Digiteenuste õigusaktiga on platvormid juba muutnud oma süsteeme ja liideseid, et pakkuda kõigile eurooplastele turvalisemat veebikogemust.
Digiteenuste õigusaktiga parandatakse märkimisväärselt mehhanisme ebaseadusliku sisu eemaldamiseks ja kasutajate põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse tõhusaks kaitsmiseks internetis. Samuti luuakse sellega tugevam avaliku järelevalve mehhanism digiplatvormide, eelkõige väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite jaoks. Neil on üle 45 miljoni igakuise kasutaja, kes moodustavad üle 10 % ELi elanikkonnast.
Lihtsam ebaseaduslikust sisust teatamine
Digiteenuste õigusaktis nõutakse, et platvormid kehtestaksid meetmed ebaseaduslike kaupade, teenuste või veebisisu leviku tõkestamiseks, näiteks mehhanismid, mille abil kasutajad saavad sellisest sisust teada anda.
Võib-olla olete juba märganud mõningaid muutusi veebikeskkonnas, näiteks X-i ebaseaduslikust sisust teatamise funktsioon, mis on kättesaadav, kui klõpsate iga postituse paremas ülanurgas kolmel väikesel punktil. Apple, Pinterest, TikTok, Facebook & Instagram on samuti võtnud kasutusele uued viisid ebaseaduslikust sisust teatamiseks oma platvormidel.
Digiteenuste õigusaktis nõutakse ka, et platvormid käsitleksid usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid prioriteetsena. Need on erapooletud eksperdid, kes on spetsialiseerunud teatavat liiki ebaseadusliku sisu avastamisele. Riiklikud ametiasutused on juba määranud üle 60 usaldusväärse teavitaja, näiteks seoses alaealiste kaitse, terroristliku sisu avastamise ja tarbijapettuste tuvastamisega.
Suurem läbipaistvus sisu modereerimisel ja rohkem edasikaebamisvõimalusi
Veebiplatvormid on digitaalne ruum, kus me väljendame end, tutvustame oma tööd ja suhtleme sõprade või klientidega. Seetõttu on eriti masendav, kui meie sisu eemaldatakse või meie postituste haare on seletamatult vähenenud.
Digiteenuste õigusaktiga peavad vahendusteenuste osutajad, sealhulgas digiplatvormid, teavitama oma kasutajaid sellest, miks nad on oma sisu eemaldanud või miks juurdepääsu kontole on piiratud, esitades selged ja konkreetsed põhjendused iga sisu modereerimise otsuse kohta, mille nad teevad.
Selleks et tagada läbipaistvus ja võimaldada kontrollida digiplatvormide pakkujate sisu modereerimise otsuseid, nagu on nõutud digiteenuste õigusaktis, käivitas komisjon digiteenuste õigusakti läbipaistvusandmebaasi. Andmebaas on esimene omataoline. Sellega antakse üldsusele juurdepääs kõigile veebiplatvormide pakkujate anonüümitud ja koondatud põhjendustele nende sisu modereerimise otsuste kohta.
Näiteks näitab andmebaas, et ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel on platvormid teatanud rohkem kui 9 miljardist sisu modereerimise otsusest, millest 99 % on tehtud ennetavalt nende enda tingimuste alusel. Ebaseaduslikust sisust teatamisega on seotud vaid marginaalne osa.
Digiteenuste määrusega nähakse platvormidele ette ka suurem läbipaistvus seoses nende protsesside ja sisu modereerimise tavadega. Veebiplatvormid, nagu Snapchat, TikTok, Pinterest, AliExpress, Facebook & Instagram, pakuvad rohkem teavet sisu modereerimise kohta. See hõlmab sisu kõrvaldamiste arvu, automatiseeritud süsteemide täpsust, saadud kasutajate kaebuste arvu ja teavet sisu modereerimise meeskondade kohta.
Digiteenuste määruse kohaselt on kasutajatel õigus sisu modereerimise otsused vaidlustada. Rahulolematud saavad valida, kas esitada kaebus platvormile või kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi.
Alates 2024. aastast on ELi kasutajad platvormide sisemehhanismide kaudu edasi kaevanud üle 165 miljoni suurplatvormide ja suurotsimootorite sisu modereerimise otsuse, mille tulemusel tehti peaaegu 30 % juhtudest vastupidine otsus. Ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel vaatasid kohtuvälised vaidluste lahendamise organid läbi üle 1800 vaidluse seoses ELis Facebookis, Instagramis ja TikTokis levitatava sisuga, tühistades platvormide otsuse 52 % lõpetatud juhtumite puhul – sisu ja kontode taastamine kiiremini ja odavamalt kui kohtusse pöördumine.
Rohkem teadmisi ja valikuid selle kohta, mida me näeme, ning rohkem kontrolli isikupärastamise võimaluste üle
Digiteenuste õigusakt kohustab veebiplatvormide pakkujaid tagama suurema läbipaistvuse ja kontrolli selle üle, mida me oma voogudes näeme. See võimaldab meil teada saada, mille alusel veebiplatvormid sisu meie voogudes järjestavad, ja otsustada, kas me soovime loobuda isikupärastatud soovitustest, kuna väga suured digiplatvormid peavad pakkuma võimalust isikupärastatud sisu välja lülitada. TikTok, Facebook ja Instagram pakuvad praegu võimalust keelata isikupärastatud voog oma platvormidel.
Sarnased kohustused kehtivad reklaamidele: lisaks suuremale läbipaistvusele ja kontrollile selle üle, miks me näeme oma kanalil teatavat reklaami, peavad platvormid reklaamid märgistama ja väga suured digiplatvormid peavad haldama hoidlat, mis sisaldab üksikasju nende veebiliidestes korraldatud tasuliste reklaamikampaaniate kohta.
Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja jõustavad tihedas koostöös sätteid, mis on seotud soovitussüsteemide ja reklaami läbipaistvusega, sealhulgas reklaamihoidlate rakendamisega.
Pärast komisjoni algatatud menetlust kohustusid TikToki ja AliExpressi teenuseosutajad pakkuma reklaamihoidlaid, mis tagavad nende vastavate teenuste reklaamide täieliku läbipaistvuse.
Juhtudel, kui ei ole võimalik jõuda kokkuleppele selles, kuidas tagada reklaamihoidlate vastavus digiteenuste õigusaktile, on komisjon võtnud kohustuse võtta meetmeid. Näiteks 45 miljoni euro suurune trahv, mis määrati X-i pakkujale nõuetele mittevastava reklaamihoidla eest.
Nulltolerants lastele ja teismelistele suunatud reklaamide suhtes ning tundlikel andmetel põhinevate reklaamide sihtimise suhtes
Digiteenuste määrusega keelatakse alaealistele suunatud reklaam veebiplatvormidel. Väga suured digiplatvormid on astunud samme nende keeldude järgimiseks. Näiteks Snapchat, TikTok ja Meta Instagram ja Facebook ei võimalda enam reklaamijatel näidata alaealistele kasutajatele suunatud reklaame.
Sihipärane reklaam digiplatvormidel on keelatud ka siis, kui profiilianalüüsis kasutatakse isikuandmete eriliike, nagu etniline päritolu, poliitilised vaated või seksuaalne sättumus.
Alaealiste kaitse
Digiteenuste määruse kohaselt peavad alaealistele juurdepääsetavad veebiplatvormid kaitsma nende vaimset ja füüsilist heaolu, eraelu puutumatust ja turvalisust.
2025. aasta juulis võttis komisjon vastu laste kaitse suunised ja vanusekontrolli lahenduse kava. Suunistes käsitletakse selliseid küsimusi nagu sõltuvusttekitav disain, keelates sellised „lugemiskviitungid“, et piirata ülemäärast kasutamist, ning võideldes küberkiusamise vastu, andes alaealistele võimaluse kasutajaid blokeerida ja vältides soovimatut sisu allalaadimist. Samuti on nende eesmärk leevendada kahjuliku sisu mõju, andes alaealistele suurema kontrolli soovituste üle ja edendades privaatseid vaikimisi kontosid, et vältida soovimatuid kontakte võõrastega.
Suunistes soovitatakse kasutada ka tõhusaid vanuse tagamise meetodeid internetis, tingimusel et need on täpsed, usaldusväärsed, töökindlad, mittesekkuvad ja mittediskrimineerivad. Eelkõige soovitatakse kehtestada vanuse kontrollimise meetmed täiskasvanutele mõeldud sisule, nagu pornograafia või hasartmängud, või kui riiklike õigusaktidega on kehtestatud sotsiaalmeedia vanuse alampiir.
Vanuse kontrollimise lahenduse kavand pakub kasutajatele privaatsust säilitavat meetodit oma vanuse kinnitamiseks ilma täiendavaid isikuandmeid avaldamata. See uus vanuse internetis kinnitamise standard on praegu katseetapis. Tarkvara katsetatakse ja täiustatakse koostöös liikmesriikide, veebiplatvormide ja lõppkasutajatega. Oktoobris avaldati teine kava, milles lisati passide ja isikutunnistuste kasutamine pardaleminekuks ning digitaalsete volituste rakendusliidese toetamine.
Valimiste usaldusväärsus
Digiteenuste määruses nõutakse, et suurplatvormid ja suurotsimootorid tuvastaksid, analüüsiksid ja leevendaksid tõhusate meetmetega valimisprotsesside ja ühiskondliku aruteluga seotud riske, tagades samal ajal väljendusvabaduse kaitse.
2024. aasta märtsis avaldas komisjon väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite jaoks suunised valimisprotsessidega seotud riskide maandamise kohta internetis.
Suuniste kohaselt parandasid Bing ja Google oma tehisintellekti juturobotite reageerimiskvaliteeti ja rakendasid meetmeid hallutsinatsioonide vältimiseks, samal ajal kui Facebooki ja Instagrami pakkuja kohustus tehisintellekti loodud süvavõltsinguid paremini märgistama.
Ärikasutajate jälgitavusega seotud kohustused internetipõhistes kauplemiskohtades
Digiteenuste õigusaktiga kehtestatakse internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele kohustus võidelda ebaseaduslike kaupade leviku vastu. Eelkõige peavad sellised teenuseosutajad tagama, et müüjad esitavad kontrollitud teabe oma isiku kohta, enne kui nad saavad hakata oma kaupu nendes internetipõhistes kauplemiskohtades müüma. Sellised teenuseosutajad peavad samuti tagama, et kasutajad saavad müügi eest vastutava isiku hõlpsasti kindlaks teha.
2025. aasta juunis muutis komisjon siduvaks rea AliExpressi pakkuja pakutud ulatuslikke kohustusi, et lahendada mitu komisjoni tõstatatud probleemi, parandades oma kauplejate jälgitavust, reklaami- ja soovitussüsteemide läbipaistvust ning teadlaste juurdepääsu andmetele. AliExpressi kasutajad saavad nüüd hõlpsasti teatada ebaseaduslikust sisust, millega nad platvormil kokku puutuvad, isegi kui nad ei ole platvormil registreeritud. AliExpressi täiskasvanutele mõeldud toodete (nt seksmänguasjad) pakkumised, mis olid varem alaealistele nähtavad, tuvastatakse nüüd automaatselt ja hägustuvad.
Kui internetipõhise kauplemiskoha pakkuja saab teada, et müüja müüb ebaseaduslikku toodet või teenust, peab ta:
- teavitama kasutajaid, kes ostsid ebaseadusliku kauba või toote;
- müüjat tuvastama
- anda võimalusi kahju hüvitamiseks
Mitmed internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad on nüüd loonud ELi-spetsiifilise tagasinõudmise veebilehe, et teavitada tarbijaid kõigist sellistest ebaseaduslikest toodetest või teenustest, mida nende platvormil viimase kuue kuu jooksul pakutakse, ning teavitada neid kõigist asjakohastest õiguskaitsevahenditest (sealhulgas kollektiivsetest õiguskaitsevahenditest). Teised saadavad tagasinõudmise teated otse tarbijatele, kes ostsid ebaseaduslikke tooteid oma teenuste kaudu.
Need on mõned muutused, mida me kasutajatena oma igapäevases digitaalses suhtluses märkame.
Nende kahe aasta jooksul on komisjon ja riiklikud digiteenuste koordinaatorid aktiivselt jälginud digiteenuste määruse kohaldamist kogu Euroopas, algatades seni 16 menetlust ja tagades kodanikele käegakatsutavad tulemused. Näiteks TikTok Lite’i potentsiaalselt sõltuvust tekitava preemiaprogrammi tagasivõtmine EList ja AliExpressi kehtestatud tugevdatud tarbijakaitsemeetmed.
Need uurimised täiendavad digiteenuste nõukoja juhitavaid horisontaalseid meetmeid, mis keskenduvad alaealiste kaitsele ning internetipettuste ja -pettuste vastu võitlemisele. Digiteenuste koordinaatorid on algatanud ka riiklikke uurimisi, et tagada nende pädevusse kuuluvate digiteenuste määrusest tulenevate kohustuste täitmine.
Seotud sisu
Üldpilt
Mine süvitsi
-
Väga suurtel digiplatvormidel ja otsingumootoritel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Nad peavad...