Euroopa asjade interneti poliitika

Asjade internet (IoT) võimaldab meil ühendada füüsilised ja virtuaalsed maailmad. See pakub uuenduslikke lahendusi ja võimaldab meil luua nutikaid keskkondi. Asjade interneti tehnoloogiad on koos hajus- ja tehisintellekti rakendamisega maailma majanduse digiülemineku esirinnas. Asjade interneti anduritelt kogutud andmeid saab jälgida ja saata tagasi kesksüsteemi, et käivitada tegevus, saada teavet või reageerida mõnele teisele ühendatud objektile, mis on sadade kilomeetrite kaugusel.

Euroopa asjade internet ja Edge Computing

Asjade interneti tehnoloogiatekasutuselevõtt optimeerib meie elu. Paigaldatavateasjade internetiga ühendatud seadmete arv peaks prognooside kohaselt suurenema ligikaudu 40 miljardilt 2023. aastal 49 miljardini 2026. aastaks, kasvades 7 % aastas (International Data Corporation). Samuti väärib märkimist, et kolm neljandikku Euroopa organisatsioonidest kasutab pilvandmetöötlust, kuid umbes sama osa kavatseb investeerida asjade internetti.

See toob kaasa andmete eksponentsiaalse kasvu, mida töödeldakse võrgu servas.

See tähendab, et saame vähendada side- ja salvestuskulusid ning andmetöötluse energiatarbimist.

Samuti saame rakendada masinõpet ja tehisintellekti, et teha ohutult kindlaks andmemustrid, mis mõjutavad füüsilisi protsesse või ettevõtteid. Euroopa Komisjon on vastu võtnud mitmeid toetavaid poliitikameetmeid, et kiirendada järgmise põlvkonna asjade interneti ja servtöötluse kasutuselevõttu ning vallandada nende täielik potentsiaal Euroopas ELi kodanike ja ettevõtjate hüvanguks.

Koos servtöötlusega muudab tulevane asjade internet põhjalikult tootmise ja protsesside korraldust ja seiret strateegilistes väärtusahelates, tuues rohe- ja digipöörde Euroopa tööstusesse.

WEB 4.0 ja tööstuslikud virtuaalsed maailmad

Asjade interneti objektide ja ühendatud süsteemide kasvu tõttu kõikjal iseloomustab andmetöötluse keerukust servas andmete inflatsioon, andmeliikide mitmekesisus ja ülesannete ühtlus.

Areng Web 4.0 ja uue virtuaalse maailma suunas rõhutab uute võrgufunktsioonide rolli. See on üleminek asjade internetilt digitaalsete kaksikute internetile, pilvelt ja keskselt andmetöötluselt ruumilisele andmetöötlusele. See saab kasu kasutajaliidese tehnoloogiate, näiteks laiendatud reaalsuse (XR) edusammudest ning ajendab automatiseerimist ja robootikat tööstusliku metaversumi visiooni suunas.

Hiljutise konsultatsioonikohtumise tulemustehulgas märgiti, et tööstuslik metaversum on küpsem kui tarbijakeskne metaversum. Sidusrühmad väljendasid arvamust jagatud luureandmete ja koostööl põhinevate tööstussüsteemide tähtsuse kohta asjade interneti kontinuumis osana laiematest Cloud-Edge Continuumi probleemidest. Kuna tegemist on esilekerkiva valdkonnaga, tuleb teha täiendavat tööd, et uurida Euroopa sidusrühmade võimalusi ja probleeme.

Asjade internetiga seotud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammid

Programmi „Euroopa horisont“ kaudu „Maailma juhtivate andmete ja andmetöötlustehnoloogiate“ raames rahastab komisjon asjade interneti projekte ja muid tegevusi teemavaldkonna 4 „Digitaalne, tööstus ja kosmos“ raames,mille eesmärk on 3: pilvest asjade internetini.

Eelkõige on EL programmi „Euroopa horisont“ 2021.–2022. aasta tööprogrammi raames projektikonkursside kaudu sellesseklastrisse investeerinud vaid ligikaudu 100 miljonit eurot .

Need projektid põhinevad enamiku andmetöötluse hoidmisel serval ja isegi seadme tasandil, mitte pilves. Neid rakendatakse ajavahemikul 2022–2025. Need investeeringud kujunemisjärgus tehnoloogiatesse tuginevad programmiga „Horisont 2020“ seotud projektide edule, ulatudes ligikaudu 150 miljoni euroni, millest osa kestis kuni 2023. aastani. Need eelkäijad keskendusid platvormide loomisele ja suuremahulistele katseprojektidele, kuid aitavad kaasa ka Euroopa rohe- ja digipöördele üldiselt. Lisaks toetab EL ka valdkonnaüleseid aspekte, nagu ökosüsteemi ülesehitamine, küberturvalisus, platvormide koostalitlusvõime, tehnoloogia integreerimine ja standardimine.

2023–2024. aasta tööprogrammi konkursikutsetes keskendutakse teadusuuringutele ja innovatsioonile kognitiivse andmetöötluse järjepidevuse valdkonnas ning kujunemisjärgus arukate asjade interneti platvormide ja detsentraliseeritud luure katsetamisele. Need projektid näitavad asjade interneti ja servatehnoloogiate kasutamist mitmes sektoris, edendades avatud platvormide ja standardite kaudu tööstuskoostööd ning saavutades seeläbi Euroopa juhtpositsiooni kogu serva ökosüsteemis.

Asjade internet sektorite kaupa

Euroopa Komisjoni asjade interneti poliitika hõlmab paljusid vertikaalseid sektoreid, edendades uute tehnoloogiate kasutamist, et hoogustada meie majanduse ja ühiskonna digi- ja rohepööret.

Kohaldamiseseisukohast on asjade internet ja digitehnoloogiad digiülemineku peamised võimaldajad erinevates sektorites. Selle digiülemineku saavutamiseks teeb sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CONNECT) koostööd asjaomaste poliitikavaldkondade peadirektoraatidega, et toetada digiprojekte programmi „Euroopa horisont“ 5. teemavaldkonna „Kliima, energia ja liikuvus“ ning 6. teemavaldkonna „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“ raames.

Liikuvuse ja transpordipeadirektoraat (DG MOVE) ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat arendavad sünergiatEuroopa andmestrateegia ning säästva ja aruka liikuvuse strateegiavahel,pöörates erilist tähelepanuEuroopa ühise liikuvusandmeruumi kasutuselevõtule. Mõlemad peadirektoraadid on ühendanud jõud teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadiga (DG RTD) ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadiga (DG GROW), et arendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvuseteemat mitme täiendava poliitika ning teadus- ja arendustegevuse kaudu.

Energeetikapeadirektoraat (DG ENER) ja sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat valmistavad etteenergia digiteerimise tegevuskavajärgseid meetmeid,et kiirendada ELi energiasüsteemi digiüleminekut ja kestlikku ümberkujundamist. See töö on kooskõlas komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe, REPowerEU ja 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga. Samuti puudutab see teabevahetust ja andmete kasutamist energiasektoris, et luua ühine Euroopa energiaandmeruum.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI) teeb koostööd sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadiga, et töötada välja ühineEuroopa põllumajandusandmeruum, et tagada Euroopa põllumajandustööstuse digiüleminek. Praegusi meetmeid kaasrahastatakse programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Vastavate andmeruumide kasutuselevõttu toetatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ raames 2024. aastal, tuginedes ELi liikmesriikide tegevusele.

Tänu suurepärasele, tõhusale ja tihedale koostööle komisjoni erinevate peadirektoraatide vahel on EL eeskujuks sellistes valdkondades nagu õigusaktid, standardimine ja koostalitlusvõime, küberturvalisus, kestlik IKT ning teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu toetamine. Komisjon teeb nendes valdkondades koostööd asjaomaste sidusrühmadega nii avalikust kui ka erasektorist ning kodanikuühiskonnast.