Digiteenuste määruse kohased vaidluste kohtuvälise lahendamise organid

Kasutajad saavad vaidlustada sisu modereerimise otsuseid, mis piiravad nende kontosid või karistavad nende sisu mitmel viisil. See õigus kehtib ka ebaseaduslikust sisust teatamise kohta, mille platvorm tagasi lükkas. Digiteenuste määruse kohaselt võivad kasutajad pöörduda platvormisisese kaebuste menetlemise süsteemi poole, mille kohaselt peavad platvormid oma otsused läbi vaatama. 

Digiteenuste õigusakt võimaldab kasutajatel pöörduda ka vaidluste kohtuvälise lahendamise organite poole. Need asutused on alternatiiviks kohtumenetlustele, pakkudes kiiremat ja kulutõhusamat viisi vaidluste lahendamiseks. Kasutajad võivad valida mis tahes vaidluste kohtuvälise lahendamise organi, mis on nende vaidluse liigi jaoks ELi poolt sertifitseeritud, ja taotleda platvormi sisu modereerimise otsuse läbivaatamist. Veebiplatvormid on kohustatud selle asutusega koostööd tegema. Kasutajad võivad alati pöörduda oma riigi kohtute poole.

Nii kasutajad kui ka digiplatvormid peavad vaidluse lahendamiseks heas usus suhtlema valitud vaidluste kohtuvälise lahendamise organiga. Tasude määramine sõltub menetluse tulemusest. Igal juhul on vaidluste lahendamine teenusesaajate jaoks tavaliselt tasuta või sümboolse tasu eest. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organitel ei ole õigust kohustada pooli vaidlust siduvalt lahendama, kuid nad pakuvad õiglast ja kiiret läbivaatamist.

Organisatsioonid, kes soovivad saada vaidluste kohtuvälise lahendamise organiks, peavad esitama taotluse oma asukohariigi digiteenuste koordinaatorile.

Digiteenuste koordinaatorid vastutavad digiteenuste õigusakti rakendamise järelevalve eest oma riigis, sealhulgas vaidluste kohtuvälise lahendamise organite eest. Sertifikaat kehtib maksimaalselt viis aastat ja seda saab pikendada. Sertifitseeritud asutused peavad täitma teatavaid tingimusi:

• Erapooletus ja sõltumatus: See organ peab olema erapooletu ja sõltumatu (sealhulgas rahaliselt) digiplatvormide pakkujatest ja teenusesaajatest, sealhulgas kaebuse esitanud üksikisikutest.
• Eksperdiarvamused: Asutusel peavad olema eksperditeadmised ühes või mitmes konkreetses ebaseadusliku sisu valdkonnas või üht või mitut liiki digiplatvormi tingimuste kohaldamise ja täitmise tagamise valdkonnas.
• Töötasu: Asutuse liikmetele makstakse tasu viisil, mis ei sõltu menetluse tulemusest.
• Kättesaadavus: Vaidluste kohtuväline lahendamine peab olema kergesti kättesaadav, võimaldades esitada kaebuse ja tõendavad dokumendid internetis.
• Tõhusus: Asutus peaks suutma lahendada vaidlusi kiiresti, tõhusalt ja kulutõhusalt ning vähemalt ühes ELi ametlikus keeles.
• Töökord: Asutus peab tegutsema vastavalt selgetele ja õiglastele menetluseeskirjadele, mis on kergesti ja avalikult kättesaadavad ning kooskõlas kohaldatava õigusega.

Ainult ELis asuvaid organeid saab sertifitseerida vaidluste kohtuvälise lahendamise organitena. Sellega tagatakse, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organid tegutsevad ELi õigusraamistikus, aidates kaasa ühtlustatud lähenemisviisile sisu modereerimisega seotud vaidluste lahendamisel. Sertifikaat kehtib kõigis liikmesriikides. Sertifitseerimine võib siiski piirduda teatavate pädevusvaldkondadega (eelkõige ebaseadusliku sisu liigid või teatavat liiki digiplatvormid) või teatavate keeltega, milles organ on võimeline vaidlusi lahendama.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise organid esitavad oma riiklikele digiteenuste koordinaatoritele oma töö kohta aastaaruandeid. Iga digiteenuste komitee annab omakorda kord kahe aasta jooksul aru kõigi nende poolt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organite toimimise kohta. Need aruanded sisaldavad teavet vaidluste arvu, nende tulemuste, vaidluste lahendamiseks kulunud aja, kogetud raskuste, parimate tavade ja toimimise parandamiseks antud soovituste kohta.

Pärast digiteenuste koordinaatoritelt teate saamist avaldab komisjon sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organite loetelu ja ajakohastab seda. Vt allpool heakskiidetud kohtuväliste vaidluste lahendamise organite loetelu.