Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti eesmärk on luua turvalisem digiruum, kus kaitstakse kasutajate põhiõigusi, ning luua ettevõtjatele võrdsed tingimused.
CC0
Euroopa digiajastule vastavaks muutmine: Digiplatvorme käsitlevad uued normid
Digiteenuste õigusakt ja digituru õigusaktmoodustavad ühtsed eeskirjad, mida kohaldatakse kogu ELis. Neil on kaks peamist eesmärki:
- Luua turvalisem digitaalne ruum, kus kaitstakse kõigi digiteenuste kasutajate põhiõigusi;
- Luua võrdsed tingimused innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks nii Euroopa ühtsel turul kui ka kogu maailmas.
Mis on digitaalteenused?
Digitaalteenused hõlmavad suurt hulka internetipõhiseid teenuseid, alates lihtsatest veebisaitidest kuni internetitaristu teenuste ja veebiplatvormideni.
Digiteenuste õigusaktis sätestatud eeskirjad käsitlevad peamiselt veebipõhiseid vahendajaid ja platvorme. Näiteks internetipõhised kauplemiskohad, sotsiaalvõrgustikud, sisu jagamise platvormid, rakenduste poed ning veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid.
Digiteenuste õigusakt sisaldab erinorme väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite jaoks. Need on veebiplatvormid ja -vahendajad, kellel on ELis rohkem kui 45 miljonit kasutajat kuus. Nad peavad järgima seaduse kõige rangemaid kohustusi.
Digiturgude õigusakt sisaldab eeskirju, millega reguleeritakse sisule juurdepääsu kontrollijate digiplatvorme. Sisule juurdepääsu kontrollijad on digiplatvormid, millel on siseturul süsteemne roll ja mis toimivad ettevõtjate ja tarbijate vaheliste kitsaskohtadena oluliste digiteenuste puhul. Mõned neist teenustest on hõlmatud ka digiteenuste õigusaktiga, kuid erinevatel põhjustel ja eri liiki sätetega.
Miks on DSA ja DMA vajalikud?
Digitaalteenused mõjutavad meie elu mitmel erineval viisil. Me kasutame neid üksteisega suhtlemiseks, kauplustes, toidu tellimiseks, teabe leidmiseks, filmide vaatamiseks, muusika kuulamiseks ja palju muud.
Digitaalteenused lihtsustavad ka ettevõtete piiriülest kauplemist ja uutele turgudele juurdepääsu.
Kuigi need on mõned näited digiülemineku paljudest eelistest, on ka probleeme.
Hoolimata mitmest sihipärasest sektoripõhisest sekkumisest ELi tasandil, on 2030. aasta digikümnendi koidikul ikka veel märkimisväärseid lünki ja õiguslikku koormust.
Näiteks kontrollivad mõned suured platvormid digitaalmajanduse olulisi ökosüsteeme. Nad on kujunenud digiturgudel sisule juurdepääsu kontrollijateks, kellel on õigus tegutseda erasektori eeskirjade kehtestajana. Nende eeskirjade tulemuseks on mõnikord ebaõiglased tingimused neid platvorme kasutavatele ettevõtjatele ja väiksem valik tarbijate jaoks.
Teine probleem on ebaseaduslike kaupade, teenuste ja veebisisuga kauplemine ja nende vahetamine. Manipuleerivad algoritmilised süsteemid kuritarvitavad internetipõhiseid teenuseid desinformatsiooni leviku võimendamiseks ja muudel kahjulikel eesmärkidel.
Need probleemid ja viis, kuidas platvormid nendega tegelevad, mõjutavad märkimisväärselt põhiõigusi internetis.
Seetõttu võttis Euroopa Liit vastu kaasaegse õigusraamistiku, mis tagab kasutajate turvalisuse internetis, kehtestab juhtimise, mille esirinnas on põhiõigused, ning säilitab õiglase ja avatud veebiplatvormikeskkonna.
Mõjuhinnangud ja avalikud konsultatsioonid
- Digiteenuste õigusakti ettepaneku mõjuhinnang
- Digiturgude õigusakti ettepaneku mõjuhinnang
- Kokkuvõttev aruanne digiteenuste õigusakti paketti käsitleva avaliku konsultatsiooni kohta
- Avatud avalik konsultatsioon digiteenuste õigusakti paketi üle
- Avatud avalik konsultatsioon konkurentsivahendi üle
- Digiteenuste õigusakti esialgsed mõjuhinnangud
- Esialgne mõjuhinnang ex ante vahendi kohta
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
The EU wants to ensure businesses and citizens can use online platforms and e-commerce services no matter where they are in the EU.
Mine süvitsi
Digiteenuste õigusakti kohaselt vastutavad usaldusväärsed teavitajad potentsiaalselt ebaseadusliku sisu avastamise ja veebiplatvormide hoiatamise eest. Need on üksused, mille on määranud riiklikud digiteenuste koordinaatorid.
Euroopa digiteenuste nõukoda on sõltumatu nõuanderühm, mis loodi digiteenuste õigusaktiga alates 17. veebruarist 2024.
Digiteenuste õigusakti rikkumisest teatamise vahend võimaldab töötajatel ja teistel insaideritel teatada väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite kahjulikest tavadest
Digiteenuste koordinaatorid aitavad komisjonil jälgida ja jõustada digiteenuste õigusaktis sätestatud kohustusi.
Digiteenuste õigusaktis on üksikasjalikult kirjeldatud mitmesuguseid meetmeid, et edendada internetipõhiste teenuste läbipaistvust ja vastutust, ilma et see takistaks innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Sellel lehel antakse ülevaade komisjoni järelevalve alla kuuluvatest määratud väga suurtest digiplatvormidest ja väga suurtest internetipõhistest otsingumootoritest ning peamistest täitmise tagamise meetmetest.
Alates 2023. aasta augustist on platvormid juba alustanud oma süsteemide ja liideste muutmist vastavalt digiteenuste määrusele, et pakkuda kõigile turvalisemat veebikogemust.
Digiteenuste õigusakti täitmise tagamine hõlmab kõiki uurimis- ja karistusmeetmeid, mida liikmesriikide ametiasutused ja komisjon saavad võtta.
Digiteenuste õigusaktiga luuakse komisjoni, ELi ja riiklike ametiasutuste koostööraamistik, et tagada platvormide kohustuste täitmine.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on need, kellel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Nad peavad järgima digiteenuste õigusakti kõige rangemaid eeskirju.
Digiteenuste määrus muudab veebikeskkonna turvalisemaks ja kaitseb kasutajate põhiõigusi.
Vaata lisaks
Euroopa Komisjon kõrvaldab internetitõkked, et inimestel oleks täielik juurdepääs kõigile ELi ettevõtjate pakutavatele kaupadele ja teenustele.
Euroopa Komisjoni eesmärk on edendada keskkonda, kus veebiplatvormid edenevad, kohtlevad kasutajaid õiglaselt ja võtavad meetmeid ebaseadusliku sisu leviku piiramiseks.