Skip to main content
Shaping Europe’s digital future
News article | Väljaanne

Komisjon algatab Eesti lairibaühenduse hulgiturgude põhjaliku uurimise

Täna algatas Euroopa Komisjon põhjaliku uurimise Eesti telekommunikatsioonisektori reguleeriva asutuse (ECTRA) analüüsi kohta, mis käsitles Eesti lairiba hulgimüügiturge, kohalikke ja keskseid juurdepääsuturge, ning väljendas muret seoses sellega, kuidas riigi reguleeriv asutus on määratlenud asjaomase geograafilise turu, mida tuleks jätkuvalt reguleerida.

Euroopa elektroonilise side seadustikus ja asjaomaseid turge käsitlevas uues soovituses, mida kohaldatakse alates 2020. aasta detsembrist, rõhutatakse, kui oluline on, et riikide reguleerivad asutused määratleksid asjakohaselt asjaomase geograafilise turu, võttes muu hulgas arvesse taristukonkurentsi taset kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. 

Eesti reguleeriv asutus (ECTRA) teeb tõepoolest ettepaneku kaotada eelnev reguleerimine kahest omavalitsusüksusest, kus Telia jaeturu turuosa on eriti väike. TTJA järeldab siiski väljaspool neid valdkondi, et riigi eri osi tuleks jätkuvalt reguleerida ühetaoliselt.

Komisjon märgib, et TTJA teatatud meetme eelnõu ei sisalda analüüsi infrastruktuuriga seotud konkurentsi taseme kohta riigi eri piirkondades, ning leiab, et TTJA ei ole praeguses etapis esitanud piisavaid tõendeid ja analüüse, et toetada kogu riikliku turu reguleerimist, välja arvatud kaks omavalitsust. TTJA esitatud teabe põhjal täheldas komisjon võimalikke märkimisväärseid erinevusi maa- ja linnapiirkondade vahel, mis võivad mõjutada infrastruktuuripõhise konkurentsi taset. Näiteks Tallinna pealinnas õnnestus alternatiivsetel operaatoritel võtta kasutusele oma taristu ning saada suhteliselt suur ja stabiilne turuosa, kuid riigi teistes osades see nii ei pruugi olla. Seetõttu on komisjonil tõsiseid kahtlusi geograafilise turu määratluse suhtes. 

Seetõttu seab komisjon kahtluse alla ka TTJA järelduse, et turgu valitseval ettevõtjal Telial on riigi reguleerivate asutuste määratletud asjaomasel turul märkimisväärne turujõud, kuna komisjoni arvates ei ole TTJA piisavalt tõendanud Telia suutlikkust tegutseda sõltumatult oma konkurentidest ja klientidest kogu riigis ja eelkõige Tallinnas. Lisaks on komisjonil tõsiseid kahtlusi TTJA pakutud tooteturu määratluse suhtes. 

Otsus algatada põhjalik uurimine ei mõjuta TTJA analüüsi tulemusi. Seda arvesse võttes ja ilma eespool selgitatud turuhinnangut eelnevalt hindamata esitas komisjon ka märkusi TTJA pakutud regulatiivsete parandusmeetmete kohta. Sellega seoses märkis komisjon, et alternatiivsed operaatorid kasutavad reguleeritud hulgitooteid väga harva, välja arvatud võimalik erand kaablikanalisatsioonile juurdepääsu puhul. Seepärast palus komisjon TTJA-l tagada, et kui asjakohase analüüsi põhjal leitakse, et parandusmeetmete kehtestamine on põhjendatud, peaks TTJA tagama nii nende proportsionaalsuse kui ka tõhususe. Samuti kutsus komisjon TTJAt üles kaaluma paindlikumat lähenemisviisi kiudoptiliste hindade reguleerimisele (konkurentsivälistes) piirkondades, kus Telia seisab silmitsi tõendatava jaemüügihinna piiranguga operaatorite poolt, kes on kasutusele võtnud oma võrgud.  

Järgmised sammud

Komisjonil on aega kaks kuud, et arutada meetme eelnõu TTJAga tihedas koostöös Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC). II etapi uurimisperioodi lõpus võib komisjon oma reservatsioonid tühistada või teha vetootsuse vastavalt tolliseadustiku artiklile 32. Selle aja jooksul ei saa TTJA vastu võtta lõplikku meedet mõlema hulgimüügitasandi juurdepääsuturu kohta. 

Komisjoni tõsiseid kahtlusi käsitlev kiri põhjaliku uurimise algatamise kohta on kättesaadav siin