Euroopa Liidu digikümnendi poliitikaprogrammis seatakse digipöörde eesmärgid, seades üheks eesmärgiks 10 000 kliimaneutraalset servasõlme. See tähendab, et pilvel, serval ja asjade internetil on suur roll.
Edge computing koos asjade interneti ja pilvandmetöötlusega annab Euroopale uue võimaluse rahuldada nõudlust järgmise põlvkonna andmetöötlustaristute järele, et tugevdada oma andmetöötlussuutlikkust. Selle tulemusena saab Euroopa suurendada oma tehnoloogilist suveräänsust. Samuti kujutab see endast uut paradigmat andmetöötluse ja intelligentsuse jaoks serval ja isegi seadme tasandil. Töötlemine peab olema lähemal andmete tootmise kohale, et vastata latentsusaja, turvalisuse, privaatsuse ja keskkonnaga seotud vajadustele.
Võttes arvesse selle valdkonna arengu kiiret tempot väljaspool ELi, on Euroopa tööstuse ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kiirete tulemuste saavutamiseks vaja investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni pilvandmetöötluse, servtöötluse ja asjade interneti valdkonnas.
Selle pilvandmetöötluse, servtöötluse ja asjade interneti kombineeritud valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni üldeesmärk on luua Euroopa tarne- ja väärtusahelad pilvandmetöötlusest kuni asjade internetini, integreerides andmetöötluse, ühenduvuse, asjade interneti, tehisintellekti ja küberturvalisuse asjakohased elemendid ning uurides detsentraliseeritud luure uusi kontseptsioone, nagu sülemandmetöötlus.
Tehisintellekti võimaldatud suurema jõudlusega kognitiivsed Cloud-Edge-IoT tehnoloogiad suurendavad Euroopa autonoomiat andmemajanduses, mis on vajalik tulevaste hüperhajutatud rakenduste toetamiseks.
Kõige olulisem on see, et pilvandmetöötluse ja asjade interneti (Cloud-Edge-IoT) valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada eri andmetöötlus- ja andmekeskkondade sujuvat ja usaldusväärset integreerimist ning tagada Euroopa digitaalne autonoomia peamistes tehnoloogia- ja rakendussektorites. Teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemused loovad tehnoloogilise aluse teistele esilekerkivatele valdkondadele, nagu virtuaalmaailmad ja tööstuslik metaversum.
Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ teadusprojektid
Euroopa Komisjon rahastab mitmesuguseid pilvandmetöötluse, servtöötluse ja asjade internetiga seotud projekte. See hõlmab programmi „Horisont 2020“ raames veel käimasolevaid projekte ja selle jätkuprogrammi „Euroopa horisont“ raames rahastatavaid projekte.
Loe projektide kohta
Neid projekte ja nende kasutusjuhtumeid saate uurida allolevatel vahekaartidel.
Programmi „Horisont 2020“ raames algasid kõik järgmised projektid. Need hõlmavad järgmise põlvkonna asjade interneti, pilvandmetöötluse ja tarkvaratehnoloogia projekte. Lisateavet nende projektide kohta saab algatuse EUCloudEdgeIoT veebisaidilt.
Järgmise põlvkonna asjade interneti projektid
Asjade interneti tehnoloogiad ja rakendused on toonud kaasa põhjalikke muutusi kõigis ühiskonna- ja majandussektorites. Need moodustavad järgmise põlvkonna interneti (NGI) olulise osa.
Väljakutseks on olnud kasutada ära ELi tehnoloogilist tugevust, et töötada välja järgmise põlvkonna asjade interneti seadmed ja süsteemid, mis edendavad edusamme progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, nagu 5G, küberturvalisus, hajusandmetöötlus, tehisintellekt, liitreaalsus ja puutetundlik internet.
ELi rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärk selles valdkonnas on olnud töötada välja ja tutvustada uudseid asjade interneti kontseptsioone ja lahendusi, et toetada rohelise taristu visiooni, et lõppkasutajaid paremini teenindada.
Selle teema kuus valitud projekti – iNGENIOUS, IntelloT, IoT-NGIN, VEDLIoT, ASSIST-IoT ja TERMINET – algasid 2020. aasta lõpus ja kestavad kuni 2023. aasta kolmanda kvartalini. Neile eraldati ELi vahenditest 48 miljonit eurot. Nende projektide rakendamist on mitmekordistatud avatud projektikonkurssidega, mille maht on peaaegu 4 miljonit eurot. See toetab veelgi sellise ökosüsteemi loomist, kus VKEd ja tööstuses osalejad on järk-järgult integreeritud.
Järgmise põlvkonna asjade interneti projektid on andnud palju teaduslikku väljundit, määratledes uued arhitektuurid, masinõppemeetodid ja riistvara integreerimise aspektid, võttes samal ajal arvesse küberturvalisuse ja andmekaitse aspekte.
Lisaks katsetati katseprojektidega tehnoloogiaid väga erinevates valdkondades, sealhulgas: energeetika, keskkond, hooned, transport, liikuvus, logistika, tööstus, põllumajandus, toiduainetega varustamine, katastroofide ohjamine, tervishoid, arukad linnad ja kogukonnad.
Vaata nende projektide kutset ⁇
Kasutusjuhtum: Jalakäijate automaatne hädaseiskamine
⁇ Horisont 2020: VEDLIoT projekt, ELi toetus 8 miljonit eurot
Transpordisektori kasutusjuhtum kinnitab jalakäijate automaatse hädapidurduse kasutuselevõttu. See süsteem kasutab andmeid auto asjade interneti seadmetest, näiteks kaameratest või anduritest, ja töötleb neid pardal . Auto suhtleb intelligentse piiriületusega, mis töötleb andmeid ja saadab juhtsignaali tagasi autole.
Võimaliku kokkupõrke korral käivitab see auto hädapidurdussüsteemi. Erinevad linna- ja maakeskkonna algoritmid on endiselt väljakutseks tulevastele teadusuuringutele, kuid praegused saavutused on juba suur samm edasi jalakäijate ohutuse suurendamisel.
Kasutusjuhtum: Arukas põllumajandus
⁇ Programmi „Horisont 2020“ projektikonkurss: TERMINET, ELi toetus 8 miljonit eurot ⁇
Arukas põllumajandus aitab põllumajandustootjatel vältida põllukultuuride kahjustamist. Süsteem põhineb asjade interneti seadmete, näiteks taime- ja loomaandurite, ilmajaamade ja põllumajandusettevõtete andmevoogudel. Nende seadmete andmed kombineeritakse perioodiliselt kogutavate andmetega, mis pärinevad droonidelt ja agrobottidelt.
Andmed liiguvad kohalikku servtöötluskeskusesse, mis põllumajanduse puhul on põllumajandusettevõte.
Osa sellest teabest edastatakse pilve, st põllumajandusrakendusse. Põllumajandusettevõtte reaalajas ja igapäevane teave koos pilvandmetöötlusega võimaldab põllumajandustootjatel teha kvalifitseeritud otsuseid. Nii saavad nad piirata oma põllukultuuride kahju, suurendades saagikust ja omakorda oma kasumit. Arukast põllumajandusest on kasu ka keskkonnale, kuna pestitsiidide doseerimine muutub täpsemaks ja selle kogumaht väheneb.
Pilvandmetöötlus: aruka pilvandmetöötluse pidevate projektide suunas
Pilvandmetöötluse teadus- ja innovatsiooniprojektide väljakutse on töötada välja terviklikud pilvlahendused ja katsestendid, mis ühendavad mitmesuguseid täitmisplatvorme kõikjal ja sujuvalt toimivate andmetöötluskeskkondade jaoks, mis on täieliku andmetöötluskontiinumi alus.
See nõuab uudseid lahendusi taristute, programmeerimisrakenduste ja -teenuste ühendamiseks ning dünaamiliste töövoogude koostamiseks, mis suudavad reaalajas reageerida prognoosimatutele andmemahtudele, kättesaadavusele, asukohtadele ja määradele.
See annab rakenduste arendajatele suurema kontrolli võrgu-, andmetöötlus- ja andmetaristute ning -teenuste üle. Lõppkasutaja saab kasu ka sujuvast juurdepääsust pidevatele teeninduskeskkondadele.
Selle teemaga seotud viis väljavalitud projekti – FÜÜSIKA, DATACLOUD, CHARITY, SERRANO ja AI-SPRINT – algasid 2021. aasta alguses ja kestavad 2024. aasta alguseni. Neile eraldati ELi vahenditest 19,4 miljonit eurot.
Teadusuuringud ja innovatsioon pilvandmetöötluse valdkonnas on parandanud innovatsiooni pilvandmetöötluse valdkonnas Euroopas, luues uusi ärimudeleid ja suurendades Euroopa tööstuse, eelkõige VKEde konkurentsivõimet.
Teadusuuringute tulemused on olnud koostalitlusvõimelise, avatud, turvalise ja ressursitõhusa Euroopa pilvandmetöötluse taristu loomise peamised tehnoloogilised alustalad. Euroopa tööstusele on antud uued vahendid ja teenused, et luua alternatiivne pilvandmetöötluse pakkumine, mis võimaldab Euroopa andmeid Euroopas turvaliselt säilitada ja töödelda vastavalt Euroopa eeskirjadele ja väärtustele.
Euroopa pilvandmetöötluse föderatsioon väldib turu koondumist mõne väljaspool Euroopat asuva osaleja ümber, mis tekitab kasutajates muret seoses nende suutlikkusega säilitada kontroll oma andmete üle ja tekitab müüjaga seotuse ohu.
Vaata nende projektide kutset. ⁇
Tarkvaratehnoloogia projektid
Praeguste ja kujunemisjärgus IKT-süsteemide suurem keerukus tekitab tarkvara ja riistvara tasandil mitmeid probleeme. See hõlmab uusi nõudeid seoses integratsiooni ja küberturvalisusega. Kasutajad vajavad sujuvat ühenduvust, rikkalikku andmetöötlusvõimsust ja piiramatut juurdepääsu andmetele, sõltumata aluseks olevast taristust.
Seetõttu peame leidma uusi viise selle enneolematu keerukusega toimetulemiseks tarkvarasüsteemides: alates nõuete analüüsist ja kavandamisest kuni arendamise ja katsetamiseni ning kasutuselevõtu ja käitamiseni väga heterogeensetes ja dünaamiliselt isekonfigureeritavates süsteemides.
Selle teema seitse valitud projekti COSMOS, ELEGANT, FOCETA, PIACERE, SWForum.eu, VeriDevOps ja XANDAR algasid 2020. aasta lõpus ja kestavad kuni 2023. aasta neljanda kvartalini. Neile eraldati ELi vahenditest 30 miljonit eurot.
Investeeringud tarkvaratehnoloogiasse mõjutavad kogu IKT valdkonda, sest tarkvara on kõikjal. Kõik IKT-tehnoloogiad võimendavad tarkvaratehnika vahendeid. Eelkõige mõjutavad tarkvaratehnoloogiat uurivate projektide tulemused keerukate tarkvarasüsteemide, näiteks küberfüüsiliste süsteemide, ohutuse seisukohast oluliste süsteemide või pilvekontiinumisse juurutatavate teenuste arendamise viisi.
Tehisintellekti ja masinõppe meetodite kasutamine ja integreerimine tarkvara arendamise ja käitamise elutsükli eri etappides ning DevOpsi filosoofiat omaks võtvate ja laiendavate uudsete tööriistaahelate loomine on suurendanud arendusmeeskondade tõhusust ja tootlikkust. Eriti kehtib see VKEde kohta.
Lisaks teadus- ja innovatsiooniprojekti saavutatud mõjule on SWForum andnud oma panuse teadusuuringute tegevuskava ja poliitiliste soovitustega tarkvaratehnika ja avatud lähtekoodi valdkonnas.
Programmi „Horisont 2020“ praeguste projektide teadusuuringuid selles valdkonnas tugevdati koordineerimis- ja toetusmeetmetega ⁇ OPEN DEI ⁇ , ⁇ EU-IoT ⁇ , ⁇ SWForum ⁇ ja ⁇ Hub4Cloud ⁇ .
Vaata nende projektide kutset ⁇
Programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatakse järgmisi projekte, mis algasid 2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses. Nende hulka kuuluvad metaoperatsioonisüsteemide ja programmeerimisvahendite, kognitiivse pilve ja pilvepõhiste teenuste avatud lähtekoodi projektid. Lisateavet nende projektide kohta saab algatuse EUCloudEdgeIoT veebisaidilt.
Meta operatsioonisüsteemid ja programmeerimisvahendid detsentraliseeritud luure- ja sülemiprojektide jaoks
Eelmises raamprogrammis investeeris Euroopa Liit tsentraliseeritud süsteemidesse, kus asjade interneti platvormid paiknesid kesksetes pilvepiirkondades. Kuid praegused teadusuuringud on nihkumas uuele paradigmale, mis ütleb, et andmetöötlus peab liikuma pilvest servani ja isegi seadme tasemele.
Selle võimaldamiseks ja kiirendamiseks on komisjon käivitanud programmi „Euroopa horisont“ 2. projektikonkursi⁇ ⁇ servpilve kontiinumiga seotud teadus- ja innovatsioonimeetmete jaoks:
- Meta operatsioonisüsteemid serva jaoks;
- Detsentraliseeritud luureandmete ja sülemite programmeerimise vahendid.
Esimese projektikonkursi eesmärk on toetada avatud platvorme kasutava Edge’i metaoperatsioonisüsteemide uurimist ja edendada avatud serva ökosüsteemi. Selle eesmärk on korraldada suur hulk hajutatud heterogeenseid andmetöötlusressursse.
Selle teema kuus valitud projekti – NEPHELE, ICOS, AeROS, NEMO, NebulOus ja FluidOS – algasid 2022. aasta lõpus ja kestavad 2025. aastani. Neile eraldatakse ELi vahenditest 59 miljonit eurot.
Teises konkursikutses keskendutakse teadusuuringutele ja innovatsioonile detsentraliseeritud luureandmete ja sülemite programmeerimisvahendite jaoks. Projektide raames töötatakse välja paindlikke ja turvalisi arhitektuure koostööpõhiste arukate sõlmede jaoks, millel on detsentraliseeritud või sülem intelligentsus ja autonoomia. Selle teema 5 valitud projekti – OpenSwarn, INCODE, SMARTEDGE, TaRDIS ja OASEES – algasid 2023. aasta alguses ja kestavad 2025. aastani. Neile eraldatakse ELi vahenditest 37 miljonit eurot.
Mõlema projekti eesmärk on parandada energiatõhusust, luua usaldusväärseid ja turvalisi avatud lähtekoodiga lahendusi ning toetada avatud standardeid. Need põhinevad tehisintellektil, vastavad andmeruumi põhimõtetele ja uurivad täiustatud kontseptsioone, nagu eneseoptimeerimine, enesetervendamine ja ümberkonfigureerimine.
Nende lahenduste kasutuselevõtu hõlbustamiseks tutvustatakse projektides metaoperatsioonisüsteeme ja sülemtehnoloogiat sellistes olulistes sektorites nagu energeetika, transport, liikuvus, põllumajandus, põllumajandus, tervishoid, logistika, tootmine, tehased, hooned, kommunaalteenused, arukad linnad ja kogukonnad.
Vaadake metaoperatsioonisüsteemide ⁇ kutset ⁇
Vaata ⁇ üleskutse detsentraliseeritud luure ja sülemid ⁇
Kasutusjuhtum: Edge computing konteinerid lähedal taastuvate energiaallikate
⁇ Programm „Euroopa horisont“: AEROS projekt, ELi toetus 12 miljonit eurot
Arvestades metaoperatsioonisüsteemide rakendamist energiavaldkonnas, liiguvad andmed tuule- ja fotogalvaaniliste allikate asjade interneti seadmetest otse energiaallikate juures asuvatesse ja nendega ühendatud servtöötlussõlmedesse.
Sõlmed töötlevad andmeid ja saadavad need tagasi energiaallikatesse. Samuti saadavad ja võtavad nad vastu koondandmeid pilve ja pilvest. ⁇ ⁇ Koos pilvandmetöötlusega saavad energiatarnijad teha kooskõlastatud otsuseid elektrivõrgu tasakaalustamiseks. Tuuleenergia ja fotogalvaanilise energia tootmise korraldamine toob energiatarnijatele kaasa optimaalsema tarbimise ja suurema kasumi.
Kasutusjuhtum: Nutikas logistika terminalides
⁇ Programm „Euroopa horisont“: INCODE projekt, ELi toetus 8 miljonit eurot
Logistikasektori kasutusjuhtumi näitel toob sülemtehnoloogia majanduslikku, ohutusalast ja õiguslikku kasu.
Veoseteave, sealhulgas kiiresti rikneva toidu veotingimused, liigub veokipargi mobiilsetest asjade interneti anduritest reaalajas laos asuvasse kohalikku andmekeskusesse. Siin kasutatakse seda saadetise registreerimiseks ja autentimiseks.
Laos olevad staatilised asjade interneti andurid annavad teavet laoseisu kohta. Osa kohalikest andmetest kombineeritakse logistikarakenduse kaudu pilvandmetöötlusega. Seejärel saab kohalik andmekeskus käsud, et hallata lõppseadmete/sõidukite kogumit veokite (maha)laadimiseks vastavalt graafikule.
See hoiab ära kiiresti riknevate materjalide kahjustumise ning vähendab veoautode ja sõidukite laadimise ühikukulusid. Koordineeritud (maha)laadimine toob kasu ka tööohutuse seisukohast, kuna see hoiab ära toodete väärkasutuse.
Lisaks on logistikarakendus usaldusväärne õigusraamistik kõigi logistikas osalejate jaoks: maanteeveoettevõtjad, toll, laod, turustajad, isegi jaemüüjad.
Kognitiivne pilv: Tehisintellekti toega andmetöötluse kontiinum pilvest servtöötluse projektideni
Tehisintellekt muudab praegused pilved kognitiivseteks pilvedeks. Kognitiivsed pilved suhtlevad kõigi andmetöötluse kontiinumi kihtidega ning reageerivad ja kohanevad arukalt rakenduste käitumise ja andmete varieeruvuse muutustega. See pakub automaatset kasutuselevõttu ning teenuste liikuvust ja kohandatavust pilvest servani.
Rakenduste arendajatele antakse suurem kontroll võrgu-, andmetöötlus- ja andmetaristute ja -teenuste üle ning lõppkasutaja saab kasu sujuvast juurdepääsust pidevale teeninduskeskkonnale.
Euroopa Komisjoni 2021.–2022. aasta tööprogrammi üleskutsest kognitiivse pilvandmetöötluse kohta: Tehisintellektipõhine andmetöötluskontiinum pilvest servani (HORIZON-CL4-2022-DATA-01-02), valiti välja 9 teadus- ja innovatsiooniprojekti: AC3; ACES; CloudSkin; CODECO; COGNIFOG; DECICE; EDGELESS; MLSysOps; SovereignEdge.Cognit. Projektid algasid 2023. aasta alguses ja kestavad 2025. aasta lõpuni. EL rahastab neid 50 miljoni euroga.
Vaadake ⁇ üleskutset kognitiivsete pilveprojektide jaoks ⁇
Avatud lähtekood pilvepõhiste teenuste projektide jaoks
Avatud lähtekoodiga pilvepõhiste teenuste projektid arendavad virtuaalseid keskkondi, meetodeid ja tööriistu. Need võivad töötada selle nimel, et võtta kasutusele kõik avatud lähtekoodiga korstnad alates tuumast kuni pilverakendusteni, kasutades Euroopa algatuste sihipäraseid asjakohaseid töötlemisarhitektuure. Näiteks RISC-V.
Nõutavad arendused võimaldavad simuleerida sihtarhitektuuri, mis võimaldab valideerida, kontrollida ja testida tarkvarakihtide usaldusväärsust konkreetsete arhitektuuride suhtes.
Avatud riistvaraliidesed suudavad integreerida komponente protsessori arhitektuuridesse ja on valmis pilverakenduste kasutuselevõtuks. Keskenduda tuleks eespool nimetatud komponentide liideste võimaluste optimeerimisele ja laiendamisele seoses olemasolevate riistvaralise andmetöötluse standarditega.
Tarkvara peaks tagama protsessorikomponentidel ning operatsioonisüsteemide ja -programmide käitusaja liidestel põhinevate pilveserverite esmase initsialiseerimise.
selle teema neli väljavalitud teadus- ja innovatsiooniprojekti, AERO; OpenCUBE; RISER ja Vitamiin-V, mis algasid 2023. aasta alguses ja kestavad 2025. aasta lõpuni. Neile eraldatakse ELi vahenditest 22 miljonit eurot.
Hiljuti alustatud projektide teadustegevust tugevdavad koordineerimis- ja toetusmeetmed ⁇ OpenContinuum ⁇ ⁇ja ⁇ ⁇ Unlock-CEI ⁇ ⁇ . EL rahastab neid kahte meedet 3 miljoni euroga. Need algasid 2022. aasta keskel ja kestavad 2024. aasta lõpuni.
Lisaks on järgmise põlvkonna andmetöötlus- ja süsteemitehnoloogiate tegevuskavaga seotud koordineerimis- ja toetusmeetmed valitud rahastamiseks sihtotstarbelise teema – ⁇ HiPEAC ⁇ – raames. HiPEACile eraldatud ELi rahaliste vahendite summa on 2 miljonit eurot. Meede algas 2022. aasta lõpus ja kestab 2025. aasta keskpaigani.
Avatud lähtekoodiga projektide konkursikutse vaatamine ⁇
Vaata ⁇ üleskutset tegevuskava toetusmeetmele ⁇
Järgmised projektikonkursid on hiljuti lõppenud ja ootavad otsuseid või avatakse hiljem sel aastal.
Kognitiivse andmetöötluse kontiinum: Intelligentsus ja automatiseerimine tõhusama andmetöötluse kõne jaoks
Selle projektikonkursi teemavaldkonna projektid peaksid aitama saavutada järgmisi tulemusi:
- Avatuse ja avatud strateegilise autonoomia suurendamine arenevates andmetes ja tehisintellektimajanduses kogu andmetöötluskontiinumis, sealhulgas kohandatud süsteemide integreerimine serva ja seadme tasandil, peamiste sektorite valideerimine ning Euroopa väärtusahelate toetamine, et kiirendada ja juhtida digi- ja rohepööret.
- sillutades teed strateegilisele tööstuskoostööle andmetöötluse valdkonnas, mis on vajalik tulevaste hüperhajutatud rakenduste toetamiseks, ehitades avatud platvorme, mis toetavad kujunevat tööstuslikku avatud serva ökosüsteemi, mis on küpse Euroopa tarneahela loomiseks otsustava tähtsusega.
- Kohanduva hübriidandmetöötluse, kognitiivsete pilvede ja servaluure loomine lisaks praegustele investeeringutele andmetaristusse.
Selle teema teadus- ja innovatsiooniprojektid valiti välja 2023. aastal ning need peaksid algama 2024. aasta alguses ja kestma 2026. aasta lõpuni.
Seda teemat käsitlevatele projektidele eraldatakse ELi vahenditest 28 miljonit eurot.
Valitud projektide teadusalaseid jõupingutusi tugevdatakse koordineerimis- ja toetusmeetmetega, mis keskenduvad pidevale andmetöötluse alasele teadustegevusele ja poliitikale. Meetmele eraldatakse ELi vahenditest 2 miljonit eurot.
Lisaks valitakse rahastamiseks välja koordineerimis- ja toetusmeetmed, mis käsitlevad koostööd riikliku teadusfondiga alusuuringute ning hajusandmetöötluse ja parveluure uute kontseptsioonide valdkonnas. Meetmele eraldatakse ELi vahenditest 1 miljon eurot.
Vaadake ⁇ üleskutset kognitiivse andmetöötluse kontiinumile ⁇
Vaadake ⁇ pilvandmetöötluse pidevate teadusuuringute ja poliitika toetusmeetme kutset ⁇
Vaata ⁇ üleskutset koostööks NSF-iga ⁇
Kujunemisjärgus aruka asjade interneti platvormide ja detsentraliseeritud luurekõnede katsetamine
See projektikonkursi teema on kavas avada 2023. aasta lõpus. Eeldatakse, et see aitab kaasa servaparadigmade rakendamisele reaalses keskkonnas ja sillutab teed strateegilisele tööstuskoostööle andmetöötluse valdkonnas. See on vajalik tulevaste hüperhajutatud rakenduste toetamiseks, luues Euroopa tarneahelad, toetades kujunevat avatud serva ökosüsteemi, demonstreerides valdkondadevahelist standardimist ja laiendades servataristu lahendusi.
Valitud innovatsiooniprojektid peaksid algama 2025. aasta alguses ja kestma 2027. aasta lõpuni. Seda teemat hõlmavatele projektidele eraldatakse ELi vahenditest 45 miljonit eurot.
Vaadake ⁇ nutikate asjade interneti platvormide üleskutset ⁇
Open Source for Cloud/Edge, et toetada Euroopa digitaalse autonoomia projektikonkurssi
Konkurss avatakse 2023. aasta lõpus. Eeldatakse, et see aitab kaasa mõlemale järgmisele tulemusele:
- Pilv- ja servserverite prototüüpide tutvustamine asjakohastes tsentraliseeritud ja hajutatud keskkondades ning täieliku andmetöötlustaristu kasutuselevõtu võimaldamine, tuginedes Euroopa protsessoritehnoloogiale. See peaks seega looma täieliku avatud andmetöötlusarhitektuuri virna, mis toetab kujunemisjärgus töötlemisarhitektuure, nagu RISC-V.
- Konsolideerida Euroopa avatud andmetöötluse arhitektuuri standardeid ja parimaid tavasid ning kaaluda selle kohandamist praeguste tööstusstandarditega.
Valitud teadus- ja innovatsiooniprojektid peaksid algama 2025. aasta alguses ja kestma 2027. aasta lõpuni. Seda teemat hõlmavatele projektidele eraldatakse ELi vahenditest 20 miljonit eurot.
Selleteemalisi projekte toetatakse avatud lähtekoodiga tarkvara avaliku tunnustamise kava koordineerimis- ja toetusmeetmega. Meetmele eraldatakse ELi vahenditest 2 miljonit eurot.
Vaadake üleskutset ⁇ avatud lähtekoodiga pilvandmetöötluse/servtöötluse jaoks, et toetada Euroopa digitaalset autonoomiat ⁇
Avatud lähtekoodiga ⁇ avaliku tunnustamise kavaga seotud koordineerimis- ja toetusmeetmete vaatamine
Tarkvaratehnika põhialused kõne
Konkursi teema avatakse 2023. aasta lõpus. Eeldatakse, et see aitab kaasa vastutustundlike tarkvaratehnika meetodite, vahendite ja parimate tavade väljatöötamisele. See võimendab muu hulgas uudset tehisintellekti ja andmetehnoloogiat, et kiirendada tarkvara arendamist ja hooldamist. See hõlmab mitut arhitektuuri hõlmavaid süsteeme, mis käsitlevad eelkõige tõhusat ja paindlikku modelleerimist, kontrollimist ja valideerimist ning haavatavuse hindamist ja leevendamist.
Valitud projektid peaksid algama 2025. aasta alguses ja kestma 2027. aasta lõpuni. Seda teemat hõlmavatele projektidele eraldatakse ELi vahenditest 14 miljonit eurot.
Nende projektide raames tehtavaid teadusuuringuid toetatakse avatud lähtekoodiga tarkvara avaliku tunnustamise kava koordineerimis- ja toetusmeetmetega. Meetmele eraldatakse ELi vahenditest 2 miljonit eurot.
Vaata kõne ⁇ põhialuste tarkvaratehnika ⁇
Avatud lähtekoodiga ⁇ avaliku tunnustamise kavaga seotud koordineerimis- ja toetusmeetmete vaatamine
2025.–2027. aasta projektikonkursid on käimas
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CNECT) korraldas koosoleku teemal „Concertation and consultation on the Computing Continuum: Cloudist servani asjade internetini“ ⁇ 10.–11. mail 2023. Lisaks projektide koondamistegevustele oli eesmärk arutada valdkonna ekspertidega 2025.–2027. aasta teadusuuringute prioriteete.
Üritus tõi kokku eri kogukondade organisatsioonid ja üksikisikud, et tutvustada oma huviavaldusi pilve, serva ja asjade interneti valdkonnas. Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi vahendatud ekspertide vahelise arutelu stimuleerimine on loonud hulgaliselt jälitusteavet, mida kasutatakse komisjoni tulevases investeeringutega seotud teadusvaldkondade määratluses.
Ürituse konsultatsiooniosas osalejad määrasid kindlaks Euroopa visiooni pilvepõhise asjade interneti valdkonnas koos nelja peamise teadussuunaga programmi „Euroopa horisont“ järgmise tööprogrammi (2025–2027) jaoks. Need uurimissuunad esitati päeva lõpus toimunud kokkuvõtteistungil ja said osalejatelt tugeva toetuse:
Neli uurimissuunda
- ⁇ Computing Continuum Infrastructure / EU Cloud Servers⁇
⁇ Vajalik on Computing Continuum Infrastructure ümberkujundamine, eelkõige seoses Euroopa pilveserveritega. Digitaalne autonoomia Computing Continuumis on saavutatav ainult strateegilise sekkumisega, mis toob kaasa paradigma muutuse. ⁇ RISC-V ⁇ , avatud lähtekoodiga juhiste kogumi arhitektuuri (ISA) vastuvõtmist on laialdaselt soovitatud ja toetatud kui ainsat vahendit ELi suveräänsuse tugevdamiseks andmetöötluskontiinumis. Pärast ELi investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse protsessoritesse oleks järgmine samm pilveserverite turg. Energiateadliku andmetöötluse ja ühendatud kataloogide loomise tähtsust ressursside tõhusaks jagamiseks tuleb samuti kaaluda kooskõlas prognoositavate Cognitive Cloud-Edge Continuum arendustega. - ⁇ Cognitive Cloud-Edge Continuum⁇
Selles osas arutati ja määratleti pilvest servani kontiinumi peamised väljakutsed, mis on tingitud uutest esilekerkivatest suundumustest, nagu virtuaalmaailmad. Tööstusliku metaversumi ja virtuaalmaailma reaalsuseks muutmiseks tuleb kindlaksmääratud ruumi digitaalsed ja füüsilised ahelad ühendada uue universumi kangasse, mida korraldab intelligentne pilv IoT kontiinumile.
Andmete, andmetöötluse ja tehisintellekti võimsuse orkestreerimiseks kogu pilvest servani / asjade interneti kontiinumi ulatuses on vaja läbivat intelligentset võimaldamist. See peaks tagama äri- ja erakasutajatele usaldusväärse otsuste tegemise. Selles esitatakse mitu uurimisprobleemi, sealhulgas otspunkt-tehisintellekti integreerimine, dünaamiline andmete orkestreerimine, kontiinumi uus käitusaja haldamine, isekohanduvad pilved, detsentraliseeritud optimeerimine ja lähenemine 5G/6G-le. - ⁇ Järgmise põlvkonna MetaOS IoT-Edge jaoks⁇
Selles osas tuvastati füüsilise ja virtuaalse maailma ühendamisest tulenevad probleemid. Asjade interneti objektide ja ühendatud süsteemide laialdasest kasutamisest ajendatuna iseloomustab andmete töötlemise keerukust servas andmete inflatsioon, andmetüüpide heterogeensus ja ülesannete samaaegsus. See keerukus rõhutab uute võrgufunktsioonide rolli, üleminekut asjade internetilt digitaalsete kaksikute internetile, pilv- ja keskandmetöötluselt ruumilisele andmetöötlusele. See toob kasu ka täiustatud tehnoloogiatest, nagu laiendatud reaalsus (XR), mis lähevad kaugemale süsteemi automatiseerimisest ja robootikast tööstusliku metaversumi visiooni suunas. ⁇
Väites, et tööstuslik metaversum on küpsem kui tarbijakeskne metaversum, rõhutati ka hajusate luureandmete ja koostööpõhiste tööstussüsteemide tähtsust IoT-Edge Continuumis osana laiematest Cloud-Edge Continuumi väljakutsetest. - ⁇ Küberturvalisus, privaatsus, koostalitlusvõime, avatud lähtekoodiga tarkvara ja tarkvaratehnika: ⁇
⁇ Viimases osas käsitletakse turvaliste SecDevOpsi süsteemide väljakutseid keerukate süsteemide jaoks, kasutades tehisintellekti tarkvaraarenduse elutsükli (SDLC) ja teenuse käitamise elutsükli (SOLC) kõigis etappides. Samuti rõhutatakse selles, kui oluline on hallata tarkvara tarneahela turvalisust ja tagada andmete konfidentsiaalsus pilve serva kontiinumis. Osa lõpeb aruteluga uute tarkvaratehnika mehhanismide üle (hübriid)kvanttarkvara arendamiseks ning avatud riist- ja tarkvara tähtsuse üle.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt