Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

DSA: Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid

Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on need, kellel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Nad peavad järgima digiteenuste õigusakti kõige rangemaid eeskirju.

    DSA logo

Digiteenuste õigusaktis liigitatakse platvormid või otsingumootorid, millel on ELis rohkem kui 45 miljonit kasutajat kuus, väga suurteks digiplatvormideks või väga suurteks veebipõhisteks otsingumootoriteks. Komisjon on hakanud määrama platvormide ja otsingumootorite esitatud kasutajanumbrite põhjal VLOP-sid või VLOSEsid, mis sõltumata suurusest pidid need avaldama 17. veebruariks 2023.

Platvormid ja otsingumootorid peavad neid andmeid ajakohastama vähemalt iga kuue kuu tagant, nagu on selgitatud digiteenuste õigusaktis: Juhised kasutajanumbrite avaldamise nõude kohta.

Kui komisjon määrab platvormi VLOP-ks või otsingumootoriks, on määratud internetipõhisel teenusel aega digiteenuste õigusakti täitmiseks neli kuud. Loetellu kandmisega kaasnevad konkreetsed eeskirjad, mis käsitlevad konkreetseid riske, mida sellised suured teenused kujutavad eurooplastele ja ühiskonnale seoses ebaseadusliku sisuga, ning nende mõju põhiõigustele, avalikule julgeolekule ja heaolule.

Komisjon tühistab oma otsuse, kui platvorm või otsingumootor ei saavuta ühe täisaasta jooksul enam 45 miljoni kasutaja künnist kuus.

VLOP-de ja VLOSEde kohustused

Kui komisjon on platvormi või otsingumootori määranud, on tal digiteenuste õigusakti täitmiseks aega neli kuud.

Näiteks peab ta:

  • luua ametiasutuste ja kasutajate jaoks kontaktpunkt
  • kuritegudest teatamine
  • kasutajasõbralikud tingimused
  • reklaami, soovitussüsteemide või sisu modereerimise otsuste läbipaistvus

Samuti peavad nad järgima eeskirju, mis keskenduvad ainult vabatahtlikele ja vabatahtlikele organisatsioonidele nende suuruse ja nende võimaliku mõju tõttu ühiskonnale. See tähendab, et nad peavad kindlaks tegema, analüüsima ja hindama oma teenustega seotud süsteemseid riske. Eelkõige tuleks arvesse võtta riske, mis on seotud järgmisega:

  • ebaseaduslik sisu
  • põhiõigused, nagu sõnavabadus, meediavabadus ja meedia mitmekesisus, diskrimineerimine, tarbijakaitse ja laste õigused
  • avalik julgeolek ja valimisprotsessid
  • sooline vägivald, rahvatervis, alaealiste kaitse ning vaimne ja füüsiline heaolu

Kui riskid on kindlaks tehtud ja komisjonile järelevalveks teatatud, on VLOP-d ja VLOSEd kohustatud võtma meetmeid nende riskide leevendamiseks. See võib tähendada nende teenuste ülesehituse või toimimise kohandamist või soovitussüsteemide muutmist. Need võivad seisneda ka platvormi sisemises tugevdamises rohkemate vahenditega, et paremini tuvastada süsteemseid riske.

Need, kes on määratud VLOP-deks või VLOSEdeks, peavad samuti:

  • luua sisemine vastavuskontrolli funktsioon, mis tagab kindlakstehtud riskide maandamise
  • auditeerima sõltumatu audiitor vähemalt kord aastas ja võtma meetmeid, mis vastavad audiitori soovitustele;
  • jagada oma andmeid komisjoni ja riiklike ametiasutustega, et nad saaksid jälgida ja hinnata digiteenuste õigusakti järgimist
  • võimaldada kontrollitud teadlastele juurdepääsu platvormi andmetele, kui teadusuuringud aitavad kaasa süsteemsete riskide avastamisele, tuvastamisele ja mõistmisele ELis
  • pakkuda oma soovitussüsteemides valikut, mis ei põhine kasutaja profiilianalüüsil
  • omama avalikult kättesaadavat reklaamihoidlat

 

Viimased uudised

Seotud sisu

Üldpilt

Digiteenuste õigusakti pakett

Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti eesmärk on luua turvalisem digiruum, kus kaitstakse kasutajate põhiõigusi, ning luua ettevõtjatele võrdsed tingimused.

Vaata lisaks

Euroopa digiteenuste nõukoda

Euroopa digiteenuste nõukoda on sõltumatu nõuanderühm, mis loodi digiteenuste õigusaktiga alates 17. veebruarist 2024.

Digiteenuste koordinaatorid

Digiteenuste koordinaatorid aitavad komisjonil jälgida ja jõustada digiteenuste õigusaktis sätestatud kohustusi.