Raadiospektri kasutamine

Traadita lairibaühendus

Traadita lairibaside tagab laialdase katvuse ja ühenduvuse ühiskondlikele ja tööstuslikele vajadustele. Eri põlvkondade maapealsed mobiilsidevõrgud (GSM-st 5G-ni), mida täiendavad Wi-Fi raadio-kohtvõrgud, võimaldavad juurdepääsu internetile kõigile kodanikele, olenemata nende elukohast, töötamisest ja reisimisest. Veelgi enam, traadita lairibaühendus võimaldab ühendada igat liiki masinaid ja objekte („asjade internet“). Juurdepääs mobiilsidele on kasutusel ka lennukite ja merelaevade pardal.

Täiustatud 5G-ühenduvus on digiteerimise ja äritegevuse ümberkujundamise peamine võimaldaja mitmesugustes tööstussektorites (vertikoloogia), nagu maantee- ja raudteetransport, arukas tootmine (tööstus 4.0), tervishoid ja põllumajandus. Raadiospekter on tehtud kättesaadavaks automatiseeritud autode ja rongide toetamiseks – ELi ühtlustatud 5,9 GHz sagedusala (5 875–5 935 MHz) võimaldab sõidukite ja sõidukite vahelist ühenduvust teedel ning raadio teel juhitavat raudteetransporti linnades. Sagedusalad 874,4–880,0 MHz koos 919,4–925,0 MHz ja 1900–1 910 MHz on ELis ühtlustatud ka raudtee liikuva raadio (RMR) jaoks, mille eesmärk on tagada raudteetegevuse üldine kontroll ja juhtimine.

Mobiilne side

Mobiilsidest on saanud meie elu lahutamatu osa, võimaldades ühenduvust kõikjal ja igal ajal. Kodanikud, ettevõtted ja organisatsioonid kogu maailmas sõltuvad üha enam mobiilsidest, et nad saaksid suhelda, töötada ja koostööd teha.

Raadiospektri haldamine mobiilside jaoks peab olema arukas ja tõhus, et vältida eri kasutajate vahelisi häireid, maksimeerida kasutajate kasu ühenduvuse ja jätkusuutlikkuse seisukohast ning edendada innovatsiooni ja teenuseid ühtsel turul. Nende eesmärkide saavutamiseks kogu liidus ja võttes arvesse tänaseid sotsiaalmajanduslikke probleeme, on komisjon koostöös liikmesriikidega töötanud välja ELi tasandi spektripoliitikat ning koordineerinud raadiospektri jaotamist ühtlustatud tehnilistel tingimustel ning riiklike spektri eraldamise menetluste kavandamist ja rakendamist.

Kooskõlas raadiospektrit käsitleva otsusega ja Euroopa elektroonilise side seadustikuga töötab komisjon välja tehnilised rakendusotsused, et tagada raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise ühtlustatud tingimused kogu liidus. Juba rohkem kui 4 GHz raadiospektrit on ELi tasandil kindlaks määratud ja ühtlustatud maapealsete süsteemide jaoks, mis on võimelised pakkuma traadita elektroonilise lairibaside teenuseid (sealhulgas mobiilside), mis hõlmavad madalaid, keskmisi ja kõrgsageduslikke sagedusalasid kooskõlas tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetega.

Komisjon on jälginud ja analüüsinud ka riiklikke spektri eraldamise menetlusi liikmesriikides, et tagada piisava raadiospektri õigeaegne kättesaadavus investeerimist soodustavatel tingimustel ELi ühtlustatud sagedusalades laialt levinud traadita (sealhulgas mobiilside) võrkude kasutuselevõtuks.

Väikeste rakkude võrk 5G jaoks

Arukamad traadita võrgud, sealhulgas väikesed rakud ja hajutatud antennid, on täieliku 5G kasutuselevõtu eeltingimus. Sellega seoses on komisjoni rakendusmääruses sätestatud selliste väikeste elementide füüsilised ja tehnilised omadused, mis on vabastatud mis tahes individuaalsest linnaplaneerimisloast või muudest individuaalsetest eellubadest. Rakendusmääruses esitatud väikese elemendi määratlus kehtestab nende väikeste elementide käitiste suuruse ja eralduva võimsuse suhtes ranged piirangud.

Käesoleva määrusega tagatakse ka rahvatervise kaitse kokkupuute eest elektromagnetväljadega ja väikeste rakkude visuaalse integreerimise eest. Selleks nähakse ette vastavus elektromagnetväljade (EMF) piirangutele üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutuselevõtul, mida on soovitatud ELi tasandil. Need elektromagnetväljade piirnormid tagavad 50 korda madalama varu tasemest, mis on esitatud rahvusvahelistes teaduslikes tõendites, millel on potentsiaalne mõju inimeste tervisele. Määruses käsitletakse ka väikeste rakkude visuaalset välimust, et vältida visuaalset segadust. Selles sätestatakse ühtse ja integreeritud käitise spetsifikatsioonid, andes samas riiklikele ametiasutustele vahendid väikeste elementide üldise kasutuselevõtu järelevalveks.

Tööstusliku kasutamise juhtumid

Usaldusväärse ja vastupidava traadita ühenduvuse kasutuselevõtt on muutumas üha vajalikumaks ärikriitiliste tööstusprotsesside jaoks, näiteks automatiseeritud tootmise jaoks arukates tehastes (tööstus 4.0). 5G ühenduvust saab kasutada andurite ühendamiseks erinevate masinatega, võimaldades tehastel, lennuettevõtjatel, autotootjatel ja teistel tööstusettevõtjatel jälgida ja hallata seadmeid ja tooteid hoolduse ja remondi eesmärgil. Näiteks saab sensoritelt kogutud andmeid edastada 5G-võrgu kaudu protsessoritele masinõppe algoritmidega, et prognoosida seadme tulevast käitumist enne tõsise kahju tekkimist. Lisaks tugineb tööstuslik tootmine suure täpsusega, kaugjuhtimisele, autonoomsetele robotitele ja siseruumides kasutatavatele sõidukitele, mis on ühendatud missioonikriitilisse 5G eraettevõtete võrku.

Sel eesmärgil on komisjon volitanud Euroopa postside- ja telekommunikatsioonikonverentsi (CEPT) uurima liidus 3,8–4,2 GHz sagedusalas 3,8–4,2 GHz kohaliku võrgu ühenduvust pakkuvate maapealsete traadita lairibasüsteemide võimalikku kasutuselevõttu. Algatuse eesmärk on edendada tööstusliku 5G ökosüsteemi arendamist, spektri tõhusat kasutamist ja uuenduslike jagamistingimuste kasutuselevõttu selles sagedusalas 5G vertikaalsete rakenduste ja turgu valitsevate kasutajate vahel (nt kosmosest maasse suunduvad satelliidiühendused).

Mobiilne side lennukite ja laevade pardal

Multimeediakogemust saab juba pakkuda mobiilse tehnoloogia (sh 4G) kaudu reisijatele, kes reisivad lennukite ja laevade pardal. 5G ühenduvuse lisamine õhusõidukitele ja merelaevadele parandab kodanikele reisimise ajal kättesaadavaid sideteenuseid, kasutades samal ajal uusimat kättesaadavat mobiilsidetehnoloogiat ja tagades spektri tõhusa kasutamise. Mobiilside õhusõiduki pardal (MCA/MCV) on süsteem, mis võimaldab reisijatel kasutada oma mobiilseid seadmeid (nt nutitelefonid). Praegu on mobiilside- ja MCV-teenused piiratud arvul õhusõidukitel ja laevadel ning huvi laiendada neid teenuseid nii ulatuse kui ka katvuse poolest kasvab.

Mobiilside õhusõiduki pardal

Aastal kehtestas komisjon ühtlustatud tehnilised eeskirjad GSM (2G) teenuste käivitamiseks sagedusalas 1 800 MHz üleeuroopaliste mobiilsideteenuste osutamiseks õhusõiduki pardal. Seejärel ajakohastas komisjon neid tehnilisi eeskirju 2013. aastal, et lisada lisaks GSM (2G) sagedusalale 1 800 MHz UMTS-tehnoloogia (3G) paarissagedusalas 2 GHz ja LTE tehnoloogia (4G). See tähendab, et reisijad said seejärel kasutada oma mobiilseid terminale lairibateenuste jaoks, nagu internetiühendus mobiilsideseadmetega varustatud lennukis. Komisjon muutis 2016. aastal otsuseid, et lihtsustada mobiilsidet õhusõiduki pardal.

Mobiilside laeva pardal

Sarnaselt mobiilsidega kehtestas komisjon 2010. aastal ühtlustatud tehnilised eeskirjad GSM (2G) teenuste käivitamiseks sagedusalas 1 800 MHz üleeuroopaliste mobiilsideteenuste osutamiseks laevade pardal. Seejärel ajakohastas komisjon neid tehnilisi eeskirju 2017. aastal, et lisada lisaks GSM (2G) sagedusalale UMTS (3G) sagedusalas 2 GHz ja LTE tehnoloogia (4G) 1 800 MHz sagedusalas. See tähendab, et reisijad said seejärel kasutada oma mobiilseid terminale lairibateenuste jaoks, nagu internetiühendus MCV-seadmega varustatud laeval.

Audiovisuaalsed teenused

Spekter on audiovisuaalse sisu traadita levitamise peamine komponent. Maapealne ringhääling on Euroopa audiovisuaalmudeli oluline element ja täidab olulisi avaliku poliitika eesmärke, nagu kultuuriline mitmekesisus ja meedia mitmekesisus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega tagatakse, et sagedusala 470–694 MHz (UHF-sagedusala), mida kasutatakse maapealseks ringhäälinguks, reserveeritakse maapealse digitaaltelevisiooni (DTT) ning programmide koostamise ja erisündmuste (PMSE) kasutamiseks vähemalt aastani 2030. Sel viisil on maapealse digitaaltelevisiooni ja PMSE pakkujatel investeeringute ja innovatsiooni jaoks pikaajaline prognoositavus. Liikmesriik võib otsustada kasutada seda muude teenuste jaoks, kuid selline kasutamine peab olema kooskõlas riiklike ringhäälinguvajadustega ja see ei tohi kahjustada ringhäälingut naaberriikides. UHFi otsuse ettepanek tehti Lamy 2014. aasta augusti aruande ja raadiospektripoliitika töörühma 2015. aasta veebruari arvamuse alusel.

Alla 700 MHz UHF-sagedusala kasutamist käsitleva uuringu eesmärk on hõlbustada Euroopa Komisjoni aruannet UHF-sagedusala kasutamise arengu kohta. Uuringus hinnatakse UHF bändi kasutamisega seotud tehnoloogilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja rahvusvahelisi aspekte.

Satelliitside äärealadel

Satelliitside ja satelliitide kogutud andmed on muutunud hädavajalikuks paljude rakenduste jaoks. Satelliidid pakuvad ohutusteenuseid ja muid teenuseid aladele, mis ei ole maapealsed võrgud, näiteks merel, õhus ja mägipiirkondades. Need aitavad ületada digitaalset lõhet, võimaldades juurdepääsu traadita lairibaühendusele maapiirkondades ja äärealadel. Nad võivad hõlbustada telesignaalide edastamist kogu kontinendil. Satelliitnavigatsiooniteenused aitavad parandada liikuvust ja vähendada õnnetuste arvu. Maa-uuringute või meteoroloogiliste satelliitide ning muude teaduslike satelliitide kogutud andmed hõlbustavad ilmaennustust ja aitavad jälgida kliimamuutusi.

Satelliitide kasutatavaid sagedusi koordineeritakse vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) menetlustele, tagades kahjulike piiriüleste häirete vältimise või minimeerimise. ITU peab ka määratud sageduste ja satelliitorbiitide registrit. ITU menetlused ei laiene riiklikul tasandil hallatavate satelliitteenuste valikule ja volitamisele.

Kuna satelliidid toetavad mitmeid olulisi ELi poliitikavaldkondi, nagu roheline kokkulepe ja programmid, nagu Galileo ja Copernicus, peaksid liikmesriigid ja komisjon vastavaltraadiospektripoliitika programmile tegema selliste satelliitteenuste jaoks kättesaadavaks piisava spektri ja seda piisavalt kaitsma.

Komisjon oli juba 2007. aastal ühtlustanud 2 GHz sagedusala kasutamise tingimused liikuva kosmoseside süsteemides ELis. Need on teenused, mida osutab satelliitsüsteem, mis suhtleb maapealsete kaasaskantavate terminalidega, mida saab vedada isik või paigaldada laevale või autole. Lisaks loodi ELi tasandil erimenetlus liikuva kosmoseside operaatorite valimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu eraldi otsuse alusel. Selle alusel võttis komisjon 2009. aastal vastu otsuse, millega valiti välja kaks liikuva kosmoseside operaatorit. Seejärel andsid liikmesriigid nendele operaatoritele spektrikasutusõigused 18 aastaks.

Litsentsivaba spekter

Spektri kasutusõigus litsentsivabades sagedusalades antakse seadmetele, mis vastavad teatavatele spektri jagamise tehnilistele tingimustele. Litsentsivabade seadmete üksikkasutajad ei ole aga häirete eest kaitstud ja neile ei anta mingit garantiid teenuse kvaliteedi kohta.

Ühtlustatud litsentsivaba spektrikasutuse puhul on kaks peamist kategooriat: Lühimaaseadmed (SRD) ja traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadio-kohtvõrgud (WAS/RLAN), mida reguleerivad komisjoni rakendusotsused raadiospektrit käsitleva otsuse kohase spektri ühtlustamise kohta ning raadioseadmete direktiiv.

Lühiajalised seadmed

Lähitoimeseadmed (SRD) on tavaliselt massituru kaasaskantavad tooted, mida on lihtne võtta ja kasutada piiriüleselt. Spektrile juurdepääsu tingimuste erinevused liikmesriikides võivad seega takistada nende vaba liikumist, suurendada tootmiskulusid ja tekitada lubamatust kasutamisest tulenevate kahjulike häirete ohtu teistele raadiorakendustele ja -teenustele. Nende probleemide vältimiseks või minimeerimiseks tagatakse komisjoni 2006. aasta rakendusotsustega, mida muudeti 2019. aastal, ning lähitoimeseadmete ühtlustatud spektrit käsitleva otsusega alates 2018. aastast spektri kasutamise ühtlustatud tehnilised tingimused mitmesuguste lähitoimeseadmete puhul.

Sagedusalade spektrikasutuse tehniliste tingimuste ühtlustamine (mis on ette nähtud komisjoni kahe otsusega) toetab mitmeid muid ELi poliitikavaldkondi (nt asjade internet, meditsiiniseadmed, transpordi- ja liiklustelemaatika). Sektoripõhiste dokumentide kasvava majandusliku tähtsuse ning tehnoloogia ja ühiskonna nõudmiste kiire muutumise tõttu, mis toob kaasa uusi rakendusi, on mõlema otsuse korrapärane muutmine vajalik.

Traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadiokohtvõrgud (WAS/RLAN)

Traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadiokohtvõrgud (WAS/RLAN) on lairiba-raadiosüsteemid, mis võimaldavad traadita juurdepääsu avalikele ja erarakendustele, olenemata selle aluseks olevast võrgu topoloogiast. Komisjoni 2003. aasta soovituses kutsuti liikmesriike üles võimaldama üldkasutatavatele elektroonilistele sidevõrkudele ja -teenustele juurdepääsu üldkasutatavatele raadio-kohtvõrkudele ja -teenustele, kui selleks on vaja maksimaalselt üldluba. Lisaks reguleerib raadio-kohtvõrke Euroopa elektroonilise side seadustik, milles määratletakse need väikese võimsusega traadita juurdepääsusüsteemidena, mis töötavad väikeses ulatuses ja millel on väike oht häirida teisi selliseid süsteeme, mida teised kasutajad kasutavad vahetus läheduses ja kasutavad ainuõiguseta ühtlustatud raadiospektrit.

Traadita juurdepääsusüsteeme saab kasutusele võtta nii hoonetes kui ka väljaspool hooneid või muid ruume, tavaliselt geograafiliselt piiratud aladel. Lairiba raadio-kohtvõrgud kui WASi alamhulk on tänapäeval kasutusel olevad peamised seadmed, mida kasutatakse peamiselt hoonetes. Tüüpilised WAS/RLAN-rakendused hõlmavad kodudes, koolides, haiglates, hotellides, konverentsikeskustes, raudteejaamades, lennujaamades, kaubanduskeskustes jne pakutavaid avalikke ja erarakendusi. Seda tüüpi traadita rakendused võivad olla kas teisaldatavad või mobiilsed. Need on tavaliselt mõeldud traditsiooniliste äritoodete, nagu personaalarvutid, sülearvutid, tööjaamad, serverid, printerid ja muud võrguseadmed, samuti digitaalsed tarbeelektroonikaseadmed kodu- või ärikeskkonnas ühendamiseks.

Oli/RLANid aitavad märkimisväärselt kaasa eesmärgile hõlmata gigabitivõrk kõiki kodumajapidamisi – vastavalt komisjoni Euroopa gigabitiühiskonda käsitlevale strateegiale peaks kõigil peamistel sotsiaal-majanduslikel keskustel (sealhulgas koolid, transpordisõlmed ja peamised avalike teenuste osutajad) ning digitaalselt intensiivsetel ettevõtetel olema juurdepääs internetiühendusele, mille alla- või üleslaadimiskiirus on 2025. aastaks 1 gigabiti andmeid sekundis (Gbit/s). Kõigil liidu leibkondadel peaks olema internetiühendus allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida saab uuendada 1 Gbit/s.

Liidu ühtlustatud spektriressursid traadita lairibaühenduse pakkumiseks WAS/RLANide kaudu on kättesaadavad sagedusalades 2,4 GHz (2 400–2 483,5 MHz), 5 GHz (5 150–350 MHz ja 5 470–5 725 MHz), mida ühtlustati komisjoni 2005. aasta otsusega ja mida muudeti 2007. aastal, ning 2021. aastal ühtlustatud sagedusalades 6 GHz ( 5945–6 425 MHz). WAS/RLANide ühtlustatud spekter peaks vastama seadmete kasvavale arvule ja mitmekesisusele ning ühenduse kiiruse ja andmeliikluse mahu suurendamisele. See peaks toetama paljusid rakendusi (sealhulgas videokonverentsid, meedia allalaadimine, telemeditsiin, veebiõpe ja -mängud, liitreaalsus ja virtuaalreaalsus), mis vajavad gigabitikiiruse saavutamiseks suurt ribalaiust.