandmetöötlusse.

Selle eesmärk on suurendada superandmetöötluse ja andmetöötluse suutlikkust, ostes maailmatasemel eksatasandi superarvuteid, eksatasandijärgseid rajatisi ning toetades ambitsioonikat kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.