Euroopa põllumajandussektori digitaliseerimine

Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 rõhutatakse seda potentsiaali, seades esikohale kogu toidu väärtusahela toetamise põllumajandusettevõtetesse, ühistutesse, põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetesse ja VKEdesse tehtavate investeeringute ja innovatsiooni kaudu.

Kuidas muudab digiüleminek põllumajandussektorit?

Digitehnoloogia põllumajanduses võib suurendada põllumajandusettevõtete tulemuslikkust, suurendades kestlikkust, tootlikkust ja vastupanuvõimet, eelkõige asjade interneti tehnoloogia, andurite, andmeanalüüsi (nt tehisintellektil põhineva) ja otsuste tegemise tugisüsteemide kaudu, mille tulemuseks on paremini kohandatud ja täpsem põllumajandustegevus.

Euroopason tehtud edusamme digitehnoloogia integreerimisel Euroopa põllumajandussektorisse. Euroopa Komisjon on toetanud mitut teadus- ja innovatsiooniprojekti (R&I) (nt ATLAS, DEMETER)ning kasutuselevõtumeetmeid, nagu ühtne Euroopa põllumajanduslik andmeruum, mis kujundavad digiüleminekut ELi põllumajanduses. 

Põllumajanduslik väärtusahel hõlmab tootjaid, põllumajanduskemikaalide tarnijaid, toiduainete töötlejaid, jaemüüjaid ja tarbijaid. Digiülemineku kaudu saavad sidusrühmad kasu suuremast läbipaistvusest ja ühtlustatud protsessidest kogu väärtusahelas koos parema teabevahetuse, automatiseeritud andmeedastuse ja selliste tehnoloogiatega nagu plokiahel, mis võimaldavad toodete jälgimist. Lisaks võib digitehnoloogia suurendada tõhusust ja kulutõhusust väärtusahela kõigis etappides, vähendades sisendeid (nt energia) ja heidet.

Innovaatilised VKEd ja idufirmad võivad tekkida ja areneda, pakkudes uusi lahendusi, ideid ja perspektiive põllumajandusliku toidutööstuse ökosüsteemi ja selle probleemide kohta.

Hoolimata paljudest eelistest võib digiüleminek tekitada ka digilõhet, näiteks põllumajandustootjate vahel, kellel on juurdepääs tipptasemel tehnoloogiale, ja nende vahel, kellel seda ei ole. Neid erinevusi võivad mõjutada kaugus, põllumajandusettevõtete käive, oskused ja põllumajandustootjate vanus.

Miks on andmed põllumajanduses olulised?

Digirakendustelaialdasem kasutamine põllumajanduses toob kaasa suurema andmehulga, mis on väga spetsiifiline ja mitmekesine. Põllumajandusandmete kogumine hõlmab maad, põllukultuure, kariloomi, agronoomilisi andmeid, kliimaandmeid, masinaandmeid, finantsandmeid ja vastavusandmeid. Põllumajandustootjad võivad pidada teatavaid andmeid isiklikeks või tundlikeks, näiteks andmeid traktorite marsruutide või eduka tootmiseni viivate tegurite kohta. Põllumajandusettevõtted võivad pidada muid andmeid konfidentsiaalseks. Põllumajandusandmed, eriti kui need on kättesaadavad paljudele põllumajandusettevõtetele, on majanduslikult olulised mitte ainult põllumajandustootjatele, vaid ka kogu väärtusahelale, nt turuprognooside, tootearenduse ja kindlustuse jaoks. Põllumajandustootjad on mures, et kolmandad isikud võivad nende andmeid kasutada ilma nende nõusolekuta või teadmata. Ärisaladuste kaitsmine on väga oluline.

Seetõttu on väga oluline tagada andmete jagamise, andmesuveräänsuse ja andmeturbe kaitsemeetmed, et suurendada usaldust ning mitte ohustada aruka põllumajanduse edasist arengut ja aktsepteerimist.

Selleks et hõlbustada andmete õiglast jagamist sektorite vahel, võttis EL vastu andmemääruse, mis jõustub 2025. aastal. Põllumajandusandmete jagamist käsitlevas ELi tegevusjuhendis.pdf,mille koostas rühm ELi toidutarneahela ühendusi, antakse juhiseid põllumajandusandmete kasutamise, eelkõige neile juurdepääsu ja nende kasutamise õiguste kohta.

Euroopa andmestrateegias kuulutaskomisjon välja ühtse Euroopa põllumajanduse andmeruumi (CEADS), et hõlbustada põllumajandusandmete usaldusväärset jagamist erasektori sidusrühmade (nt põllumajandustootjad, masinaehitusettevõtted, andmeteenuste osutajad) ja avaliku sektori asutuste vahel. Rakendamisel järgitakse etapiviisilist lähenemisviisi, alustades ettevalmistava meetmega „AgridataSpace“,millele järgneb kasutuselevõtumeede, mida mõlemat rahastatakseprogrammist „DigitaalneEuroopa“.  

Põllumajandussektori jaoks oluliste andmete kasutamist ja taaskasutamist reguleeritakse üldiselt mitme ELi poliitikavaldkonna ja õigusaktiga.

 

Kuidas edendada digitaalset innovatsiooni Euroopa Liidu põllumajanduses?

 

Mitmed ELi programmid aitavad edendada uuenduslike digitehnoloogiate kasutuselevõttu põllumajanduslikus toidutööstuses. Kasuks tuleb strateegiline lähenemine programmitööle. Ülaltoodud jooniselt on näha, kuidas seda eesmärki ELi tasandil edendatakse: Teadusuuringute ja innovatsiooni (R&I) meetmeid täiendavad kasutuselevõtumeetmed, et tagada uuenduslike lahenduste laiendamine, viies need vastavalt turule ja lõppkasutajateni. Peamised ELi rahastatavadmeetmed hõlmavad teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas mitut programmi „Euroopa horisont“projekti.pdf, programmi „Euroopa horisont“ partnerlust.pdf Andmete põllumajandus ning tehisintellekti Euroopa katse- ja eksperimenteerimisrajatisi põllumajanduslikus toidutööstuses.pdf, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi ningEuroopa ühise põllumajandusliku andmeruumikasutuselevõtu valdkonnas. Muude täiendavate programmide ja poliitikatega toetatakse näiteks lõppkasutajate, nt põllumajandustootjate suutlikkuse suurendamist ühise põllumajanduspoliitika raames.

Digi- ja andmetehnoloogia eelised ja probleemid põllumajanduses

Digitehnoloogia kasutamine põllumajanduses võib tuua mitmesugust kasu:

• Tootmise optimeerimine: Digiüleminek võib aidata põllumajandustootjatel teha paremaid otsuseid, optimeerida tegevust ja suurendada tootlikkust, mis toob kaasa suurema kasumi ja kestlikuma põllumajandussektori. Täppispõllumajanduse tehnoloogiad vähendavad sisendi- ja tootmiskulusid ning põllumajandustegevuse ökoloogilist jalajälge, optimeerides ressursikasutust ja vähendades jäätmeid.

• Loomade heaoluparandamine: Digitaalsed rakendused võivad suurendada loomade heaolu, nt terviseseisundi jälgimise kaudu (vt joonis 1).

• Paremad töötingimused: Automatiseerimine ja optimeerimine digitehnoloogia, sealhulgas robootika abil vähendab põllumajandustootjate füüsilist ja vaimset töökoormust, mis toob kaasa paremad töötingimused.

• Suurem läbipaistvus: Konkreetsed digitehnoloogiad, nagu plokiahel, parandavad põllumajandustoodete jälgitavust ja läbipaistvust väärtusahelas, võimaldades tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. 

• Suurem konkurentsivõime: Digiüleminek aitab Euroopa põllumajandussektoril jääda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja luues uusi ärivõimalusi kõigile väärtusahelas osalejatele.

Vaatamata eelistele on endiselt probleeme:

• Teadlikkuse ja oskuste puudumine: Paljud põllumajandustootjad ei pruugi olla teadlikud digitaliseerimise võimalikest eelistest ning neil võivad puududa uute tehnoloogiate kasutamiseks vajalikud oskused ja ressursid. 

• Digitaalsed lõhed: Paljudes maapiirkondades puudub endiselt usaldusväärne ja taskukohane internetiühendus, mis takistab digitehnoloogia kasutuselevõttu, mis on üks peamisi tegureid, mis põhjustab põllumajandustootjate vahel digilõhet.

• Kulutasuvusepuudumine: Teatavate digitehnoloogiate rakendamise kulud võivad olla suuremad kui võimalik kasu, eriti väikepõllumajandustootjate jaoks. 

• Usalduse vajadus andmete jagamise vastu: Põllumajandustootjate mure andmete privaatsuse ja omandiõiguse pärast võib takistada andmete jagamist põllumajandussektori eri osalejate vahel.

• Koostalitlusvõime puudused: Eri süsteemide koostalitlusvõime puudumine, kuna paljud eri kaubamärkide digitaalsed rakendused või masinad ei pruugi ühilduda, mistõttu on raske andmeid jagada ja integreerida.

Tagamaks, et digiüleminek on kaasav ja kõigile kättesaadav, peavad poliitikakujundajad, tööstusjuhid ja tehnoloogia pakkujad tegema koostööd, et edendada läbipaistvalt digiüleminekust saadavat kasu ning toetada põllumajandustootjaid koolituse, ressursside ja stiimulitega uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Seda tehes saab Euroopa põllumajandussektor maksimeerida digiajastust saadavat kasu, parandades kestlikkust ja kasumlikkust, tegeledes samal ajal pakiliste küsimustega, nagu toiduga kindlustatus ja kliimamuutused.