Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Digiteenuste õigusakti mõju digiplatvormidele

Alates 2023. aasta augustist on platvormid juba alustanud oma süsteemide ja liideste muutmist vastavalt digiteenuste õigusaktile, et pakkuda kõigile turvalisemat veebikogemust.

    koostöö

© aurielaki - iStock Getty

Allpool esitatud kirjelduse koostasid komisjoni talitused üksnes teavitamise eesmärgil. See ei ole komisjonile siduv, samuti ei ole see mingil viisil seotud hilisema hinnangu kinnitamisega ega kahjusta seda.

Digiteenuste õigusakt parandab märkimisväärselt ebaseadusliku sisu eemaldamise mehhanisme ja kasutajate põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse tõhusat kaitset internetis. Sellega luuakse ka tugevam avaliku järelevalve mehhanism veebiplatvormidele, eelkõige nendele väga suurtele veebiplatvormidele, mis hõlmavad rohkem kui 10 % ELi elanikkonnast.

Ebaseaduslikust sisust teatamine on lihtsam 

Digiteenuste õigusaktis nõutakse, et platvormid kehtestaksid meetmed ebaseaduslike kaupade, teenuste või veebisisu leviku vastu võitlemiseks, näiteks mehhanismid, mis võimaldavad kasutajatel sellist sisu märgistada ja platvormidel teha koostööd „usaldusväärsete teavitajatega“. Kõige teravamate silmadega inimesed on juba märganud mõningaid muutusi võrgukeskkonnas, näiteks X-i uut funktsiooni ebaseaduslikust sisust teatamiseks. See funktsioon on saadaval, kui klõpsate iga postituse paremas ülanurgas kolmele väikesele punktile. X ei ole ainus platvorm, mis on rakendanud uusi ja kasutajasõbralikke võimalusi ebaseadusliku sisu märgistamiseks. Apple, Pinterest, Facebook, Instagram ja TikTok on loonud ka uued ja lihtsad viisid ebaseaduslikust sisust teatamiseks oma platvormidel.

Suurem läbipaistvus sisu modereerimisel ja rohkem võimalusi edasikaebamiseks

Veebiplatvormid on digitaalne ruum, kus me väljendame ennast, tutvustame oma tööd ja suhtleme sõprade või klientidega. See on põhjus, miks see on eriti masendav, kui meie sisu eemaldatakse või meie postituste ulatus on seletamatult vähenenud. Digiteenuste õigusakti kohaselt peavad vahendusteenuste osutajad, sealhulgas digiplatvormid, teavitama oma kasutajaid sellest, miks nad on oma sisu eemaldanud või miks juurdepääsu kontole on piiratud. Veebimajutusteenuste pakkujatel, sealhulgas digiplatvormidel, on nüüd selge õiguslik kohustus esitada oma sisu modereerimise otsuste kohta selged ja konkreetsed põhjendused. Digiteenuste õigusakt annab kasutajatele õiguse vaidlustada selliseid otsuseid vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi kaudu.

Isegi veebiplatvormid, kes juba pakuvad teavet oma sisu modereerimise otsuste kohta, nagu Facebook ja Instagram, pakuvad nüüd rohkem sisu modereerimise teavet.

Selleks et tagada läbipaistvus ja võimaldada digiplatvormide pakkujate sisu modereerimist käsitlevate otsuste kontrollimist digiteenuste õigusakti nõuete kohaselt, käivitas komisjon digiteenuste õigusakti läbipaistvuse andmebaasi. Digiteenuste õigusakti läbipaistvusandmebaas on esimene omataoline andmebaas, mis teeb üldsusele kättesaadavaks kõik põhjendused, mille veebiplatvormide pakkujad esitavad sisu modereerimisotsuse tegemiseks. Vabatahtlikud platvormid peavad avaldama oma põhjendused alates augusti lõpust ning kõigi teiste digiteenuste õigusakti kohaldamisalasse kuuluvate veebiplatvormide pakkujate puhul on avaldamise tähtaeg 17. veebruar 2024.

Rohkem teadmisi ja valikuid selle üle, mida me näeme – ja rohkem kontrolli isikupärastamise võimaluste üle 

Digiteenuste õigusakt kohustab veebiplatvormide pakkujaid tagama suurema läbipaistvuse ja kontrolli selle üle, mida me oma kanalites näeme. See peaks võimaldama meil teada saada, millistel alustel on veebiplatvormidel sisu meie kanalites järjestatud, ja otsustada, kas me tahame loobuda isikupärastatud soovitustest, kuna VLOP-d peavad pakkuma võimalust isikupärastatud sisu välja lülitada. Sarnased kohustused kehtivad ka reklaamide puhul: lisaks suuremale läbipaistvusele ja kontrollile selle üle, miks me oma kanalis teatavat reklaami näeme, peavad platvormid reklaamid märgistama ja VLOP peab pidama hoidlat, mis sisaldab üksikasju nende veebiliidestes kasutatavate tasuliste reklaamikampaaniate kohta. 

TikTok, Facebook ja Instagram pakuvad praegu võimalust keelata isikupärastatud voog oma platvormidel.

Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja jõustavad tihedas koostöös soovitussüsteemide ja reklaami läbipaistvusega seotud sätteid, sealhulgas reklaamihoidlate rakendamist.

Nulltolerants lastele ja teismelistele suunatud reklaamide ning tundlikel andmetel põhinevate reklaamide suunamise suhtes

Digiteenuste õigusaktiga keelatakse alaealistele suunatud reklaam veebiplatvormidel. Vabatahtlikud organisatsioonid on astunud samme nende keeldude järgimiseks. Näiteks Snapchat, AlphabetGoogle ja YouTube ning MetaInstagram ja Facebook ei võimalda enam reklaamijatel näidata suunatud reklaame alaealistele kasutajatele. TikTok ja YouTube seavad alla 16-aastaste kasutajate kontod vaikimisi privaatseks. 

Suunatud reklaam veebiplatvormidel on keelatud ka siis, kui profiilianalüüsis kasutatakse isikuandmete eriliike, nagu etniline päritolu, poliitilised vaated, seksuaalne sättumus.

Laste kaitse

Uute normide kohaselt peaksid lastele juurdepääsetavad digiplatvormid kaitsma nende kasutajate privaatsust ja turvalisust ning nende vaimset ja füüsilist heaolu, näiteks võttes vaikimisi vastu spetsiaalsed privaatsus- ja turvasätted. Digiplatvormid võivad kehtestada vanuse kontrollimise meetmed, et kontrollida, kellel on juurdepääs nende teenustele, vanemliku kontrolli meetmed, et vanemad ja eestkostjad saaksid aidata kaitsta oma lapsi kahjuliku sisuga kokkupuutumise ohu eest, ning vahendid, mille abil kasutajad saavad teatada kuritarvitamisest või saada tuge. Esimesed sammud on astutud.

Näiteks TikTok ja YouTube on lisaks alaealistele suunatud reklaamide keelustamisele seadnud alaealiste profiilid automaatselt privaatseks, mis tähendab, et üleslaaditud videoid saavad vaadata ainult need inimesed, kelle nad heaks kiidavad.

Valimiste usaldusväärsus

Digiteenuste õigusaktis nõutakse, et vabatahtlikud ja vabatahtlikud organisatsioonid tuvastaksid, analüüsiksid ja leevendaksid tõhusate meetmetega valimisprotsesside ja kodanikuaruteludega seotud riske, tagades samal ajal sõnavabaduse kaitse. Slovakkia 30. septembri 2023. aasta parlamendivalimised olid nende nõuete esimeseks proovikiviks pärast seda, kui hakati kohaldama digiteenuste õigusakti VLOP-de ja VLOSEde suhtes. Tänu digiteenuste õigusaktile on muutunud VLOPide ja VLOSEde pakkujate lähenemisviis valimiste usaldusväärsusele. Edusamme on tehtud seoses lühema reageerimisajaga kohalike ametiasutuste ja usaldusväärsete partnerite poolt, desinformatsiooni ja väärinfo selgemate eskaleerimisprotsessidega, faktikontrolli suutlikkuse suurenemisega ning ressursside ja suutlikkuse üldise suurenemisega. 

Uued kohustused ärikasutajate jälgitavuse kohta internetipõhistes kauplemiskohtades 

Digiteenuste õigusaktiga kehtestatakse internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele uued kohustused, et võidelda ebaseaduslike kaupade leviku vastu. Eelkõige peavad sellised teenuseosutajad nüüd tagama, et müüjad esitavad kontrollitud teabe oma isiku kohta, enne kui nad saavad hakata oma kaupu nendes internetipõhistes kauplemiskohtades müüma. Sellised teenuseosutajad peavad samuti tagama, et kasutajad saavad kergesti tuvastada müügi eest vastutava isiku. Lisaks, kui internetipõhise kauplemiskoha pakkuja saab teada, et müüja müüb ebaseaduslikku toodet või teenust, peab ta teavitama ebaseadusliku kauba või toote ostnud kasutajaid, samuti müüja nime ja õiguskaitsevõimalusi. 

Komisjon koos liikmesriikidega jälgib ja tagab nende kohustuste täitmise, mis on seotud ebaseaduslike kaupade levikuga internetipõhistes kauplemiskohtades.

 

Need on mõned muutused, mida me kasutajatena märkame kohe meie igapäevases digitaalses suhtluses.

Komisjoni kui täitevasutuse töö on just alanud. Kontrollime, kas need esimesed sammud on tõelised ning milline on nende mõju kasutajate ja ühiskonna ohutusele tervikuna. Me kasutame vahendeid, et luua parem digitaalne reaalsus ja tulevik. Just nagu me lükkaksime selle tagasi internetivälises maailmas, ei ole ahistamisel, kiusamisel ja ebaseaduslikul sisul kohta veebiplatvormidel, millest on saanud meie ja meie laste igapäevaelu lahutamatud vahendid. Praegu on tulemas rohkem muudatusi ja digiteenuste õigusaktiga kehtestatud meetmete kohaldamise järelevalve on just alanud. Eesmärk ei ole aga muutunud: turvalisem ja kaasavam digitaalne maailm kõigi jaoks.

Seotud sisu

Üldpilt

Digiteenuste õigusakti pakett

Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti eesmärk on luua turvalisem digiruum, kus kaitstakse kasutajate põhiõigusi, ning luua ettevõtjatele võrdsed tingimused.

Vaata lisaks

Digiteenuste koordinaatorid

Digiteenuste koordinaatorid aitavad komisjonil jälgida ja jõustada digiteenuste õigusaktis sätestatud kohustusi.