Testimis- ja katserajatised (TEFid): Küsimused ja vastused

Suuremahulised etalonkatse- ja katsetamisrajatised (TEFid) pakuvad füüsiliste ja virtuaalsete rajatiste kombinatsiooni, kus tehnoloogia pakkujad saavad eelkõige tehnilist tuge, et katsetada oma uusimat tehisintellektil põhinevat tarkvara ja riistvaratehnoloogiat (sealhulgas tehisintellektil põhinevat robootikat) reaalmaailmas.

See hõlmab toetust uusimate tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate täielikuks integreerimiseks, katsetamiseks ja katsetamiseks, et lahendada probleeme/parandada lahendusi konkreetses rakendussektoris, sealhulgas valideerimist ja tutvustamist. Nad keskenduvad küpsete tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate ja lahenduste katsetamisele, mida on laborites juba katsetatud ja mida tuleb katsetada reaalsetes keskkondades.

Tehnoloogiafoorumid püüavad toetada tehnoloogiapakkujaid, kellel on vajalikud teadmised oma lahenduste integreerimiseks ja valideerimiseks TEFides, kuid me eeldame, et tehnoloogiafoorumid kaasavad tehnoloogia lõppkasutajaid, et maksimeerida nende mõju (eriti lõppkasutajad võivad olla kaasatud katsestsenaariumide, protokollide ja näitajate määratlemisse, mis on nende sektorite jaoks kõige asjakohasemad ja mõjusamad).

Digitaalse Euroopa programmiga nähakse ette neli valdkondlikku TEFi: põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, tootmine ning arukad linnad ja kogukonnad. Kõiki nelja rahastavad liikmesriigid.

Tipptasemel tehisintellektil põhinevate tarkvara- ja riistvaralahenduste ja toodete katsetamine ja katsetamine reaalmaailma keskkondades ja mastaabis on oluline samm tehnoloogia turule toomisel. Investeeringute optimeerimiseks kavatseb komisjon kaasrahastada programmi „Digitaalne Euroopa“ (DIGITAL) kaudu piiratud arvu spetsialiseerunud suuremahulisi tugipunkte, mis vastavad Euroopa tehnoloogiapakkujate vajadustele.

TEF-ide eri kihtide eristamiseks kasutame järgmist terminoloogiat:

• 1 valdkondlik(ad) TEF(id), nt tootmise jaoks, on üks konsortsium;
• 1 konsortsium on mitmest sõlmest ja vajaduse korral väiksematest satelliitidest koosnev võrgustik;
• 1 sõlmpunkt osutab teenuseid ja omab taristut, nagu on sätestatud tööprogrammis ja tulevases konkursikutse tekstis vastavate valdkondlike TEFide jaoks. Üks sõlm võib olla üks või mitu (seaduslikku) toetusesaajat;
• 1 satelliit on väiksem katserajatis kui sõlm, kuid vastab siiski konkursikutse tekstis sätestatud miinimumkriteeriumidele. See satelliit võib pakkuda füüsilist ja/või kaugjuurdepääsu.

Sektori kohta antakse üks toetus ja seega ainult üks konsortsium, mis koosneb erinevatest sõlmedest. Kui ühest sõlmpunktist oleks raske jõuda skaalani, võiks üks või mitu sõlmpunkti hõlmata ühte või mitut satelliiti, et täiendada oma testimisteenuseidgeograafilise katvusega. Nendel juhtudel on ette nähtud kaks erinevat stsenaariumi:

Nendel juhtudel on ette nähtud kaks erinevat stsenaariumi:

• 1. stsenaarium: Üks sõlm töötab otse väiksemate satelliitidega, mis ise on sõlmest väiksemad, kuid aitavad kaasa sama sõlme pakkumisele. Koos pakuvad sõlm ja selle satelliidid suuremahulist rajatist, mis võimaldab testida mastaapselt sellest, mida üks sõlm võiks. Seetõttu täiendavad need satelliidid sõlmpunkti, nii et nad koos saavutavad kriitilise massi.
• Stsenaarium 2: Üks sõlm, mis koosneb mitmest satelliidist, mille suurus on väiksem kui sõlme, kuid mis kokku vastavad sõlme kriteeriumidele, võimaldades testida skaalal. See nõuaks väga tugevat kooskõlastamist satelliitide vahel, et pakkuda ühtset pakkumist koos.

Stsenaariumid 1 ja 2 viitavad ka sellele, et üks sõlm ei pea olema ühes või isegi ühes riigis. Samamoodi ei pea kõik ühe sõlme osapooled pakkuma füüsilist juurdepääsu. Siiski on vajalik füüsiline juurdepääs sõlme tasandil (vt allpool).

Kõik sõlmed peavad pakkuma teenuseid ja taristut, nagu on nõutud tööprogrammis ja konkursikutse tekstis. Nad võiksid siiski keskenduda võrgu osana ulatuslike tehisintellektilahenduste katsetamise konkreetsetele aspektidele.

Illustreeriva näitena võiks tervishoius keskenduda üks sõlm vähile ja teine eakate hooldusele. Selles näites selgitatakse mõistet, kuid ei osutata komisjoni eelistustele.

TEFid sektoriti pakuvad huvitatud tehnoloogia pakkujatele ühtset digitaalset juurdepääsupunkti, mis suunab neid valima neile sobivaima sõlme. Iga sõlm toimib ka võrgu füüsilise juurdepääsupunktina, aidates kasutajatel navigeerida kõige sobivama partnerini.

Me eelistame sõlmede võrgustikku, kasutades kogu eelarvet ühe kõne kohta. See tähendaks ühte võrgustikku, mis koosneb ligikaudu kuuest põllumajandusliku toidutööstuse, tervishoiu ja tootmise sõlmest ning neljast sõlmest arukate linnade ja kogukondade jaoks, kui satelliite ei ole.

Selline võrgustik pakub konsortsiumidele võimalust maksimeerida oma TEFi mõju, pakkudes Euroopa novaatoritele tugevaid ja üksteist täiendavaid teenuseid, valides hoolikalt sõlmed ja teenuste liigid, mida nad pakuvad.

Samuti võimaldaks see saavutada TEFi oodatava „suure“ mõõtme. Võrgustikul põhinev lähenemisviis tagab suurema mõju tänu eeldatavale mastaabisäästule, tõhususele, vastastikusele täiendavusele ja spetsialiseerumisele tänu sisseehitatud koordineerimisele, koostööle ja koostööle.

Me mõistame, et seda võimalust on raskem kokku panna, mistõttu toetame taotlejaid kontaktide loomise harjutusega, mis algas infopäevaga 29. novembril 2021. Sellest hoolimata on võrgustikul põhinev lähenemisviis Euroopa jaoks suurim lisaväärtus, sest see soodustab piiriülest koostööd lisaks juba nimetatud eelistele tehisintellekti testimise teenuste pakkumisel.

Me näeme ette kas ainult sõlmvõrgu mudeli või mõnes sektoris sõlme- ja satelliitvõrgu mudeli, millel on 3–5 põhisõlme, millel on väiksemad satelliitkatserajatised, nt katsefarmid. Sõlm- ja satelliitvõrgu mudelil oleks mõned suured kesksed sõlmed koos digitaalsete, füüsiliste ja professionaalsete teenuste täieliku pakkumisega, mis on ühendatud väiksemate satelliitrajatistega, mis võimaldavad katsetada erinevates reaalsetes tingimustes.

See suurendaks reaalsete katsetingimuste piirkondlikku kättesaadavust, mitmekesisust ja kvantiteeti, kuid vähendaks kesksõlmede arvu täieliku pakkumisega. Sõlmede ja satelliitide lähenemise ettepaneku tegemisel oleks oluline hoolikalt hinnata selliste satelliitide vajadust, rolli ja arvu.

Tavaliselt on see rajatis, mis võimaldab juurdepääsu tegelikele/lähedastele tingimustele, nt haiglad, eksperimentaalsed talud ja palju muud, tihedas koostöös tehnoloogiaekspertidega, nt ettevõttesisesed eksperditeadmised või teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon, tehnosiirde organisatsioon, kellel on vajalikud teadmised tehisintellekti ja robootika valdkonnas jne.

Ettepanekusse võib siiski kaasata ka teisi organisatsioone (kas konsortsiumi liikmena või mitmesuguste mehhanismide, näiteks nõuandvate organite, alltöövõtu jne kaudu), kui see on vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks. See võib hõlmata ka riigiasutusi, kutseliite jne, et tagada õigete sidusrühmade kaasamine, et tagada juurdepääs vajalikele eksperditeadmistele.

Konsortsiumi toetusesaajatearv peaks olema lõplik arv. Toetusesaajaid on võimalik projekti käigus lisada või neist loobuda, kuid seda tuleks teha ainult ettenägematutel põhjustel, nagu muude programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ projektide puhul.

Jah, on võimalik, et võrgus on seotud sõlmed/satelliidid. Assotsieerunud partnereid ei rahastata toetuslepingu näidise artikli 9 kohaselt.

Taotlejatel on õigus valida konsortsiumi täpne koosseis, et optimeerida selle tõhusust ja mõju, ning see peaks lähtuma kavandatava TEFi vajadustest, kuid kõigi toetusesaajate jaoks tuleb tagada kaasrahastamine.

Ei, konsortsiumi koosseis peab olema taotluse esitamise ja valiku etapis stabiilne. Konsortsiumiväliste liikmete puhul võib olla mõningane paindlikkus näiteks nõustamis- või konsulteerimisprotsessi kaudu, kuid need ei ole konsortsiumi põhiliikmed.

TEFid teenindavad tehnoloogiapakkujaid, kes soovivad arendada oma tehisintellekti/robootilist lahendust tehnoloogilise valmisoleku tasemelt (TRL) kuuest kuni kaheksani.  Kooskõlas riigiabiga saavad VKEd kasutada TEF-e, ilma et nad maksaksid TEFide pakutava toetuse ja teenuste eest. Antava toetuse väärtus põhineb TEFide koostatud hinnakirjal. Suuremad ettevõtted saavad endiselt kasutada TEF-e, kuid peavad maksma vastavalt kehtestatud hinnakirjale. See tulu tuleks lisada eelarve vormi veergu „Projekti käigus saadud tulu“.

Pange tähele ka järgmisi programmis sätestatud nõudeid: „Kui osalemiskutse tingimused piiravad osalemist või kontrolli julgeoleku või ELi strateegilise autonoomia tõttu (ja kui toetuse andjaga ei ole teisiti kokku lepitud), peavad toetusesaajad tootma märkimisväärsel hulgal tooteid, teenuseid või protsesse, mis sisaldavad meetme tulemusi või mis on saadud meetme tulemuste kasutamise teel rahastamiskõlblikes riikides või sihtriikides, mis on sätestatud konkursikutse tingimustes.
Kui konkursikutse tingimustega kehtestatakse lisaks esmase kasutamise kohustus, peab esimene kasutamine toimuma ka abikõlblikes riikides või sihtriikides, mis on sätestatud konkursikutse tingimustes.“

Tänu võrgupõhisele lähenemisviisile on TEFi kasutajatel tõenäolisemalt oma asukohale lähemal asuv rajatis, mis hõlmab vähem reisimist. Praegu eeldame, et TEF-i kasutajad kannavad reisikulud ise ja et TEFid on piisavalt atraktiivsed, et neid seda teha. Iga sõlme peab pakkuma nii füüsilist kui ka digitaalset/kaugpääsu virtuaalset juurdepääsu, viimane minimeerib reisimist.

Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames korraldatavate TEFi projektikonkursside eesmärk on toetada juba olemasolevaid vahendeid, millel on asjakohane taristu ja oskusteave/tehnoloogia, ning neid saab ajakohastada, et neist saaks Euroopa võrdluspõhised tehnoloogiafoorumid ja tuginedes varasematele investeeringutele, et maksimeerida ELi rahastamise mõju ja jõuda suuremahuliste etalonaineteni.

Sõlmede võrgustike loomise kavandatud lähenemisviisi eesmärk on parandada olemasolevate riiklike katserajatiste koordineerimist ning laiendada Euroopa VKEde juurdepääsu Euroopa tehnoloogiafoorumitele. Lisaks võimaldab rahastamine laiendada vahendeid, millele TEFid rajatakse.

Komisjon näeb ette toetada ainult selliseid rajatisi, mis toetavad tehisintellekti kasutuselevõttu tehnoloogilise valmisoleku tasemelt (TRL) 6–8. Olemasolevaid vahendeid, mis pakuvad innovatsioonialase nõustamise tugiteenuseid kõrgema või madalama tehnoloogiatasemega, tuleb nende tegevuste jaoks rahastada muudest fondidest.

Kohustame kõiki taotlejaid esitama usaldusväärse äriplaani selle kohta, kuidas TEFid saaksid pärast ELi rahaliste vahendite ammendumist tegevust jätkata. Ettepaneku osaks peaks olema kindel äristrateegia ja usaldusväärne metoodika äriplaani väljatöötamiseks, kuid selle konkreetset rakendamist saab projekti eluea jooksul edasi arendada ja kohandada. TEFide võimalike kasutajate huvi väljendamine oleks teretulnud, et näidata selle võimalikku mõju sellise vahendi vajalikkusele.

Ootame, et TEFid annaksid vajaduse korral juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlusele. Selleks julgustatakse vajaduse korral tungivalt sünergiat programmi „Digitaalne Euroopa“ eri osade vahel (nt TEFide, tellitava tehisintellekti platvormi, pilvandmetöötluse teenuste ja andmeruumide vahel), et pakkuda TEFi kasutajatele täielikku teenust.

Konsortsiumid peaksid vastama tööprogrammi nõuetele, sealhulgas infrastruktuurile, kuid neil on vabadus otsustada, kuidas seda kõige paremini teha. Kui programmi „Digitaalne Euroopa“ eri osade vahel on vaja sünkroniseerida, tuleb leida vahelahendused ning vajaduse korral tuleb ettepanekutesse lisada kavad programmi „Digitaalne Euroopa“ teiste osadega sünkroniseerimiseks.

TEFe ei tohiks käsitada sertifitseerimisasutuste asendamisena, kuid standardi ISO 17025 ekspertiis on teretulnud, kui see on sektorile ja tehnoloogiale kasulik. TEFide konsortsium peaks kaasama õiged teadmised ja õige metoodika, et tagada nende katse- ja eksperimenteerimisprotsesside ja -teenuste usaldusväärsus. Nad peaksid oma ettepanekus põhjendama, et nad sisaldavad õigeid eksperditeadmisi ja pakuvad välja õige metoodika.

TEFid peavad kehtestama intellektuaalomandi õiguste poliitika, mis tagab, et uuendajad, eelkõige TEFe kasutavad VKEd, saavad usaldada, et nad säilitavad omandiõiguse intellektuaalomandi üle, mis loodi TEFi rajatistes testimise tulemusena. See on keskse tähtsusega, et tagada TEFide atraktiivsus.

Ootame, et tehnoloogiafoorumid pakuksid tehnoloogiapakkujatele innovatsioonialast nõustamist tehnilistes aspektides, mis on otseselt seotud TEFi tegevuste/kasutusjuhtumitega. Mittetehnilisi aspekte tuleks käsitleda ainult vajaduse korral.

TEF-e julgustatakse tegema koostööd seal, kus see on mõistlik. TEF-id otsustavad, kuidas seda koostööd kõige paremini struktureerida.

TEFide eesmärk on toetada tehisintellektiga seotud lahenduste katsetamist. (Euroopa) digitaalse innovatsiooni keskused juba pakuvad toetust toodete, protsesside või teenuste digiteerimiseks piirkondlikul tasandil.

Põhimõtteliselt jah. Kui konkursikutses ei ole sätestatud konkreetset nõuet või piirangut, võivad assotsieerunud riikides asutatud üksused programmis osaleda ja neid rahastada. Kavas ei ole rahastada sõlmesid või satelliite, mis on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud.

Ei, me eelistame, et TEFid leviksid teataval määral üle Euroopa ilma nende mõju ohtu seadmata. Seetõttu ei kavatse me rahastada ühe riigi konkreetse sektori jaoks rohkem kui ühte sõlmpunkti. Sõlmede valik peaks põhinema kriteeriumidel, et optimeerida TEFide pakutavaid teenuseid ja maksimeerida investeeringute mõju kogu Euroopas. Samas riigis on võimalik kasutada eri sektorite sõlmesid.

Kõik geograafilise jaotusega seotud erinõuded määratakse kindlaks konkursikutse tekstis. Põhimõtteliselt on mõju esimene. Geograafiline levik võib aidata tegeleda näiteks teatavate sektorite mitmekesisusega, näiteks põllumajanduses, ja maksimeerida tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopas.

TEFid peavad võimaldama juurdepääsu nii füüsiliselt kui ka digitaalselt (st virtuaalne kaugjuurdepääs). Selline hübriidne lähenemisviis aitab laiendada TEFi ulatust, võimaldades tehisintellekti tarkvara kaugtestida, kuid testida ka tehisintellekti riistvara reaalsetes tingimustes.

Konkursikutse tekstis võib vajaduse korral määratleda täiendavad üksikasjad. Kõik TEFid peavad alati pakkuma nii digitaalset kui füüsilist juurdepääsu sõlme tasandil. Virtuaalne juurdepääs (mis võib hõlmata ka näiteks simulatsioone) võib samuti olla kasulik kohapealse katse ettevalmistamiseks ja rajatisele kulutatud aja minimeerimiseks.

Ei. TEFid peavad võimaldama avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil juurdepääsu kõigile mis tahes liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvatele tehnoloogiapakkujatele. Integreerides oma vahendid tehnoloogiafoorumitesse, aitavad liikmesriigid neil saada osa üleeuroopalisest tipptasemel tehisintellekti ökosüsteemist, meelitades oma piirkonda parimaid talente. Samuti aitab see rajatistel saavutada väga suure nähtavuse ja suurema turu. Selle tulemusena saavutavad nad suurema tõenäosusega finantsilise jätkusuutlikkuse kiiremini.

TEFid peavad esitama kasutajatele asjakohased andmekogumid, mis on vajalikud tehisintellekti ulatuslikuks testimiseks. Andmete kogumine ja kogumine võib aidata parandada andmekogumite kvaliteeti. Taotlejad saavad oma ettepanekutes selgitada, miks nende lähenemisviis on kõige veenvam.

Vajaduse korral võivad konsortsiumi esitatud projekti üle peetavas arutelus osaleda riiklikud ametiasutused. Sõltuvalt riiklike partnerlusasutuste kavandatavast rollist võib seda rakendada näiteks asjaomaste riiklike partnerlusasutustega seotud eriseminaride korraldamise või konsortsiumi nõuandekogu ühe liikmena. Sama kehtib kõigi asjaomaste piirkondlike või kohalike omavalitsuste kohta.

TEFid tegutsevad teenuseosutajatena välistele ettevõtjatele; need kulud on abikõlblikud programmi „Digitaalne Euroopa“ ja liikmesriikide rahastamise raames. Riigiabi nõuetele vastamiseks peavad TEFid andma saadud riigiabi VKEdele edasi.

ELi VKEdel peaks olema vabadus kasutada TEFe, olenemata nende päritoluriigi kohustustest kaasrahastada valdkondlikke tehisintellekti TEFe. TEFid võtavad kasutajatelt toetuse eest tasu vastavalt oma teenuste sõlme tasandil koostatud hinnakirjale (vt allpool esitatud küsimust riigiabi kohta).

Lõppkasutajad on tehnoloogia lõppkasutajad, mis kõige tõenäolisemalt tähendab sektoris töötavaid inimesi, nt põllumajandustootjaid, jaemüüjaid jne. Sõltuvalt valitud kasutusjuhtudest võib lõpptarbija olla ka lõppkasutaja.

Eeldatakse, et tervishoiu TEFil on teadmised meditsiiniseadmete sertifitseerimise kohta ja kontaktid asjaomaste avalik-õiguslike asutustega ilma neid asendamata. Tervishoiu TEFi juhendamine ja abi tehnoloogiapakkujatele sertifitseerimisel on oluline, et tagada TEFides pakutavate testide asjakohasus. Lisaks aitab see kiirendada laboris meditsiiniseadmete turustamise protsessi.  

Lisaks peabTEF tagama, et mis tahes koostöö üksustega, mis on asutatud riikides, mis ei ole abikõlblikud riigid või sihtriigid, mis on sätestatud konkursikutse tingimustes (või mida kontrollivad sellised riigid või selliste riikide üksused), ei mõjuta julgeolekuhuve ega ELi strateegilist autonoomiat ning väldib võimalikku negatiivset mõju kolmandate riikide jaoks oluliste sisendite varustuskindlusele. Üksused, mis on asutatud riikides, mis ei ole abikõlblikud riigid, võivad saada kasu TEFist, kui see ei ole vastuolus ühegi piiratud projektikonkursi eesmärgiga (see tähendab, et see ei kujuta endast julgeolekuriski, tal puudub juurdepääs konfidentsiaalsele teabele, intellektuaalomandi õigused on kaitstud jne).

Pange tähele ka TEFide oodatavaid tulemusi: Rahastamine ja hanked (europa.eu)

Panus tehisintellekti innovatsiooni:

Euroopa tööstuse, sealhulgas VKEde konkurentsivõime suurendamine tehisintellekti valdkonnas, mis on suure strateegilise tähtsusega tehnoloogia;

Aidata kaasa Euroopa intellektuaalomandi ja Euroopa tehnoloogial põhinevate toodete edendamisele;

Maailmatasemel eksperimenteerimisrajatisteloomine Euroopas, pakkudes igakülgset tuge, ühendades vajalikud teadmised ja rahuldades Euroopa novaatorite vajadused. TEFe haldavad organisatsioonid ja nende protsess tagavad TEFide kasutajatele kõrgeima usalduse ja turvalisuse ning testimise ja valideerimise kõrgeima kvaliteedi, et tagada usaldus ja turvalisus testitud lahenduste vastu, mis on nende laialdase leviku võti.

Euroopa digitaalse suveräänsuse ja avatud strateegilise autonoomia toetamine tehisintellekti valdkonnas ning tehisintellektil põhinevad lahendused

TEFide ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusteerinevus on järgmine. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toovad kokku kohaliku majanduse osalejad, et toetada kohalike osalejate digiüleminekut (ehitada kohalikke ökosüsteeme) ja luua sidemeid teiste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega kogu Euroopas. Nad on ka lähimaks sisenemiskohaks kõigile ELi rahastatavatele tehisintellektiga seotud tegevustele Euroopas, näiteks tehnoloogiafoorumitele.

EDIHid on arvuliselt palju. Nende peamine eesmärk on testida enne investeerimist, st aidata digitehnoloogia kasutajatel hinnata oma keskkonnas, kas nad saavad tehnoloogiast kasu enne selle ostmist. Selline tehnoloogia on piisavalt küps, et seda saaks kasutada. See erineb TEFides katsetatud tehnoloogiatest, mis ei ole veel jõudnud sellisele küpsusastmele, kuna need vajavad enne kasutuselevõttu veel põhjalikku testimist ja valideerimist reaalses keskkonnas, nt robotit tuleks enne haiglatesse kasutuselevõttu põhjalikult katsetada reaalses keskkonnas.

Teisest küljeston tehnoloogiafoorumid kesksed jagatud ressursid, ühine töövahend, mida pakutakse kõigile Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele ja kõigile tehisintellekti lahenduste kasutajatele üldiselt. TEF-ide arv on väiksem. TEF-id aitavad tehnoloogiapakkujatel välja töötada uusi tehnoloogilisi lahendusi ja tuua need turule lähemale, valides neid reaalses keskkonnas. Pärast valideerimist, kui see on piisavalt küps, tuleks selles „tsentraliseeritud töövahendis“ saadud tulemused ideaaljuhul levitada (levitamiskanalis) Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu kohalikule tasandile, et anda kõigile kohalikele ettevõtetele ja kasutajatele võimalus. Pärast tehnoloogiafoorumite edukat valideerimist peaks konkreetne tehnoloogia olema valmis (või suurendama selle valmisoleku taset) lõppkasutaja saidil, näiteks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse „testi enne investeerimist“ tegevuse kaudu. Taotlejatel soovitatakse uurida täiendavaid võimalikke sünergiaid valdkondlike tehnoloogiafoorumite ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste vahel.

Kui see on asjakohane, eeldame, et TEFid ühendavad andmeruume, ideaaljuhul konsortsiumi tasandil. Kuna TEFid saavad kõigepealt rahalisi vahendeid – andmeruumide jaoks on ette nähtud ainult koordineerimis- ja toetusmeetmed – saab kahe algatuse vahelisi seoseid teha alles siis, kui andmeruumid on paigas. Algetapis julgustatakse siiski sünergiat TEFide ja andmeruumi valdkonna ühiste järelevalveasutuste vahel, et määrata kindlaks tehnoloogiafoorumite ja andmeruumide koostöömehhanismid.

Sarnaselt kavandatava tehisintellektiseadusega toetavad ka tehnoloogiafoorumid usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopas.

Konkreetselt võivad TEFid aidata toetada regulatiivseid katsekeskkondi, mida saab luua kehtivate õigusaktidega (nt tooteohutus, meditsiiniseadmed, autotootmine, isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse alusel), pakkudes pädevate riiklike asutuste range järelevalve all katsetamiseks ja katsetamiseks taristu- ja tehnoloogilist keskkonda. See on võimalik alles siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on tehisintellekti käsitleva õigusakti vastu võtnud.

Lisaks võivad tehnoloogiafoorumid pakkuda tehnilist tuge ja katserajatisi tehisintellektisüsteemide arendajatele ja tootjatele, kes võivad kontrollitud keskkonnas katsetada, kui nende uuenduslikud tehisintellektil põhinevad tooted ja teenused vastavad kohaldatavatele ohutusnõuetele ja standarditele.

Koostöö teavitatud asutuste või muude organisatsioonidega, kes osalevad tehisintellekti vastavushindamises, võib sellega seoses olla kasulik tehnoloogiafoorumite konkreetse(te)s sektoris(t)es. Tehisintellekti seadusega nähakse ette vabatahtlikud tegevusjuhendid, mida võivad pakkuda ka tehnoloogiafoorumid, või tehnoloogiafoorumid võiksid toetada selliste koodeksite väljatöötamist. Lisaks võivad tehnoloogiafoorumid aidata kaasa tehisintellekti standardimise käimasolevatele jõupingutustele ja neist kasu saada.

Serv AI TEF eesmärk on Euroopa platvormina võimaldada mis tahes suurusega ettevõtetel katsetada ja katsetada uuenduslikke serva tehisintellekti komponente, mis põhinevad täiustatud vähese energiatarbega andmetöötlustehnoloogiatel, näiteks neuromorfsel andmetöötlusel.

Võttes arvesse ELi praegust sõltuvust andmetöötlustehnoloogiatest, vajalike pooljuhtseadmete suuri kulusid ja vajadust pikaajaliste investeeringute järele, on tehisintellekti TEFi eelis, et kaotada rahastamispuudujääk, et Euroopa ettevõtjad saaksid juurdepääsu vähese võimsusega tehisintellekti andmetöötluse riistvarale.

Valdkondlikud tehisintellekti TEFid keskenduvad sektoritele, mitte tehisintellekti rakendamise aluseks olevatele konkreetsetele tehnoloogiatele. Sellegipoolest julgustatakse tegema koostööd tehnoloogiafoorumite vahel ning töötama välja lahendused, mis võimaldavad tehisintellekti valdkonnaüleseid keskkonnajalajäljed hiljem sektoripõhistes tehnoloogiafoorumites katsetada.

Vaatamata mõningatele sarnasustele avatud innovatsiooni katsevooditega keskenduvad programmi „Digitaalne Euroopa“ tehnoloogiafoorumid üksnes tehisintellektil põhinevatele lahendustele ja võimaldavad katsetamiseks juurdepääsu reaalsele keskkonnale.

Maa sihtkoha Maa eesmärk on töötada välja Maa ülitäpne digitaalne mudel, et modelleerida, jälgida ja simuleerida loodusnähtusi ja nendega seotud inimtegevust. Seetõttu võib selline algatus aidata kaasa mõnedele TEFidele selliste mudelite pakkumisel, eelkõige põllumajandusliku toidutööstuse tehnoloogiafoorumitele, ning seetõttu võib sama organisatsioon saada oma tegevuse jaoks nende kahe rahastamisprogrammi kaudu rahalisi vahendeid. Sama tegevuse topeltrahastamine ei ole siiski võimalik.

Programmi „Horisont 2020“ raames rahastati mitmeid superandmetöötluse tippkeskusi, mis hõlmasid tehisintellekti testimist/eksperimenteerimist. Kui kõrgjõudlusega andmetöötlusrakenduste tippkeskused hõlmaksid valitud sektorite (põllumajandus, arukad linnad ja kogukonnad, tootmine ja tervishoid) jaoks olulisi katseid ja/või eksperimente, oleksid nad asjakohane partner, kes panustaks tehnoloogiafoorumitesse. Sellistel juhtudel võiks nendega tehtava koostöö lisada TEFi ettepanekusse.

Valdkondlikud tehnoloogiafoorumid – põllumajanduslik toit, tervishoid, tootmine ning arukad linnad ja kogukonnad – ning tehnoloogiline keskendumine tehisintellektile on kindlaks määratud digitaalse tööprogrammi 2021–2022 jaoks. Võimalikke sektoreid tulevaste tööprogrammide jaoks ei ole veel kindlaks määratud.

Põllumajandusliku toidutööstuse, tervishoiu ja tootmise jaoks on WP 21–22 iga sektori jaoks ette nähtud 30 miljoni euro suurune ELi rahastus. Arukate linnade ja kogukondade jaoks on projektikonkursi eelarve ELi vahenditest 20 miljonit eurot. Iga valitud projekt peaks koosnema mitmest TEFist koosnevast võrgustikust. Ühe sõlmpunkti puhul (mis vastab üldiselt ühele füüsilisele asukohale) nähakse ELilt soovituslikult ette 5 miljonit eurot, millele lisandub võrdne summa riiklikul tasandil (see hõlmab piirkondlikku või muud rahastamist). Konkursikutse tekstis ei ole satelliitide jaoks soovituslikku eelarvet ette nähtud. Selle üle otsustab taotleja.

TEFi tööprogrammis ja programmi „Digitaalne Euroopa“ konkursikutsetes esitatakse iga sektori kohta üksikasjalikumaid üksikasju või illustreerivaid näiteid. Sektorite prioriseerimine töötati välja koostöös liikmesriikidega DEI (Euroopa tööstuse digitaliseerimine)-AI rühma raames.

Esiteks peavad taotlejad looma konsortsiumi, mis vastab konkursikutse kriteeriumidele, nt sõlmede arvule. Üksiksõlm võib koosneda mitmest üksusest liikmesriigis, kus rajatis asub (või võib-olla isegi väljaspool seda).

Teiseks peavad taotlejad tagama riikliku rahastamise, et need vastaksid DIGITALi rahastamisele. Seda tuleb teha enne, kui konsortsium kandideerib.

Kolmandaks peab konsortsium, mis esindab asjaomaste liikmesriikide kaasrahastatavat sõlmede võrgustikku, taotlema valdkondlikku DIGITAL TEF-kõnet. Konsortsium peab esitama tõendid selle kohta, et ta on taganud vajaliku kaasrahastamise (vt täpsemat teavet vastavate nõuete kohta allpool).

Neljandaks hindab Euroopa Komisjon sõltumatute ekspertide abiga ettepanekuid ja järjestab need vastavalt. Sõltumatud eksperdid kasutavad digitaalse Euroopa programmi 1. lisas esitatud kriteeriume (asjakohasus, rakendamine ja mõju). Toetust saavad ainult kõrgeima punktisummaga projektid.

Viiendaks teavitatakse edukaid taotlejaid ning neil palutakse valmistada ette ja allkirjastada Euroopa Komisjoniga toetuslepingud. Komisjon soovib toetada taotlejaid esimeses ja teises etapis (vt allpool), nt ürituste ja kontaktide loomise toetusega. Kontaktide loomise toetus algas infopäevaga 29. novembril 2021 ja jätkub spetsiaalsel match platvormil kuni kolm kuud pärast infopäeva. Projektikonkursside ajakava, sealhulgas toetuse andmise aeg, on tööprogrammis.

Märkus: Kui sõlmpunkt/satelliit hõlmab mitut abisaajat samast riigist, peavad kõik neist tagama ülejäänud 50 %. Seega, kui nad kõik soovivad kasutada sama kaasrahastamisallikat, peaksid nad minema koos liikmesriigi rahastamisasutusele ja taotlema toetust asjaomaselt riigilt kõnealuse ettepaneku jaoks oodatava kaasrahastamise summa ulatuses.

Liikmesriikidel on vabadus otsustada oma valikumenetluse üle riiklikul tasandil. Euroopa Komisjon soovib aidata muuta protsessi läbipaistvaks ja õiglaseks, andes taotlejatele võimaluse korral teavet ja toetades kontaktide loomist. Asjaomane riik võib isegi toetada mitut konkureerivat konsortsiumi, teades, et rahastamiseks valitakse ainult üks.

Kui sõlmpunkt koosneb eri riikide satelliitidest, peab iga sõlmpunkt või satelliit näitama oma riigi pädeva asutuse kaasfinantseerimiskohustust ülejäänud 50 % ulatuses kuludest kirja vormis (vt riigiabi kohta allpool). Ettepaneku koordinaatori ülesanne on koguda kõik kinnituskirjad sõlmedelt ja satelliitidelt ning esitada need koos ettepanekuga.

Kui erasektori vahendeid kasutatakse muust allikast kui taotleja, peaks kõnealune erasektori kaasrahastamisallikas kirjale alla kirjutama. Kui see pärineb omavahenditest, peaks taotleja kirjale ise alla kirjutama. Konkursikutse tekstis esitatud vorm on „ainult“ võimalik; seda saab nende muude juhtumite puhul muuta, kuid alati tuleks märkida, kes saab, kui palju kaasrahastamist.

Jah, see on ette nähtud protsess.

Jah, jah.

Projekti alguses tehakse eelmakseid ja seejärel tehakse makseid kulude hüvitamiseks kindlaksmääratud ajavahemike järel.

Ajakohastatud 4. mai 2022:

Komisjon järgib sama mudelit, mis programmi „Horisont 2020“ puhul, teeb eelmakseid ja vaatab seejärel projekti läbi ja hüvitab lisakulud (eelrahastamise mudeli tõttu rahavooga seotud probleeme ei ole). Lisaks on ELi rahaline toetus 5 miljonit eurot ühe sõlmpunkti kohta projekti kestuse jooksul, mitte aastas. See arv on soovituslik.

Lisaks puuduvad erieeskirjad kapitali ja tegevuskulude jaotuse kohta. Toetuskõlblikud kulud on riistvara/tarkvara ostmine, personalikulud, muud kulud ja 7 % üldkulud. Pange tähele, et kinnisvarakulud ei ole abikõlblikud, seega ei saa neid käsitada mitterahalise toetusena. Digitaalne taristu ja riistvara, nt robotid, on toetuskõlblikud.

Üksikasjalikum ülevaade kulude abikõlblikkusest on esitatud toetuslepingu näidise artiklis 6. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/agr-contr/mga_dep_en.pdf

Soovitatav on teha kulude simulatsioone, luues rahastamis- ja hankemenetlustes (europa.eu) ettepaneku projekti, kuna vahend hõlmab automaatseid kontrolle, hoiatusi ja arvutusi ELi maksimaalse panuse kohta rahastamiskõlblikesse kuludesse, selle asemel et teha seda käsitsi.

Lisaks tuleks teabe sisestamine rahastamisportaali teha portaalis piisavalt aegsasti enne konkursikutse tähtaega, et parandada võimalikke vigu ja vältida viimase hetke probleeme.

Digitaalset saab kasutada digitaalse taristu jaoks, mitte füüsiliseks (nt hoone, ruum jne) taristuks (vt eespool esitatud küsimust abikõlblike kulude kohta).

Digitaalse rahastamisega saab hüvitada ainult projekti käigus tekkinud kulud. Kui tegemist on kuluga, mis on seotud digitaalse taristuga, mille väärtus on X ja mida kasutatakse 50 % TEFi tegevuste puhul, on vastavad kulud abikõlblikud (kui see on asjakohane, kohaldades amortisatsiooni), proportsionaalselt selle kasutamisega. Üksikasjalikum ülevaade kulude abikõlblikkusest on esitatud toetuslepingu näidise artiklis 6. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/agr-contr/mga_dep_en.pdf

Täpsemalt puudutab see küsimus selliseid ülesandeid nagu IT-taristu ajakohastamine andmete repatrieerimiseks, andmebaaside loomine, tarkvaravahendite arendamine, katsetamispinna ettevalmistamine, valideerimiseks vajalike tehisintellekti tehnoloogiliste telliste identifitseerimine, vormindamine või arendamine.

Eeldatakse, etTEFid ei saa oma täielikku pakkumist alates esimesest päevast kättesaadavaks, vaid peaksid tuginema nii palju kui võimalik olemasolevale, võimaldades neil pakkuda oma teenuseid nii kiiresti kui võimalik. Ettepanek peaks sisaldama metoodikat selle kohta, kuidas konsortsium ehitab oma praegustest vahenditest projektikonkursi eesmärkide saavutamiseks. Abikõlblike kulude kohta vt küsimus ja vastus kulude abikõlblikkuse kohta.

Liikmesriikidel on vabadus valida, millist rahastamisallikat nad kasutavad TEFide kaasrahastamiseks. Sõlme või satelliidi kaasrahastamiseks on võimalik kasutada juba käimasolevate projektide rahastamist. Neid vahendeid arvestatakse aga alles siis, kui projekt algab 2023. aastal; varasem rahastamine ei ole kaasrahastamise nõude seisukohast oluline.

Kaasrahastamise kohustus abisaaja kohta peaks olema tõendatud asjaomase avaliku sektori asutuse allkirjastatud kinnituskirjaga. Kirjas tuleks samuti märkida, kas riiklik/piirkondlik kaasrahastamine pärineb teisest ELi rahastamisprogrammist ja milline neist. Võimalik vorm on esitatud konkursikutse dokumendis jaotises „Lubatavus ja muud dokumendid“.

Samuti on võimalik kasutada olemasolevaid riiklikke/piirkondlikke fonde mitterahaliste inimtundide või digitaalsete seadmete jaoks, kui neid kasutatakse otseselt TEFi projekti jaoks ja need kantakse TEFi projekti kestuse ajal.  

Edukate TEFide jaokspeab olema olemas tegelik avalik, riiklik/piirkondlik raha, et täita ülejäänud puudujääk kuni 50 % ulatuses riikliku kaasrahastamise osast kogu projekti kestuse jooksul. Enamikku oodatakse liikmesriikidelt, kuid ka erasektori rahaline toetus on vastuvõetav (nt TEFi võõrustava organisatsiooni panus, pakkudes TEFile eksperttuge oma eelarvest).

Kaasrahastamise kohustust käsitlev kiri on valdkondlike tehisintellekti tehnoloogiafoorumi projektikonkursside kohustuslik lisa jaotises „Lubatavus ja dokumendid“ ning konkursikutse tekstis pakutakse välja võimalik vorm.

Vajaliku parlamendi heakskiidu või muu sarnase korral võib selle asendada kavatsusega võtta kasutusele kaasrahastamine ja selgitada konkreetset olukorda, miks kaasrahastamine ei ole veel tagatud. Näiteks on endiselt vaja parlamendi heakskiitu ja see toimub pärast konkursikutse lõppu (täpsustage eeldatav kuupäev).

Toetuse allkirjastamine on viimane punkt, mille abil kontrollida, kas kaasrahastamine on olemas. Selles etapis peab toetusesaaja allkirjastama ka audeklaratsiooni, deklareerides, et ta saab kavandatud tegevuse ellu viia.

See on abisaaja risk, kui kaasrahastamine ei realiseeru.

Ajakohastatud 4. mai 2022:

Selleks et toetusesaaja saaks toetuslepingule alla kirjutada, peab ta kõigepealt allkirjastama audeklaratsiooni, milles ta muu hulgas kinnitab, et:

• on võtnud kohustuse osaleda meetmes
• omavad stabiilseid ja piisavaid rahastamisallikaid, et säilitada tegevus kogu meetme vältel ja tagada vajalik vastasrahastus.
• omavad või omavad meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid

Digitehnoloogia keskkonnajalajälje hindamise praeguse ajakava kohaselt peavad toetusesaajad allkirjastama deklaratsiooni hiljemalt oktoobri keskpaigaks, et nad saaksid novembris GAPile alla kirjutada.

Ideaaljuhul, kui kaasrahastamist pakub liikmesriik, kes kasutab ELi programmi (ERF või taaste- ja vastupidavusrahastu), tuleks see allkirjastada umbes samal ajal kui digitoetus. Võimaldada digitoetuslepingu deklareerimist ELi sünergiatoetusena. Kui see ei ole võimalik ja näiteks ERFi kaasrahastamine allkirjastatakse hiljem kui digitoetus, tuleks ERFi kaasrahastamine allkirjastada ja digitoetus deklareerida sünergiatoetusena hiljemalt enne digitoetuse esimest vahemakset, kuna kuludeklaratsioon tuleb kõigepealt saata ERFi toetuse korraldusasutusele. Kuid isegi juhul, kui liikmesriik viivitab kaasrahastamisega, tuleb audeklaratsioon allkirjastada oktoobri keskpaigaks.

Osalemis- ja rahastamiseeskirjad on esitatud konkursikutse tekstis ja toetuslepingu näidises, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kohta. Tööprogrammis on sätestatud turvaeeskirjad, mida kohaldatakse TEFi projektikonkursside suhtes, eelkõige programmi „ Digitaalne Euroopa“ määruse artikli 12 lõike 6 3. lisa, mis on asjakohane valdkondlike tehisintellekti TEFide projektikonkursside puhul (.pdf).

Kuidas näidata sellist kaasrahastamist ja kuidas vältida topeltrahastamist?

Projekte võib kaasrahastada rahastamisallikatest, mis on olemas juba enne projekti algust. Lisaks kaasrahastamiskirjale tuleb eelarvetabelis märkida kaasrahastamine rahalise toetusena. DIGITALi toetus katab 50 % abikõlblikest kuludest; Toetusesaajad vastutavad selle eest, et eri rahastamisallikad ei maksaks samu kulusid kaks korda. Finantsaudititega kontrollitakse ka topeltrahastamist.

Me teeme praegu koostööd liikmesriikidega, et hõlbustada taotlejate jaoks protsessi, pakkudes kontaktide loomist juba enne konkursi väljakuulutamist. See algas infopäevaga 29. novembril 2021.

Lisateabe saamiseks laadige alla dokument (.pdf)

Euroopa Komisjon korraldas ürituse, mida toetas kontaktide loomise vahend, et toetada konsortsiumide arendamist ja kohalike organisatsioonide kontakteerumist oma riiklike esindajatega. Lähtepunktiks oli 29. novembri 2021. aasta infopäev. Samuti saate vaadata tabelit koos liikmesriikide esialgse sooviga kaasrahastada valdkondlikke tehisintellekti TEFe (.pdf)

Teine infopäev pärast konkursikutse avaldamist toimub 28. veebruaril.

Lisateabe saamiseks ja registreerimiseks külastage veebisaiti

Kolmandate isikute mitterahaline osalus tasuta on lubatud, kuid see on kuluneutraalne, st seda ei saa deklareerida kuludena. Neid tuleks kirjeldada taotlusvormi ja eelarvetabeli vastavas osas (nt tööpaketid ja tegevused punktis 4.2).

Kui olete lähetanud töötajad tasu eest kolmandale isikule (sarnaselt programmi „Horisont 2020“ puhul „mitterahalised sissemaksed tasu eest“), võib need kulud katta artikli 6 lõike 2 punkti A.3 alusel. Lisaks võib alalise töötaja palgal oleva töötaja töötasu, mis on eraldatud TEFile teenuste osutamiseks, 50 % hüvitada DIGITALi vahenditest. Kaasrahastamine selles mõttes kuulub omavahendite alla.

Erasektori rahastamine on võimalik ja see peaks olema tagatud enne, kui konsortsium projektikonkursile kandideerib. See võib olla näiteks abisaajate omavahendid. Kui erasektori kaasrahastamine toimub muult organisatsioonilt, nt investorilt, tuleks kaasrahastamise kiri allkirjastada erasektori rahastamise allikana. Seda lähenemisviisi tuleks ettepanekus selgitada, sealhulgas koos tõenditega selle kohta, et rahastamine on tagatud, et muuta konsortsium rahaliselt elujõuliseks.

Kui projektist saadakse tulu kolmandatele isikutele osutatud teenuste tõttu, tuleks see deklareerida koos kuludega.

Valdkondlikud TEFid lisatakse konkursikutsesse 2, mis kavatsetakse käivitada 22. veebruaril 2022 ja mis suletakse 17. mail 2022. Konkursikutse 2 täielik ajakava on esitatud tööprogrammis.

Ajakohastatud 4. mai 2022:

Sama meetmerahastamine taaste- ja vastupidavusrahastust ning digitaalsest Euroopast on võimalik tingimusel, et see on mõlema programmi suhtes kohaldatavate asjakohaste sätete valguses õigustatud ja samade kulude topeltrahastamise vältimine on tagatud. TEFid tuleb lisada komisjoni poolt heaks kiidetud riiklikesse kavadesse. Vaja on asjakohast koordineerimist. Topeltrahastamise puudumine on tagatud, võttes arvesse liidu toetuse kindlaksmääramise erinevaid viise liidu vahendite lõikes, millest rahastamist kombineeritakse (tulemuspõhised ja tegelikud kulud), vältides mis tahes kahtlust, et kulusid võib liidu eelarvest rahastada rohkem kui üks kord.

Võimalik on ühendada ka DIGITAL ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF). Liikmesriik (liikmesriigid), sealhulgas ERFi toetuse asjaomane korraldusasutus, ja Euroopa Komisjon peavad võimalikult kiiresti koordineerima, et selgitada, kuidas kohaldatavaid eeskirju järgida.

Digitaalset Euroopat ei saa kombineerida programmi „Euroopa horisont“ vahenditega ega erinevate digitaalse Euroopa projektikonkursside raames.

Me uurime seda võimalust. Palun võtke meiega ühendust, kui teil on oma projektil põhinevaid konkreetseid küsimusi.

Seadmete kohta vt selgitustega toetuslepingu punkt 6.2.C.2 üldiselt ja eelkõige järgmine lõik:

Enne meetme alguskuupäeva ostetudseadmed – meetme jaoks kasutatud, kuid enne meetme alguskuupäeva ostetud seadmete amortisatsioonikulud on toetuskõlblikud, kui need vastavad artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Ülejäänud amortisatsioonikulud (seadmed ei ole enne meetme algust täielikult amortiseerunud) võivad olla rahastamiskõlblikud selle osa puhul, mis vastab meetme kestusele ja tegelikule kasutusmäärale meetme jaoks.

Komisjon ei kavatse praegu kasutada EDICi valdkondlike tehisintellekti TEFide jaoks.

Kõik konsortsiumi toetusesaajad saavad programmist „Digitaalne Euroopa“ toetust ning kaasrahastamine peaks toimuma ka toetusesaaja tasandil.

50 % hüvitatav summa põhineb abisaaja tasandil abikõlblike kulude kogusummal. Rahastamismäär arvutatakse rahastamiskõlblike kulude kogusumma põhjal toetusesaaja kohta.

Osalemisnõuded määratakse kindlaks toetuslepingu näidises. Konkursikutse teksti võib lisada täiendavaid nõudeid osalejatele. Mõlemad dokumendid on kättesaadavad konkursi käivitamisel.

Me kavatseme kasutada sama riigiabi lähenemisviisi nagu Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis on üksikasjalikult välja toodud tööprogrammi lisades (.pdf). Valdkondlike TEFide konkursikutsete tekstid sisaldavad ka teavet riigiabi lähenemisviisi kohta.

Ajakohastatud 4. mai 2022:

Üldise grupierandi määruse (üldise grupierandi määrus) alusel valitud riigiabi andmise tulemusena antakse riigiabi TEFidele edasi VKEdest kasutajatele. Selle tulemusena peavad konsortsiumid esitama riigi tasandil pakutavate teenuste hinnakirja. Kuna hinnakiri koostatakse riigi tasandil, tekivad konsortsiumis erinevad kulud, mis kajastavad konsortsiumis osalevate riikide erinevat kulude tegelikkust. Innovatsiooni nõuande- ja tugiteenust osutav sõlmpunkt/satelliit annab samuti välja tõendi saadud riigiabi kohta. Konsortsium peab pidama arvestust väljamakstud riigiabi kohta.

Ettepanek peab sisaldama üldist kohustust töötada välja objektiivsetel kriteeriumidel põhinev hinnakiri. See võib sisaldada näidishinnakirja, mida võib muuta.

Hinnakiri on vajalik selleks, et hinnata riigiabi eeskirjade seisukohast VKEdele osutatud teenuste väärtust. See kajastab väärtust, mida klient saab, isegi kui teenust osutatakse väiksema summa eest või tasuta. Erinevus VKE poolt tegelikult makstud hinna ja hinnakirja kohase teenuse väärtuse vahel on VKE poolt saadud abi summa. Iga toetuse puhul tuleks saadud abisumma tervikuna üle kanda TEFi klientidele.

See ei ole taotluses nõutav, kuid potentsiaalsete TEFi kasutajate huvi väljendamine võib aidata kaasa kavandatud tehnoloogiafoorumi kasulikkusele ja võimalikule mõjule.

Komisjon vaatab projekti läbi pärast iga aruandeperioodi, mis on veel kindlaks määratud. Nad järgivad tõenäoliselt teiste programmi „Euroopa horisont“ projektide 18-kuulist rütmi. Auditeerimine on võimalik projekti lõpus. Liikmesriigid järgivad projekti läbivaatamisel kohaldatavaid eeskirju.

Jah, alltöövõtt on võimalik programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Alltöövõtt ei tohiks siiski ületada 30 % abikõlblikest kogukuludest. Alltöövõtt peaks moodustama ainult piiratud osa. Kui (majandus)üksuse panus on oluline, peaks ta saama kasusaajaks. Pange tähele, et allhanked kaetakse ainult 50 % ulatuses DIGITALiga ning puudub tagatis, et ülejäänud pool saab katta liikmesriikide vahenditest, sest nende puhul võivad alltöövõtukulude abikõlblikkuse tingimused olla erinevad. Osa, mida ei rahastata avaliku sektori vahenditest, peab katma toetusesaaja, kasutades muud rahastamisallikat.

Jah, see on põhimõtteliselt võimalik. Sama tegevuse topeltrahastamine on siiski keelatud. Vastavates taotlustes peab üksus selgelt selgitama, miks ja kuidas tema osalemine kahes erinevas konsortsiumis ei kattu.

See on osa ettepaneku väljatöötamisest, et keskenduda valdkondadele, kus TEF on kõige vajalikum. Ettepanekud võiksid juba koguda potentsiaalsetelt kasutajatelt huvi, et hinnata vajadusi ja teha oma ettepanekus kindlaks, et väikese nõudluse oht on minimaalne.

Tasuta teenuseid osutatakse ainult rahastatud projekti kestel. Projektide abil tuleks välja töötada pikaajaline jätkusuutlikkuse kava.

Jätkusuutlikkuse kava võib sisaldada kasumit, nagu see on pärast rahastamisperioodi, kuid ideaaljuhul tuleks see kasum uuesti investeerida TEFi ja selle teenuste arendamisse.

Kui seda tüüpi täiendavate dokumentide kohta ei ole jaotist, siis võib neid lihtsalt mainida ettepaneku B osas.

Need saab üles laadida kui muud lisad.

Kas eelmises projektiettepaneku B osas esitatud tabel peaks sisaldama kõiki konsortsiumi liikmeid või partneri kohta või ainult koordinaatorit?

Vastavalt digitaalse taotluse vormi vormile (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/temp-form/af/af_dep_en.pdf) tuleb iga taotluses osaleja kohta märkida eelmine projekt.

Avalik-õiguslikke üksusi ei käsitata välismaise üksuse kontrolli all. See tingimus on märgitud digitaalse rakenduse vormil, organisatsiooniandmete jaotises „Eriline õiguslik seisund“.

TEFide pakutavad teenusedon kavandatud nii, et need oleksid paljude kasutajate jaoks atraktiivsed, mistõttu ei tohiks nn kasutajate leidmine muutuda oluliseks tegevuseks, et kompenseerida TEFi strateegilise fookuse puudumist. Kuid mõned levitamis- ja teavitustegevused on toetuskõlblikud.

TEFid peavad toetama tehnoloogiapakkujaid täiustatud tehisintellektil põhinevate ja tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate katsetamisel ja valideerimisel reaalmaailma stsenaariumides. SCC TEFi kohalikud omavalitsused (nt omavalitsused) või avalike teenuste osutajad (energiakäitlus, jäätmete kogumine, infrastruktuuride kontrollimine ja hooldamine) ja nende vastavad IT-meeskonnad võiksid pakkuda tehnoloogia pakkujatele andmeid ja taristut oma tehnoloogiate katsetamiseks ja valideerimiseks. Samuti võiksid nad toetada katse- ja eksperimenteerimistegevust. Seega võivad nad olla osa TEFidest (toetusesaajad).

Eri ELi rahastamisprogrammide toetused peavad olema omavahel seotud ning vaja on koordineerimist teise toetusasutusega, tagamaks, et 100 % hinnangulisest maksumusest kaetavast piirmäärast ei ületata.

Lisateave: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/83902