Olemedia@istock.com
Servtöötlus koos asjade interneti ja pilvega annab Euroopale uue võimaluse rahuldada nõudlust järgmise põlvkonna andmetöötlustaristute järele, et tugevdada oma andmetöötlussuutlikkust. Selle tulemusena saab Euroopa suurendada oma tehnoloogilist suveräänsust. Selles tutvustatakse ka uut andmetöötluse ja luure paradigmat nii serval kui ka seadme tasandil. Töötlemine peab olema lähemal sellele, kus andmeid toodetakse, et tegeleda latentsusaja, turvalisuse, eraelu puutumatuse ja keskkonnaga seotud vajadustega.
Võttes arvesse kiiret arengut selles valdkonnas väljaspool ELi, on Euroopa tööstusele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele vaja kiirete tulemuste saavutamiseks teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid pilve, serva ja asjade internetti.
Selles pilvandmetöötluse, serva- ja asjade interneti kombineeritud valdkonnas on teadusuuringute ja innovatsiooni üldeesmärk luua Euroopa tarne- ja väärtusahelad pilves asjade interneti järjepidevuseni, integreerides andmetöötluse, ühenduvuse, asjade interneti, tehisintellekti ja küberturvalisuse asjakohased elemendid ning uurides uusi detsentraliseeritud luure kontseptsioone, nagu swarm computing.
Täiustatud jõudlusega kognitiivne pilvandmetöötluse tehnoloogia, mida võimaldab tehisintellekt, suurendab Euroopa sõltumatust andmemajanduses, mis on vajalik tulevaste hüperhajutatud rakenduste toetamiseks.
Kõige olulisem on see, et pilvandmetöötluse kontiinumi teadusuuringute ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada erinevate andmetöötlus- ja andmekeskkondade sujuvat ja usaldusväärset lõimimist ning tagada Euroopa digitaalne autonoomia peamistes tehnoloogia- ja rakendussektorites. Teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemused loovad tehnoloogilise baasi teistele kujunemisjärgus valdkondadele, nagu virtuaalmaailmad ja tööstuslik metaversum.
Teadusuuringute projektid programmides „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“
Euroopa Komisjon rahastab mitmesuguseid pilvandmetöötluse, serva ja asjade internetiga seotud projekte. See hõlmab veel programmi „Horisont 2020“ raames elluviidavaid projekte ja sellele järgneva programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavaid projekte.
Loe projektide kohta
Neid projekte ja nende kasutusjuhtumeid saate uurida allolevates vahekaartides.
Kõik järgmised projektid algasid programmi „Horisont 2020“ raames. Need hõlmavad järgmise põlvkonna asjade interneti, pilvandmetöötluse ja tarkvaratehnoloogiate projekte. Lisateavet nende projektide kohta leiab algatuse EUCloudEdgeIoT veebisaidilt.
Järgmise põlvkonna asjade interneti projektid
Asjade interneti tehnoloogiad ja rakendused on toonud kaasa olulisi muutusi kõigis ühiskonna- ja majandussektorites. Need on järgmise põlvkonna interneti oluline osa.
Väljakutseks on olnud suurendada ELi tehnoloogilist tugevust asjade interneti järgmise põlvkonna seadmete ja süsteemide arendamisel, mis soodustavad progressi võimaldavate tehnoloogiate, nagu 5G, küberturvalisus, hajusarvutus, tehisintellekt, liitreaalsus ja kombatav internet.
ELi rahastatud selle valdkonna teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärk on olnud töötada välja ja tutvustada uusi asjade interneti kontseptsioone ja lahendusi, mis toetaksid NGI visiooni, et lõppkasutajat paremini teenindada.
Selle teema kuus valitud projekti, IntelloT, IoT-NGIN, VEDLIoT, ASSIST-IoT ja Terminet, algasid 2020. aasta lõpus ja kestavad kuni 2023. aasta kolmanda kvartalini. Nad said ELi vahenditest 48 miljonit eurot. Nende projektide taotluste kasutamine on korrutatud avatud projektikonkurssidega, mille suurus on peaaegu 4 miljonit eurot. See soodustab veelgi ökosüsteemi loomist, millesse VKEd ja tööstuses osalejad järk-järgult integreeritakse.
Järgmise põlvkonna asjade interneti projektid on loonud suure hulga teadusväljundeid, määratledes uued arhitektuurid, masinõppe meetodid ja riistvara integreerimise aspektid, võttes samal ajal arvesse küberturvalisuse ja andmekaitse aspekte.
Lisaks katsetati katseprojektidega tehnoloogiat paljudes valdkondades, sealhulgas: energeetika, keskkond, hooned, transport, liikuvus, logistika, tööstus, põllumajandus, toiduainetega varustamine, kriisiohjamine, tervishoid, arukad linnad ja kogukonnad.
Vaata nende projektide konkursikutset
Kasutusjuhtum: Jalakäijate automaatne avariikatkestus
„Horisont 2020“: Projekt VEDLIoT, ELi panus 8 miljonit eurot
Transpordisektori kasutusjuhtum kinnitab jalakäijate automaatse avariikatkestuse kasutuselevõttu. See süsteem kasutab andmeid auto asjade interneti seadmetest, nagu kaamerad või andurid, ja töötleb neid pardal. Auto suhtleb intelligentse piiriületusega, mis töötleb andmeid ja saadab juhtsignaali tagasi autole.
Võimaliku kokkupõrke korral käivitaks see auto hädapidurdussüsteemi. Linna- ja maakeskkonna erinevad algoritmid on tulevaste teadusuuringute jaoks endiselt väljakutse, kuid praegused saavutused on juba suur samm jalakäijate ohutuse suurendamise suunas.
Kasutusjuhtum: Arukas põllumajandus
Programmi „Horisont 2020“ projektikonkurss: Terminet, ELi toetus 8 miljonit eurot
Arukas põllumajandus aitab põllumajandustootjatel vältida põllukultuuride kahjustamist. Süsteem põhineb andmevoogudel asjade interneti (IoT) seadmetest, nagu taime- ja loomakasvatusandurid, ilmajaamad ja põllumajandusettevõtted. Nende seadmete andmeid kombineeritakse perioodiliselt kogutud andmetega, mis pärinevad droonidest ja agrobotidest.
Andmed liiguvad kohalikku servandmetöötluskeskusesse, mis põllumajanduse puhul on põllumajandusettevõte.
Osa sellest teabest edastatakse pilve, st põllumajandusrakendusse. Põllumajandusettevõtte reaalajas ja igapäevane teave koos pilveteabega võimaldab põllumajandustootjatel teha kvalifitseeritud otsuseid. Sel viisil saavad nad piirata oma põllukultuuride kahju, suurendades saagikust ja omakorda oma kasumit. Keskkond saab kasu ka arukast põllumajandusest, kuna pestitsiidide doseerimine on täpsem ja selle kogumaht väheneb.
Pilvandmetöötlus: arukate pilvandmetöötluse pidevprojektide suunas
Teadusuuringute ja innovatsiooni pilvandmetöötluse projektide ülesanne on töötada välja terviklikud pilvandmetöötluse lahendused ja katsestendid, mis ühendavad mitmesuguseid rakendusplatvorme üldlevinud ja sujuva andmetöötluskeskkonna jaoks, mis on aluseks täielikule andmetöötluspidevusele.
See nõuab uudseid lahendusi infrastruktuuride, programmeerimisrakenduste ja -teenuste ühendamiseks ning dünaamiliste töövoogude koostamiseks, mis suudavad reaalajas reageerida ettearvamatutele andmemahtudele, kättesaadavusele, asukohtadele ja määradele.
See annab rakenduste arendajatele suurema kontrolli võrgu-, andmetöötlus- ja andmetaristute ja -teenuste üle. Lõppkasutaja saab kasu ka sujuvast juurdepääsust pidevale teeninduskeskkonnale.
Selle teema viis valitud projekti PHYSICS, DATACLOUD, CHARITY, SERRANO ja AI-SPRINT algasid 2021. aasta alguses ja need kestavad 2024. aasta alguseni. Neile eraldati ELi vahenditest 19,4 miljonit eurot.
Teadusuuringud ja innovatsioon pilvandmetöötluse valdkonnas on parandanud innovatsiooni pilvandmetöötluse valdkonnas Euroopas, luues uusi ärimudeleid ja suurendades Euroopa tööstuse, eelkõige VKEde konkurentsivõimet.
Teadusuuringute tulemused on andnud olulise tehnoloogilise aluse koostalitlusvõimelise, avatud, turvalise ja ressursitõhusa Euroopa pilvandmetöötlustaristu loomiseks. Euroopa tööstusele on antud uued vahendid ja teenused, et luua alternatiivne pilvandmetöötlus, mis võimaldab Euroopa andmeid turvaliselt säilitada ja töödelda Euroopas vastavalt Euroopa eeskirjadele ja väärtustele.
Euroopa pilvandmetöötluse föderatsioon väldib turu koondumist mõne väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtja ümber, mis tekitab kasutajatele muret seoses nende suutlikkusega säilitada kontroll oma andmete üle ja tekitab müüjaga seotuse ohu.
Vaata nende projektide konkursikutset.
Tarkvaratehnoloogia projektid
Praeguste ja kujunemisjärgus IKT-süsteemide suurem keerukus tekitab tarkvara ja riistvara tasandil mitmeid probleeme. See hõlmab uusi integratsiooni ja küberturvalisuse nõudeid. Kasutajad vajavad sujuvat ühenduvust, rikkalikku andmetöötlusvõimsust ja piiramatut juurdepääsu andmetele, sõltumata aluseks olevast taristust.
Seetõttu peame leidma uusi viise selle enneolematu keerukuse haldamiseks tarkvarasüsteemides: alates nõuete analüüsist ja kavandamisest kuni väljatöötamise ja katsetamiseni kuni kasutuselevõtu ja käitamiseni väga heterogeensetes ja dünaamiliselt ümberkonfigureerivates süsteemides.
Selle teema seitse valitud projekti COSMOS, ELEGANT, FOCETA, PIACERE, SWForum.eu, VeriDevOps ja Xandar algasid 2020. aasta lõpus ja kestavad kuni 2023. aasta neljanda kvartalini. Nad said 30 miljonit eurot ELi rahalisi vahendeid.
Investeeringud tarkvaratehnikasse mõjutavad kogu IKT valdkonda, sest tarkvara on kõikjal. Kõik IKT-tehnoloogiad võimendavad tarkvaratehnika tööriistu. Eelkõige mõjutavad tarkvaratehnoloogiaid uurivate projektide tulemused seda, kuidas arendatakse keerukaid tarkvarasüsteeme, nagu küberfüüsilised süsteemid, ohutuse seisukohast olulised süsteemid või pilvesüsteemile paigaldatavad teenused.
Tehisintellekti ja masinõppe tehnikate kasutamine ja integreerimine tarkvara arendamise ja toimimise elutsükli erinevates etappides ning DevOpsi filosoofiat haaravate ja laiendavate uudsete tööriistaahelate loomine on suurendanud arendusmeeskondade tõhusust ja tootlikkust. Eriti kehtib see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta.
Lisaks teadus- ja innovatsiooniprojekti mõjule on SWForum andnud oma panuse teadusuuringute tegevuskavasse ja poliitikasoovitustesse tarkvaratehnika ja avatud lähtekoodiga materjalide valdkonnas.
Praeguste programmi „Horisont 2020“ selle valdkonna projektide teadusuuringutega seotud jõupingutusi tugevdasid koordineerimis- ja toetusmeetmed OPEN DEI, EU-IoT, SWForum ja Hub4Cloud.
Vaata nende projektide konkursikutset
Järgmisi projekte rahastatakse programmi „Euroopa horisont“ raames ja need algasid 2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses. Nende hulka kuuluvad metaoperatsioonisüsteemide ja programmeerimisvahendite projektid, kognitiivne pilv ja pilvepõhiste teenuste avatud lähtekoodiga projektid. Lisateavet nende projektide kohta leiab algatuse EUCloudEdgeIoT veebisaidilt.
Meta operatsioonisüsteemid ja programmeerimisvahendid detsentraliseeritud luure- ja süvisprojektide jaoks
Eelmises raamprogrammis investeeris Euroopa Liit tsentraliseeritud süsteemidesse, kus asjade interneti platvorme majutati kesksetes pilvekohtades. Kuid praegused teadusuuringud nihkuvad uuele paradigmale, mis ütleb, et andmetöötlus peab liikuma pilvest serva ja isegi seadme tasandile.
Selle arengu võimaldamiseks ja kiirendamiseks on komisjon käivitanud kaks programmi „Euroopa horisont“ projektikonkurssiteadusuuringute ja innovatsiooni meetmete kohta servpilve kontiinumi jaoks:
- Servade metaoperatsioonisüsteemid;
- Detsentraliseeritud luure ja skarpide programmeerimisvahendid.
Esimese projektikonkursi eesmärk on toetada avatud platvorme kasutava Edge’i metaoperatsioonisüsteemide uurimist ja edendada avatud servaga ökosüsteemi. Selle eesmärk on orkestreerida suur hulk hajutatud heterogeenseid arvutusressursse.
Selle teema kuus valitud projekti (NEPHELE, ICOS, Aeros, NEMO, nebulous and Fluidos) algasid 2022. aasta lõpus ja need kestavad kuni 2025. aastani. Neile eraldatakse ELi vahenditest 59 miljonit eurot.
Teine projektikonkurss keskendub teadusuuringutele ja innovatsioonile detsentraliseeritud luure ja harude programmeerimisvahendite jaoks. Projektidega arendatakse välja paindlikke ja turvalisi arhitektuure koostööl põhinevate arukate sõlmede jaoks, millel on detsentraliseeritud või süvaluure ja autonoomia. Selle teema 5 valitud projekti, OpenSwarn, INCODE, SMARTEDGE, TARDIS ja OASEES, alustati 2023. aasta alguses ja need kestavad kuni 2025. aastani. Neile eraldatakse 37 miljonit eurot ELi vahenditest.
Mõlema projektipaketi eesmärk on parandada energiatõhusust, luua usaldusväärseid ja turvalisi avatud lähtekoodiga lahendusi ning toetada avatud standardeid. Need põhinevad tehisintellektil, vastavad andmeruumi põhimõtetele ja uurivad täiustatud kontseptsioone, nagu eneseoptimeerimine, eneseparandamine ja ümberkonfigureerimine.
Nende lahenduste kasutuselevõtu hõlbustamiseks tutvustatakse projektides metaoperatsioonisüsteeme ja -tehnoloogiaid sellistes olulistes sektorites nagu energeetika, transport, liikuvus, põllumajandus, põllumajandus, tervishoid, logistika, tootmine, tehased, hooned, kommunaalteenused, arukad linnad ja kogukonnad.
Vaata meta operatsioonisüsteemide üleskutset
Vaata detsentraliseeritud luure ja sülevaimu üleskutset
Kasutusjuhtum: Servtöötlusmahutid taastuvate energiaallikate lähedal
Programm „Euroopa horisont“: Lennundusprojekt, ELi toetus 12 miljonit eurot
Arvestades metaoperatsioonisüsteemide rakendamist energiavaldkonnas, liiguvad andmevood tuule- ja fotogalvaaniliste allikate asjade interneti seadmetest otse energiaallikates asuvatesse servandmetöötluse sõlmpunktidesse, mis on nendega ühendatud.
Sõlmed töötlevad andmeid ja saadavad need tagasi energiaallikatesse. Nad saadavad ja saavad ka koondandmeid pilve ja pilvest. Koos pilveteabega saavad energiatarnijad teha koordineeritud otsuseid elektrivõrgu tasakaalustamiseks. Tuule- ja fotogalvaanilise energia tootmise orkestreerimine toob kaasa optimaalsema tarbimise ja suurema kasumi energiatarnijatele.
Kasutusjuhtum: Nutikas logistika terminalijaamades
Programm „Euroopa horisont“: Incode projekt, ELi toetus 8 miljonit eurot
Logistikasektori kasutusjuhu näitel toob swarm tehnoloogia majanduslikku, turvalist ja õiguslikku kasu.
Teave veose kohta, sealhulgas kergesti riknevate toiduainete transporditingimused, voolab reaalajas veokipargi liikuvatest asjade interneti anduritest kohalikku andmekeskusse laos. Siin kasutatakse seda saadetise registreerimiseks ja autentimiseks.
Laos olevad staatilised asjade interneti andurid annavad teavet varude seisundi kohta. Osa kohalikest andmetest kombineeritakse pilvandmetöötlusega logistikarakenduse kaudu. Seejärel saab kohalik andmekeskus käske juhtida lõppseadiste/sõidukite süvendit veoautode (maha)laadimiseks vastavalt ajakavale.
Sellega välditakse riknevate sõidukite kahjustamist ning vähendatakse veoautode ja sõidukite laadimise ühikukulusid. Koordineeritud (maha)laadimine toob kasu ka tööohutusele, kuna see hoiab ära toodete väärkasutamise.
Lisaks on logistikarakendus usaldusväärne õigusraamistik kõigile logistikas osalejatele: maanteeveoettevõtjad, toll, laod, turustajad, isegi jaemüüjad.
Kognitiivne pilv: Tehisintellektil põhinev andmetöötluskontiinum pilvest servaprojektideni
Tehisintellekt muudab praegused pilved kognitiivseteks pilvedeks. Kognitiivsed pilved suhtlevad kõigi arvutuspidevuse kihtidega ning reageerivad ja kohanevad arukalt rakenduste käitumise ja andmete varieeruvuse muutustega. See pakub automaatset kasutuselevõttu ning teenuste liikuvust ja kohandatavust pilvest servani.
Rakenduste arendajatele antakse suurem kontroll võrgu-, andmetöötlus- ja andmetaristute ja -teenuste üle ning lõppkasutaja saab kasu sujuvast juurdepääsust pidevale teeninduskeskkonnale.
HE WP2021–22 kutse kognitiivse pilve kohta: Tehisintellektil põhineva andmetöötluse kontinuum pilvest Edge’i (HORIZON-CL4–2022-DATA-01–02)) valiti välja 9 teadus- ja innovatsiooniprojekti: AC3; ÄSSID; Pilvnahk; CODECO; COGNIFOG; DETSITAAT; SERVATU; MLSysOps; SovereignEdge.Cognit. Projektid algasid 2023. aasta alguses ja kestavad 2025. aasta lõpuni. Neile eraldatakse ELi vahenditest 50 miljonit eurot.
Vaadake kognitiivsete pilveprojektide kutset
Avatud lähtekoodiga pilvepõhiste teenuste projektide jaoks
Pilvepõhiste teenuste projektide avatud lähtekoodiga projektid arendavad virtuaalseid keskkondi, meetodeid ja tööriistu. Need võivad töötada täieliku avatud lähtekoodiga korstnate kasutuselevõtuga tuumast pilverakendusteni, mis sisaldavad Euroopa algatuste sihipäraseid asjakohaseid töötlemisstruktuure. Näiteks RISC-V.
Vajalikud arendused võimaldavad sihipärase arhitektuuri simulatsiooni, mis võimaldab tarkvarakihtide usaldusväärsuse valideerimist, kontrollimist ja testimist konkreetsete arhitektuuride suhtes.
Avatud riistvaraliidesed suudavad integreerida komponente protsessoriarhitektuuridesse ja on valmis pilverakenduste kasutuselevõtuks. Keskenduda tuleks eespool nimetatud komponentide liidesvõimaluste optimeerimisele ja laiendamisele seoses olemasolevate riistvara andmetöötlusstandarditega.
Tarkvara peaks pakkuma pilveserverite põhilist initsialisatsiooni, mis põhineb protsessori komponentidel ja operatsioonisüsteemide ja -programmide kasutusaja liidestel.
Selle teema neli valitud teadus- ja innovatsiooniprojekti, AERO; OpenCube; Tõuseb ja V-vitamiin algas 2023. aasta alguses ja kestab 2025. aasta lõpuni. Neile eraldatakse ELi vahenditest 22 miljonit eurot.
Hiljuti alustatud projektide teadusuuringutega seotud jõupingutusi tugevdavad koordineerimis- ja toetusmeetmed OpenContinuum ja Unlock-CEI. Nende kahe meetme jaoks eraldatav ELi rahastus on 3 miljonit eurot. Need algasid 2022. aasta keskel ja kestavad 2024. aasta lõpuni.
Lisaks on valitud järgmise põlvkonna andmetöötlus- ja süsteemitehnoloogiate tegevuskava koordineerimis- ja toetusmeetmed, mida rahastatakse spetsiaalse teema – HiPEAC – raames. HiPEACile eraldatud ELi rahaliste vahendite summa on 2 miljonit eurot. Meede algas 2022. aasta lõpus ja kestab kuni 2025. aasta keskpaigani.
Avatud lähtekoodiga projektide konkursikutsevaatamine
Järgmised konkursikutsed on kas hiljuti suletud ja ootavad otsuseid või algavad selle aasta lõpus.
Kognitiivse andmetöötluse kontinuum: Luure ja automatiseerimine tõhusamaks andmetöötluskõneks
Selle projektikonkursi teema projektid peaksid aitama saavutada järgmisi tulemusi:
- Avatuse ja avatud strateegilise autonoomia suurendamine arenevates andmetes ja tehisintellekti majanduses kogu andmetöötluspidevikus, sealhulgas kohandatud süsteemi integreerimine servas ja seadme tasandil, oluliste sektorite valideerimine ning Euroopa väärtusahelate toetamine, et kiirendada ja juhtida digi- ja rohepööret.
- Sillutades teed strateegilisele tööstuskoostööle andmetöötluse valdkonnas, mis on vajalik tulevaste hüperlevinud rakenduste toetamiseks, luues avatud platvormid, mis toetavad kujunemisjärgus tööstuslikku avatud servaga ökosüsteemi, mis on küps Euroopa tarneahela loomiseks otsustava tähtsusega.
- Kohanduva hübriidandmetöötluse, kognitiivsete pilvede ja servluure loomine kaugemale praegustest investeeringutest andmetaristusse.
Selle teema teadus- ja innovatsiooniprojektid valiti välja 2023. aastal ja need peaksid algama 2024. aasta alguses ja kestma kuni 2026. aasta lõpuni.
Seda teemat hõlmavatele projektidele eraldatakse ELi vahenditest 28 miljonit eurot.
Valitud projektide teadusuuringutega seotud jõupingutusi tugevdatakse koordineerimis- ja toetusmeetmetega, mis keskenduvad andmetöötluse järjepidevuse teadusuuringutele ja poliitikale. Sellele meetmele eraldatakse ELi vahenditest 2 miljonit eurot.
Lisaks valitakse rahastamiseks riikliku teadusfondiga (NSF) tehtava koostöö koordineerimise ja toetamise meetmed alusuuringute ning hajusarvutuse ja süvisluure uute kontseptsioonide valdkonnas. Sellele meetmele eraldatakse 1 miljon eurot ELi rahalistest vahenditest.
Vaata kutset kognitiivse andmetöötluse kontiinumile
Vaadake üleskutset toetada pilvandmetöötluse pidevaid teadusuuringuid ja poliitikat
Vaata üleskutset teha koostööd NSFiga
Uute arukate asjade interneti platvormide ja detsentraliseeritud luurekõne katsetamine
See konkursikutse teema on kavas avada 2023. aasta lõpus. See peaks aitama kaasa servaparadigmade rakendamisele reaalses keskkonnas ning sillutama teed strateegilisele tööstuskoostööle andmetöötluse valdkonnas. See on vajalik, et toetada tulevasi ülihajutatud rakendusi, luues Euroopa tarneahelad, toetades arenevat avatud servaga ökosüsteemi, demonstreerides valdkondadevahelist standardimist ja täiustades servataristu lahendusi.
Valitud innovatsiooniprojektid peaksid algama 2025. aasta alguses ja kestavad 2027. aasta lõpuni. Seda teemat hõlmavatele projektidele eraldatakse 45 miljonit eurot ELi rahalisi vahendeid.
Vaadake arukate asjade interneti platvormide üleskutset
Open Source for Cloud/Edge, et toetada Euroopa digitaalse autonoomia konkurssi
Konkursikutse avatakse 2023. aasta lõpus. See peaks aitama kaasa mõlema järgmise tulemuse saavutamisele:
- Pilv- ja servaserverite prototüüpide tutvustamine asjakohastes tsentraliseeritud ja hajutatud keskkondades ning Euroopa protsessoritehnoloogial põhineva täieliku andmetöötlustaristu kasutuselevõtu võimaldamine. See peaks looma täieliku avatud arvutiarhitektuuri, mis toetab kujunemisjärgus töötlemisarhitektuuri, näiteks RISC-V.
- Euroopa avatud andmetöötluse arhitektuuri standardite ja parimate tavade konsolideerimine ning selle kohandamine praeguste tööstusstandarditega.
Valitud teadus- ja innovatsiooniprojektid peaksid algama 2025. aasta alguses ja kestma kuni 2027. aasta lõpuni. Seda teemat hõlmavatele projektidele eraldatakse ELi vahenditest 20 miljonit eurot.
Selle teema projekte toetatakse avatud lähtekoodiga avaliku tunnustussüsteemi koordineerimis- ja toetusmeetmetega. Sellele meetmele eraldatakse ELi vahenditest 2 miljonit eurot.
Vaadake Euroopa digitaalse autonoomia toetamiseks avatud lähtekoodiga pilve/serviüleskutset
Vaadata avatud lähtekoodi avaliku tunnustamise süsteemi koordineerimis- jatoetusmeetmeid
Tarkvaratehnika põhialused
See konkursikutse teema avatakse 2023. aasta lõpus. See peaks aitama kaasa vastutustundlike tarkvaratehnika meetodite, tööriistade ja parimate tavade väljatöötamisele. See võimendab muu hulgas uudseid tehisintellekti ja andmetehnoloogiaid, et kiirendada tarkvara arendamist ja hooldamist. See hõlmab mitut arhitektuuri hõlmavaid süsteeme, mis käsitlevad eelkõige tõhusat ja paindlikku modelleerimist, tõendamist ja valideerimist ning haavatavuse hindamist ja leevendamist.
Väljavalitud projektid peaksid algama 2025. aasta alguses ja kestma kuni 2027. aasta lõpuni. Seda teemat hõlmavatele projektidele eraldatakse ELi vahenditest 14 miljonit eurot.
Nende projektidega seotud teadusuuringuid toetatakse avatud lähtekoodiga avaliku tunnustussüsteemi koordineerimis- ja toetusmeetmetega. Sellele meetmele eraldatakse ELi vahenditest 2 miljonit eurot.
Vaata üleskutset tarkvaratehnika põhialuste kohta
Vaadata avatud lähtekoodi avaliku tunnustamise süsteemi koordineerimis- jatoetusmeetmeid
Konkursikutsed aastateks 2025–2027
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CNECT) korraldas koosoleku teemal „Arvutikontinuum: Pilvest servani“ 10.–11. mail 2023. Lisaks projektide keskendumistegevusele oli eesmärgiks arutada valdkonna ekspertidega ka teadusuuringute prioriteete aastateks 2025–2027.
Üritus tõi kokku eri kogukondade organisatsioonid ja üksikisikud, et tutvustada oma huviavaldusi pilve, Edge ja IoT valdkonnas. Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi toetatavate ekspertide vahelise arutelu ergutamine on loonud hulgaliselt luureandmeid, mida kasutatakse komisjoni tulevases investeeringute uurimisvaldkondade määratlemisel.
Ürituse konsultatsioonide osas osalejad tegid kindlaks Euroopa visiooni pilvetehnoloogia valdkonnast, millel on neli peamist teadussuunda järgmise programmi „Euroopa horisont“ (2025–2027) jaoks. Need uurimissuunad esitati päeva lõpus kokkuvõtval istungil ja said osalejatelt tugeva toetuse:
4 uurimissuunda
- Andmetöötluskontinuumi taristu/ELi pilvserverid
On vaja muuta andmetöötluskontinuumi taristut, eelkõige seoses Euroopa pilvandmetöötluse serveritega. Digitaalne autonoomia arvutikontiinumis on saavutatav ainult strateegilise sekkumisega, mis viib paradigma muutuseni. RISC-V – avatud lähtekoodiga juhendite kogumi (ISA) – vastuvõtmine on laialdaselt välja pakutud ja seda toetatakse kui ainsat vahendit ELi suveräänsuse tugevdamiseks arvutikontseptsioonis. Pärast ELi investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse protsessoritesse oleks järgmine samm pilveserverite turg. Energiateadliku andmetöötluse ja ressursside tõhusaks jagamiseks ühendatud kataloogide loomise tähtsust tuleb samuti kaaluda kooskõlas kavandatud kognitiivsete pilvandmetöötluse arendustega. - Kognitiivne Cloud-Edge Continuum
Selles osas arutati ja määrati kindlaks pilve peamised väljakutsed kontiinumile, mis on tingitud uutest esilekerkivatest suundumustest, nagu virtuaalsed maailmad. Selleks, et tööstuslikud metaversumid ja virtuaalsed maailmad saaksid reaalsuseks, tuleb kindlaksmääratud ruumi digitaalsed ja füüsilised ahelad ühendada uue universumi kangasse, mida juhib intelligentne pilv, et jõuda asjade interneti kontiinumini.
Vaja on läbiv intelligentne võimaldamine andmete, andmetöötluse ja tehisintellekti suutlikkuse korraldamiseks kogu pilvest servani/IoT Continuum. See peaks viima usaldusväärsete otsuste tegemiseni äri- ja erakasutajate jaoks. See esitab mitmeid teadusuuringutega seotud väljakutseid, sealhulgas läbiv tehisintellekti integreerimine, dünaamiline andmete orkestreerimine, pidevuse uus tööaeg, ise kohanevad pilved, detsentraliseeritud optimeerimine ja lähenemine 5G/6G-le. - Next Generation Metaos for IoT-Edge
See osa tõi välja probleemid, mis tulenevad füüsilise ja virtuaalse maailma ühendamisest. Asjade interneti objektide ja ühendatud süsteemide laialdasest kasutamisest tulenevalt iseloomustab andmete töötlemise keerukus servas andmete inflatsioon, andmetüüpide heterogeensus ja ülesannete ühtlus. See keerukus rõhutab uute võrgufunktsioonide rolli, üleminekut asjade internetilt digitaalsete kaksikute internetile, pilvandmetöötluselt ja keskselt andmetöötluselt ruumilisele andmetöötlusele. See toob kasu ka arenenud tehnoloogiatest, nagu laiendatud reaalsus (XR), minnes kaugemale süsteemiautomaatikast ja robootikast tööstuse metaversumi visiooni suunas.
Väites, et tööstuslik metaversum on küpsem kui tarbijakeskne metaversum, pandi rõhku ka hajutatud intelligentsuse ja koostööl põhinevate tööstussüsteemide tähtsusele IoT-Edge Continuumis osana laiematest Cloud-Edge Continuumi väljakutsetest. - Küberturvalisus, eraelu puutumatus, koostalitlusvõime, avatud lähtekoodiga ja tarkvaratehnika:
Viimases osas käsitletakse keerukate süsteemide jaoks turvaliste SecDevOps’i probleeme, kasutades tehisintellekti tarkvaraarenduse elutsükli (SDLC) ja hooldustegevuse elutsükli (SOLC) kõigis etappides. Samuti rõhutatakse, kui oluline on hallata tarkvara tarneahela turvalisust ja tagada andmete konfidentsiaalsus pilvandmetöötluse järjepidevuses. Jaotis lõpeb aruteluga uute tarkvaratehnika mehhanismide üle (hübriid)kvanttarkvara arendamiseks ning avatud riist- ja tarkvara tähtsuse kohta.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
EL teeb aktiivselt koostööd tööstuse, organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega, et kasutada ära asjade interneti potentsiaali kogu Euroopas ja mujal.
Vaata lisaks
Tuleviku asjade internet ja Edge Computing võivad revolutsiooniliselt muuta seda, kuidas tootmist ja protsesse korraldatakse ja jälgitakse läbi strateegiliste väärtusahelate.
Euroopa asjade interneti klastrite uuring annab põhjalikuma ülevaate selle valdkonna dünaamikast, teguritest ja eduteguritest.
Komisjon töötab selle nimel, et tagada asjade interneti seadmetele ja võrkudele, mille osa need on, tugevamad ja vastupidavamad turvaraamistikud.
Euroopa põllumajandussektori digitaliseerimine võib muuta tööstust revolutsiooniliseks, edendades tõhusust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.