EL teeb aktiivset koostööd tööstuse, organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega, et vallandada asjade interneti potentsiaal kogu Euroopas ja mujal.
Asjade internet muudab traditsioonilisi tööstusharusid
Asjade internet (IoT) ühendab füüsilise maailma digitaalse keskkonnaga, kus ühendatud objektid (nutiseadmed) teatavad oma seisundist ja neid ümbritsevast keskkonnast.
Asjade interneti tehnoloogiad on koos hajus- ja tehisintellekti rakendamisega maailmamajanduse digiülemineku esirinnas. Asjade interneti anduritelt kogutud andmeid saab jälgida ja edastada kesksüsteemi, et käivitada tegevus, saada ülevaade või reageerida mõnele muule ühendatud objektile, mis asub sadade kilomeetrite kaugusel. Näiteks koguvad põldude asjade interneti andurid andmeid, mis aitavad põllumajandustootjatel teha paremaid otsuseid.
Euroopa asjade internet ja servaarvutus
Asjade interneti tehnoloogiate kasutuselevõtt optimeerib meie elu. Rahvusvahelise andmekorporatsiooni andmetel peaks paigaldatud asjade internetiga ühendatud seadmete arv suurenema ligikaudu 40 miljardilt 2023. aastal 49 miljonini 2026. aastal, kusjuures aastane kasvumäär on 7 %. Samuti väärib märkimist, et kolm neljandikku Euroopa organisatsioonidest kasutab pilvandmetöötlust, samas kui umbes sama suur osa kavatseb investeerida asjade internetti.
See toob kaasa võrgu servas töödeldavate andmete eksponentsiaalse kasvu. See tähendab, et saame vähendada andmeedastus- ja salvestuskulusid ning andmetöötluse energiatarbimist.

Euroopa Komisjon on võtnud vastu rea toetavaid poliitikameetmeid, et kiirendada järgmise põlvkonna asjade interneti ja servtöötluse kasutuselevõttu ning vallandada nende täielik potentsiaal Euroopas ELi kodanike ja ettevõtjate hüvanguks. Koos servtöötlusega muudab tulevane asjade internet põhjalikult seda, kuidas tootmist ja protsesse strateegilistes väärtusahelates korraldatakse ja jälgitakse, tuues rohe- ja digipöörde Euroopa tööstusesse.
Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammid
Programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursside „Maailma juhtivad andme- ja andmetöötlustehnoloogiad“ kaudu rahastab komisjon asjade interneti projekte ja muid tegevusi 4. teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ sihtvaldkonnas 3: Pilvest servani ja asjade internetini.
Programmi „Euroopa horisont“ 2021.–2022. aasta tööprogrammi projektikonkursside kaudu on EL sellesse teemavaldkonda investeerinud ligikaudu 100 miljonit eurot. Rahastamisega toetatakse metaoperatsioonisüsteemide ning detsentraliseeritud luureandmete ja sülemite programmeerimisvahenditega seotud teadus- ja innovatsiooniprojekte.
Need projektid põhinevad suurema osa andmetöötluse hoidmisel serval ja isegi seadme tasandil, mitte pilves. Neid rakendatakse ajavahemikul 2022–2025. Need investeeringud kujunemisjärgus tehnoloogiatesse tuginevad seotud programmi „Horisont 2020“ projektide edule, ulatudes ligikaudu 150 miljoni euroni, millest mõned kestsid kuni 2023. aastani. Need varasemad projektid keskendusid platvormide loomisele ja ulatuslikule katsetamisele, kuid need aitavad kaasa ka Euroopa rohe- ja digipöördele üldiselt. Lisaks toetab EL ka valdkonnaüleseid aspekte, nagu ökosüsteemi ülesehitamine, küberturvalisus, platvormide koostalitlusvõime, tehnoloogia integreerimine ja standardimine.
2023.–2024. aasta tööprogrammi projektikonkursid keskenduvad teadusuuringutele ja innovatsioonile kognitiivse andmetöötluse järjepidevuse valdkonnas ning kujunemisjärgus arukate asjade interneti platvormide ja detsentraliseeritud luureandmete katsetamisele. Need projektid näitavad asjade interneti ja servtehnoloogia kasutamist mitmes sektoris, edendades tööstuskoostööd avatud platvormide ja standardite kaudu, eesmärgiga saavutada Euroopa juhtpositsioon kogu servökosüsteemis.
Koostöö teadusringkondadega
Kõrgjõudlusega, serva- ja pilvandmetöötluse (HiPEAC) kogukond, mida toetab Euroopa Komisjon, kujutab endast ligikaudu 2000 andmetöötlussüsteemide teadlasest, tööstuse esindajast ja üliõpilasest koosnevat dünaamilist võrgustikku, et jälgida viimaseid suundumusi ja probleeme andmetöötluse valdkonnas.
Lisaks toetab Euroopa Komisjon projekti DISCOVER-US kaudu koostööd Ameerika Ühendriikide riikliku teadusfondiga, keskendudes hajutatud andmetöötluse ja sülemite luure uute kontseptsioonide alusuuringutele. See tegevus suurendab sünergiat, kogemuste ja teadmiste jagamist ning paneb aluse ELi ja USA teaduskoostöö ökosüsteemi loomisele.
Lisateavet käimasolevate teadus- ja innovatsiooniprojektide ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud ürituste ja võimaluste kohta leiab Euroopa pilvandmetöötluse ja asjade interneti portaalist. Algatuse eesmärk on luua tee pilvandmetöötluse, servatöötluse ja asjade interneti (CEI) järjepidevuse mõistmiseks ja arendamiseks, edendades koostööd paljude teadusprojektide, arendajate ja tarnijate, ärikasutajate ja selle uue tehnoloogilise paradigma võimalike kasutuselevõtjate vahel.
Euroopa tööstuse digitaliseerimise täiendavaid jõupingutusi suunatakse Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu, näiteks ühiste Euroopa andmeruumide kasutuselevõtuga sellistes prioriteetsetes sektorites nagu põllumajandus, energeetika ja liikuvus.
Asjade internet sektorite kaupa
Euroopa Komisjoni asjade interneti poliitika hõlmab mitut vertikaalset sektorit, edendades uute tehnoloogiate kasutamist, et hoogustada meie majanduse ja ühiskonna digi- ja rohepööret.
Rakenduse seisukohast on asjade internet ja digitehnoloogia digiülemineku peamised võimaldajad eri sektorites. Digiülemineku saavutamiseks teeb sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CONNECT) koostööd vastavate poliitikavaldkondade peadirektoraatidega, et toetada programmi „Euroopa horisont“ 5. teemavaldkonna „Kliima, energeetika ja liikuvus“ ning 6. teemavaldkonna „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“ digiprojekte.
Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (DG MOVE) ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat arendavad koostoimet Euroopa andmestrateegia ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia vahel, pöörates erilist tähelepanu ühtse Euroopa liikuvusandmeruumi kasutuselevõtule. Mõlemad peadirektoraadid on ühendanud jõud teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadiga (DG RTD) ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadiga (DG GROW), et arendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teemat mitme täiendava poliitika ning teadus- ja arendustegevuse kaudu.
Energeetika peadirektoraat (DG ENER) ja sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CONNECT) valmistavad ette energia digitaliseerimise tegevuskava järgseid meetmeid, et kiirendada ELi energiasüsteemi digitaalset ja kestlikku ümberkujundamist. See töö on kooskõlas komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppega, kavaga „REPowerEU“ ja digikümnendi poliitikaprogrammiga aastani 2030. Samuti käsitletakse selles andmevahetuse ja -kasutuse tõhustamist energiasektoris eesmärgiga luua ühine Euroopa energiaandmeruum.
Lisaks teeb põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI) koostööd sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadiga, et töötada välja ühine Euroopa põllumajanduse andmeruum, et tagada Euroopa põllumajandustööstuse digiüleminek. Praegusi meetmeid kaasrahastatakse programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Vastavate andmeruumide kasutuselevõttu toetatakse 2024. aastal programmi „Digitaalne Euroopa“ raames, tuginedes ELi liikmesriikide tegevusele.
Komisjoni eri peadirektoraatide tõhusa ja tiheda koostöö kaudu on EL eeskujuks sellistes valdkondades nagu õigusaktid, standardimine ja koostalitlusvõime, küberturvalisus, kestlik IKT ning teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu toetamine. Ta teeb nendes valdkondades koostööd asjaomaste sidusrühmadega nii avalikust kui ka erasektorist ja kodanikuühiskonnast.
Web 4.0 ja tööstuslikud virtuaalmaailmad
Ajendatuna asjade interneti objektide ja ühendatud süsteemide kasvust kõikjal, iseloomustab serva andmetöötluse keerukust andmete inflatsioon, andmetüüpide mitmekesisus ja ülesannete ühtlus.
Areng Web 4.0 ja uue virtuaalmaailma suunas rõhutab tekkivate võrgufunktsioonide rolli. See on üleminek asjade internetilt digitaalsete kaksikute internetile, pilvandmetöötluselt ja keskandmetöötluselt ruumiandmetöötlusele. See saab kasu kasutajaliidese tehnoloogiate edusammudest, nagu laiendatud reaalsus, ning kannustab automatiseerimist ja robootikat tööstusliku metaversumi visiooni suunas.
Komisjoni konsultatsioonid teadusringkondadega näitavad, et tööstuslik metaversum on küpsem kui tarbijakeskne metaversum. Sidusrühmad väljendasid oma seisukohti hajusteabe ja koostööl põhinevate tööstussüsteemide tähtsuse kohta asjade interneti kontiinumi raames osana laiematest pilvandmetöötluse kontiinumiga seotud probleemidest. Kuna tegemist on areneva valdkonnaga, tuleb teha täiendavat tööd, et uurida Euroopa sidusrühmade võimalusi ja probleeme.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Mine süvitsi
-
Euroopa Liidu digikümnendi poliitikaprogrammis seatakse digipöörde eesmärgid, mille üheks eesmärgiks on 10,000 kliimaneutraalse servasõlme. See tähendab, et pilvel, serval ja asjade internetil on suur roll.
-
Tuleviku asjade internet ja Edge Computing võivad revolutsiooniliselt muuta seda, kuidas tootmist ja protsesse korraldatakse ja jälgitakse läbi strateegiliste väärtusahelate.
-
Euroopa asjade interneti klastrite uuring annab põhjalikuma ülevaate selle valdkonna dünaamikast, teguritest ja eduteguritest.
-
Komisjon töötab selle nimel, et tagada asjade interneti seadmetele ja võrkudele, mille osa need on, tugevamad ja vastupidavamad turvaraamistikud.
-
Euroopa põllumajanduse digiteerimisel on märkimisväärne potentsiaal suurendada tõhusust, tulemuslikkust, kestlikkust ja konkurentsivõimet kogu sektoris.
Suuremahulised katseprojektid – andmestrateegia

Digitaalsed tööstusplatvormid on Euroopa digiüleminekus esirinnas, ühendades tehnoloogiakomponendid...

Komisjon on loonud ulatuslikud katseprojektid, et edendada põllumajanduse digiteerimist Euroopas.

Andmestrateegias keskendutakse inimeste esikohale seadmisele tehnoloogia arendamisel ning Euroopa...