Digiteenuste õigusakti pakett

Digiteenuste õigusakt ja digituru akt moodustavad ühtseeeskirjade kogumi, mida kohaldatakse kogu ELis. Neil on kaks peamist eesmärki:

1. luua turvalisem digiruum, kus kaitstakse kõigi digiteenuste kasutajate põhiõigusi;
2. luua võrdsed tingimused innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks nii Euroopa ühtsel turul kui ka kogu maailmas.

Mis on digitaalsed teenused?

Digiteenused hõlmavad suurt hulka internetipõhiseid teenuseid, alates lihtsatest veebisaitidest kuni internetitaristu teenuste ja veebiplatvormideni.

Digiteenuste õigusaktis sätestatudeeskirjad puudutavad peamiselt veebipõhiseid vahendajaid ja platvorme. Näiteks internetipõhised kauplemiskohad, sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed ning veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid.

Digiturgude õigusakt sisaldab eeskirju, mis reguleerivad sisule juurdepääsu kontrollija veebiplatvorme. Sisule juurdepääsu kontrollijad on digitaalsed platvormid, millel on siseturul süsteemne roll ja mis toimivad oluliste digiteenuste kitsaskohtadena ettevõtjate ja tarbijate vahel. Mõned neist teenustest on hõlmatud ka digiteenuste õigusaktiga, kuid erinevatel põhjustel ja eri liiki sätetega.

Miks on DSA ja DMA vajalikud?

Digiteenused mõjutavad ja muudavad meie elu lihtsamaks mitmel erineval viisil. Me kasutame neid üksteisega suhtlemiseks, kaupluseks, toidu tellimiseks, teabe leidmiseks, filmide vaatamiseks ja muusika kuulamiseks uute, pidevalt arenevate teenuste kaudu. Digiteenused on lihtsustanud ka piiriülest kaubandust ja juurdepääsu uutele turgudele.  

Kuigi digiüleminekust on palju kasu, on ka probleeme. Peamine probleem on ebaseaduslike kaupade, teenuste ja veebisisuga kauplemine ja nendega kauplemine. Internetipõhiseid teenuseid kuritarvitavad manipuleerivad algoritmisüsteemid väärinfo leviku võimendamiseks ja muudel kahjulikel eesmärkidel. Need probleemid ja viis, kuidas platvormid neid lahendavad, mõjutavad märkimisväärselt põhiõigusi internetis.

Hoolimata mitmesugustest sihipärastest sektoripõhistest sekkumistest ELi tasandil, esines 2020. aastate alguses endiselt märkimisväärseid lünki ja õiguslikku koormust. Näiteks kontrollivad mõned suured platvormid digitaalmajanduse olulisi ökosüsteeme. Nad on digitaalsetel turgudel muutunud sisule juurdepääsu kontrollijateks, kellel on õigus tegutseda eraõiguslike eeskirjade kehtestajatena. Need eeskirjad toovad mõnikord kaasa neid platvorme kasutavatele ettevõtjatele ebaõiglased tingimused ja tarbijate vähem valikuvõimalusi.

Seetõttu on Euroopa Liit võtnud vastu kaasaegse õigusraamistiku, millega tagatakse kasutajate turvalisus internetis, seatakse sisse juhtimine, mille esirinnas on põhiõiguste kaitse, ning säilitatakse õiglane ja avatud veebiplatvormide keskkond.

Järgmised sammud

Pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis 2022. aasta juulis vastu digiteenuste paketi esimesel lugemisel, võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu nii digiteenuste õigusakti kui ka digiturgude õigusakti, millele kirjutasid alla mõlema institutsiooni presidendid ja mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas. 

Digiteenuste õigusakt avaldati Euroopa Liidu Teatajas 27. oktoobril 2022 ja see jõustus 16. novembril 2022. Digiteenuste õigusakt on vahetult kohaldatav kogu ELis ja seda kohaldatakse 15 kuud või alates 1. jaanuarist 2024, olenevalt sellest, kumb saabub hiljem, pärast jõustumist.

Veebiplatvormidepuhul peavad nad avaldama oma aktiivsete kasutajate arvu 17. veebruariks 2023. Kui platvormil või otsingumootoril on üle 45 miljoni kasutaja (10 % Euroopa elanikkonnast), määrab komisjon teenuse väga suureks veebiplatvormiks või väga suureks veebipõhiseks otsingumootoriks. Neil talitustel on digiteenuste õigusakti kohustuste täitmiseks aega neli kuud, mis hõlmab esimese iga-aastase riskihindamise läbiviimist ja esitamist komisjonile. ELi liikmesriigid peavad määrama digiteenuste koordinaatorid 17. veebruariks 2024, kui ka platvormid, kus on vähem kui 45 miljonit aktiivset kasutajat, peavad täitma kõiki digiteenuste õigusakti eeskirju.

Alates 12. oktoobrist 2022 avaldati digiturgude määrus Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustus 1. novembril 2022. Enne 3. juulit 2023 peavad ettevõtjad esitama komisjonile teabe oma kasutajate arvu kohta, et komisjon saaks määrata väravavahid enne 6. septembrit. Sisule juurdepääsu kontrollijatel on seejärel aega kuni 2024. aasta märtsini, et tagada digiturgude õigusakti kohustuste täitmine.

Mõjuhinnangud ja avalikud konsultatsioonid

• Digiteenuste õigusakti ettepaneku mõjuhinnang
• Digiturgude õigusakti ettepaneku mõjuhinnang
• Kokkuvõte digiteenuste õigusakti paketi avaliku konsultatsiooni kohta
• Avatud avalik konsultatsioon digiteenuste õigusakti paketi üle
• Avalik konsultatsioon konkurentsivahendi kohta
• Digiteenuste õigusakti esialgsed mõjuhinnangud
• Esialgne mõjuhinnang ex Ante vahendi kohta