Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti eesmärk on luua turvalisem digiruum, kus kaitstakse kasutajate põhiõigusi, ja luua ettevõtjatele võrdsed tingimused.
Digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt moodustavad ühtse normide kogumi, mida kohaldatakse kogu ELis. Neil on kaks peamist eesmärki:
- Luua turvalisem digiruum, kus on kaitstud kõigi digiteenuste kasutajate põhiõigused
- Luua võrdsed võimalused innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks nii Euroopa ühtsel turul kui ka kogu maailmas.
Mis on digitaalsed teenused?
Digiteenused hõlmavad suurt internetipõhiste teenuste kategooriat alates lihtsatest veebisaitidest kuni internetitaristu teenuste ja veebiplatvormideni.
Digiteenuste õigusaktis sätestatudnormid puudutavad peamiselt veebivahendajaid ja -platvorme. Näiteks internetipõhised kauplemiskohad, sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed ning veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid.
Digiteenuste õigusakt sisaldab erinorme väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite kohta. Need on veebiplatvormid ja vahendajad, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja kuus. Nad peavad järgima seaduse kõige rangemaid kohustusi.
Digiturgude õigusakt sisaldab norme, millega reguleeritakse sisule juurdepääsu kontrollijate veebiplatvorme. Sisule juurdepääsu kontrollijate platvormid on digiplatvormid, millel on siseturul süsteemne roll ning mis toimivad oluliste digiteenuste puhul ettevõtjate ja tarbijate vaheliste kitsaskohtadena. Mõned neist teenustest on hõlmatud ka digiteenuste õigusaktiga, kuid erinevatel põhjustel ja eri liiki sätetega.
Miks on digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt vajalikud?
Digiteenused mõjutavad meie elu mitmel erineval viisil. Kasutame neid üksteisega suhtlemiseks, poes käimiseks, toidu tellimiseks, teabe leidmiseks, filmide vaatamiseks, muusika kuulamiseks ja paljuks muuks.
Digiteenused lihtsustavad ka ettevõtjate piiriülest kauplemist ja juurdepääsu uutele turgudele.
Kuigi need on mõned näited digiülemineku paljudest eelistest, on ka probleeme.
Hoolimata mitmesugustest sihipärastest sektoripõhistest sekkumistest ELi tasandil, esineb 2030. aasta digikümnendi alguses endiselt märkimisväärseid lünki ja õiguslikku koormust, millega tuleb tegeleda.
Näiteks kontrollivad mõned suured platvormid digitaalmajanduse olulisi ökosüsteeme. Nad on kujunenud digiturgudel sisule juurdepääsu kontrollijateks, kellel on õigus tegutseda erasektori eeskirjade kehtestajatena. Nende eeskirjad toovad mõnikord kaasa ebaõiglased tingimused neid platvorme kasutavatele ettevõtjatele ja väiksema valiku tarbijatele.
Teine probleem on ebaseaduslike kaupade, teenuste ja veebisisuga kauplemine ja nende vahetamine. Samuti kuritarvitavad manipuleerivad algoritmilised süsteemid internetipõhiseid teenuseid desinformatsiooni leviku võimendamiseks ja muudel kahjulikel eesmärkidel.
Need probleemid ja viis, kuidas platvormid nendega tegelevad, mõjutavad oluliselt põhiõigusi internetis.
Seetõttu võttis Euroopa Liit vastu tänapäevase õigusraamistiku, millega tagatakse kasutajate turvalisus internetis, kehtestatakse juhtimine, mille esirinnas on põhiõiguste kaitse, ning säilitatakse õiglane ja avatud veebiplatvormide keskkond.
Mõjuhinnangud ja avalikud konsultatsioonid
- Digiteenuste õigusakti ettepaneku mõjuhinnang
- Digiturgude õigusakti ettepaneku mõjuhinnang
- Koondaruanne digiteenuste õigusakti paketi avaliku konsultatsiooni kohta
- Avalik konsultatsioon digiteenuste õigusakti paketi üle
- Avalik konsultatsioon konkurentsivahendi kohta
- Digiteenuste õigusakti esialgsed mõjuhinnangud
- Esialgne mõjuhinnang eelhindamise vahendi kohta
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
EL soovib tagada, et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasutada veebiplatvorme ja e-kaubanduse teenuseid olenemata sellest, kus nad ELis asuvad.
Mine süvitsi
Digiteenuste määruse kohaselt vastutavad potentsiaalselt ebaseadusliku sisu avastamise ja veebiplatvormide hoiatamise eest usaldusväärsed teavitajad. Need on riiklike digiteenuste koordinaatorite määratud üksused.
Euroopa digiteenuste nõukoda on sõltumatu nõuanderühm, mis loodi digiteenuste õigusaktiga alates 17. veebruarist 2024.
Digiteenuste õigusakti rikkumisest teatamise vahend võimaldab töötajatel ja teistel insaideritel teatada väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite kahjulikest tavadest
Digiteenuste koordinaatorid aitavad komisjonil jälgida ja jõustada digiteenuste õigusaktis sätestatud kohustusi.
Digiteenuste õigusaktis on üksikasjalikult kirjeldatud mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on edendada internetipõhiste teenuste läbipaistvust ja vastutust, ilma et see takistaks innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Sellel lehel antakse ülevaade komisjoni järelevalve alla kuuluvatest määratud väga suurtest digiplatvormidest ja väga suurtest internetipõhistest otsingumootoritest ning peamistest täitmise tagamise meetmetest.
Alates 2023. aasta augustist on platvormid juba alustanud oma süsteemide ja liideste muutmist vastavalt digiteenuste määrusele, et pakkuda kõigile turvalisemat veebikogemust.
Digiteenuste õigusakti täitmise tagamine hõlmab kõiki uurimis- ja karistusmeetmeid, mida liikmesriikide ametiasutused ja komisjon saavad võtta.
Digiteenuste õigusaktiga luuakse komisjoni, ELi ja riiklike ametiasutuste koostööraamistik, et tagada platvormide kohustuste täitmine.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on need, kellel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Nad peavad järgima digiteenuste õigusakti kõige rangemaid eeskirju.
Uurige, kuidas digiteenuste õigusakt saab muuta veebimaailma turvalisemaks ja kaitsta teie põhiõigusi.
Vaata lisaks
Euroopa Komisjon kõrvaldab veebipõhised tõkked, et inimestel oleks täielik juurdepääs kõigile kaupadele ja teenustele, mida ELi ettevõtjad internetis pakuvad.
Euroopa Komisjoni eesmärk on edendada keskkonda, kus veebiplatvormid arenevad jõudsalt, kohtlevad kasutajaid õiglaselt ja võtavad meetmeid ebaseadusliku sisu leviku piiramiseks.
Küsimused ja vastused digiteenuste õigusakti ja teabelehe kohta
Turvalisem & õiglasem veebikeskkond
Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusaktiga luuakse kodanikele ja ettevõtjatele turvalisem ja...