ELi põllumajandussektori digitaliseerimine

Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029.pdf rõhutatakse seda potentsiaali, seades prioriteediks kogu toidu väärtusahela toetamise investeeringute ja innovatsiooni kaudu põllumajandusettevõtetes, ühistutes, põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetes ja VKEdes.

Kuidas muudab digiüleminek põllumajandussektorit?

Digitehnoloogia põllumajanduses võib suurendada põllumajandusettevõtete tulemuslikkust, suurendades kestlikkust, tootlikkust ja vastupanuvõimet, eelkõige asjade interneti tehnoloogiate, andurite, andmeanalüüsi (nt tehisintellektil põhineva) ja otsuste tegemise tugisüsteemide kaudu, mis toob kaasa paremini kohandatud ja täpsemad põllumajandustegevused.

Euroopas on tehtud jõupingutusi, et edendada digitehnoloogia integreerimist Euroopa põllumajandussektorisse. Euroopa Komisjon on toetanud mitut teadus- ja innovatsiooniprojekti (nt ATLAS, DEMETER)ning kasutuselevõtumeetmeid, nagu Euroopa ühine põllumajanduse andmeruum, mis kujundavad digiüleminekut ELi põllumajanduses. 

Põllumajanduslik väärtusahel hõlmab tootjaid, põllumajanduskemikaalide pakkujaid, toiduainete töötlejaid, jaemüüjaid ja tarbijaid. Digiülemineku kaudu saavad sidusrühmad kasu suuremast läbipaistvusest ja ühtlustatud protsessidest kogu väärtusahelas koos parema teabevahetuse, automatiseeritud andmeedastuse ja selliste tehnoloogiatega nagu plokiahel, mis võimaldavad toodete jälgimist. Lisaks võib digitehnoloogia suurendada tõhusust ja kulutõhusust väärtusahela kõigis etappides, vähendades sisendeid (nt energia) ja heitkoguseid.

Innovaatilised VKEd ja idufirmad võivad esile kerkida ja jõudsalt areneda, pakkudes uusi lahendusi, ideid ja perspektiive põllumajandusliku toidutööstuse ökosüsteemi ja selle probleemide kohta.

Hoolimata paljudest eelistest võib digiüleminek tekitada ka digilõhet, näiteks põllumajandustootjate vahel, kellel on juurdepääs tipptasemel tehnoloogiale, ja nende vahel, kellel seda ei ole. Neid erinevusi võivad mõjutada kaugus, põllumajandusettevõtete käive, põllumajandustootjate oskused ja vanus.

Miks on andmed põllumajanduses olulised?

Digirakenduste laialdasem kasutamine põllumajanduses toob kaasa suurema hulga andmeid, mis on väga spetsiifilised ja mitmekesised. Põllumajandusandmete kogumine hõlmab maad, põllukultuure, kariloomi, agronoomilisi andmeid, kliimaandmeid, masinaandmeid, finantsandmeid ja vastavusandmeid. Põllumajandustootjad võivad pidada teatavaid andmeid isiklikeks või tundlikeks, näiteks andmeid traktorite marsruutide või eduka tootmiseni viivate tegurite kohta. Muid andmeid võivad põllumajandusettevõtjad pidada konfidentsiaalseks. Põllumajandusandmed, eriti kui need on kättesaadavad paljudele põllumajandusettevõtetele, on majanduslikult olulised mitte ainult põllumajandustootjatele, vaid ka kogu väärtusahelale, nt turuprognooside, tootearenduse ja kindlustuse jaoks. Põllumajandustootjad on mures, et kolmandad isikud võivad nende andmeid kasutada ilma nende nõusolekuta või teadmata. Ärisaladuste kaitsmine on väga oluline.

Seetõttu on äärmiselt oluline tagada andmete jagamise, andmesuveräänsuse ja andmeturbe kaitsemeetmed, et suurendada usaldust ja mitte seada ohtu aruka põllumajanduse edasist arengut ja aktsepteerimist.

Selleks et hõlbustada andmete õiglast jagamist sektorite vahel, võttis EL vastu andmemääruse, mis jõustub 2025. aastal. Põllumajandusandmete jagamist käsitlevas ELi tegevusjuhendis.pdf, mille on koostanud rühm ELi toidutarneahela ühendusi, antakse suuniseid põllumajandusandmete kasutamise, eelkõige neile juurdepääsu ja nende kasutamise õiguse kohta.

Euroopa andmestrateegias kuulutaskomisjon välja ühtse Euroopa põllumajanduse andmeruumi (CEADS), et hõlbustada põllumajandusandmete usaldusväärset jagamist erasektori sidusrühmade (nt põllumajandustootjad, masinaehitusettevõtted, andmeteenuse osutajad) ja avaliku sektori asutuste vahel. Rakendamisel järgitakse etapiviisilist lähenemisviisi, alustades ettevalmistavast meetmest „AgridataSpace“,millele järgneb kasutuselevõtumeede, mida mõlemat rahastatakseprogrammist „DigitaalneEuroopa“.  

Üldiselt on põllumajandussektori jaoks oluliste andmete kasutamine ja taaskasutamine reguleeritud mitme ELi poliitika ja õigusaktiga.

 

Kuidas saame edendada digitaalset innovatsiooni Euroopa Liidu põllumajanduses?

 

Mitmed ELi programmid aitavad edendada uuenduslike digitehnoloogiate kasutuselevõttu põllumajanduslikus toidutööstuses. Strateegiline lähenemine programmitööle on kasulik. Eespool esitatud joonisel on näidatud, kuidas seda eesmärki ELi tasandil edendatakse: Teadusuuringute ja innovatsiooni meetmeid täiendavad kasutuselevõtumeetmed, et tagada uuenduslike lahenduste ulatuslikum turuletoomine ja lõppkasutajateni jõudmine. Peamised ELi rahastatavad meetmed hõlmavad kohapealseid teadusuuringuid ja innovatsiooni,mitut programmi „Euroopa horisont“projekti.pdf, programmi „Euroopa horisont“partnerlust.pdf Andmete põllumajandus ning Euroopa tehisintellekti katse- ja eksperimenteerimisrajatisi (TEF) põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas.pdf , Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi ningEuroopa ühise põllumajanduse andmeruumikasutuselevõttu. Muud täiendavad programmid ja poliitikad pakuvad näiteks toetust lõppkasutajate suutlikkuse suurendamiseks, nt põllumajandustootjatele ühise põllumajanduspoliitika raames.

Digi- ja andmetehnoloogia eelised ja probleemid põllumajanduses

Digitehnoloogia kasutamine põllumajanduses võib tuua mitmesugust kasu:

• Tootmise optimeerimine: Digiüleminek võib aidata põllumajandustootjatel teha paremaid otsuseid, optimeerida tegevust ja suurendada tootlikkust, mis toob kaasa suurema kasumi ja kestlikuma põllumajandussektori. Täppispõllumajanduse tehnoloogiad vähendavad sisendeid ja tootmiskulusid ning põllumajandustegevuse keskkonnajalajälge, optimeerides ressursside kasutamist ja vähendades jäätmeid.

• Loomade heaolu parandamine: Digitaalsed rakendused võivad suurendada loomade heaolu, näiteks jälgides terviseseisundit (vt joonis 1).

• Paremad töötingimused: Automatiseerimine ja optimeerimine digitehnoloogia, sealhulgas robootika abil vähendab põllumajandustootjate füüsilist ja vaimset töökoormust, mis toob kaasa paremad töötingimused.

• Suurem läbipaistvus: Konkreetsed digitehnoloogiad, nagu plokiahel, parandavad põllumajandustoodete jälgitavust ja läbipaistvust väärtusahelas, võimaldades tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. 

• Suurem konkurentsivõime: Digiüleminek aitab Euroopa põllumajandussektoril jääda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja luues uusi ärivõimalusi kõigile väärtusahelas osalejatele.

Vaatamata kasule on endiselt probleeme:

• Teadlikkuse ja oskuste puudumine: Paljud põllumajandustootjad ei pruugi olla teadlikud digiteerimise võimalikust kasust ning neil ei pruugi olla vajalikke oskusi ja ressursse uute tehnoloogiate kasutamiseks. 

• Digitaalsed lõhed: Paljudes maapiirkondades puudub endiselt usaldusväärne ja taskukohane internetiühendus, mis takistab digitehnoloogia kasutuselevõttu, mis on üks peamisi tegureid, mis tekitab põllumajandustootjate vahel digitaalseid lõhesid.

• Kulutasuvuse puudumine: Teatavate digitehnoloogiate rakendamise kulud võivad olla suuremad kui võimalik kasu, eriti väikepõllumajandustootjate jaoks. 

• Usalduse vajadus andmete jagamise vastu: Põllumajandustootjate mure andmete privaatsuse ja omandiõiguse pärast võib takistada andmete jagamist põllumajandussektori eri osalejate vahel.

• Puudused koostalitlusvõimes: Eri süsteemide koostalitlusvõime puudumine, kuna paljud eri kaubamärkide digirakendused või -masinad ei pruugi ühilduda, mis raskendab andmete jagamist ja integreerimist.

Tagamaks, et digiüleminek on kaasav ja kõigile kättesaadav, peavad poliitikakujundajad, tööstuse juhid ja tehnoloogia pakkujad tegema koostööd, et edendada digiteerimisest saadavat kasu läbipaistvalt ning toetada põllumajandustootjaid koolituse, ressursside ja stiimulitega uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Seda tehes saab Euroopa põllumajandussektor maksimeerida digiajastust saadavat kasu, parandades kestlikkust ja kasumlikkust ning tegeledes samal ajal pakiliste küsimustega, nagu toiduga kindlustatus ja kliimamuutused.