Katsetamis- ja katsetamisrajatiste kontseptsioon
Suuremahulised võrdlustestimise ja katsetamise vahendid pakuvad füüsiliste ja virtuaalsete vahendite kombinatsiooni, kus tehnoloogiapakkujad saavad peamiselt tehnilist tuge, et katsetada oma uusimaid tehisintellektil põhinevaid tarkvara- ja riistvaratehnoloogiaid (sealhulgas tehisintellektil töötavaid robootikat) reaalsetes keskkondades.
See hõlmab toetust uusimate tehisintellektipõhiste tehnoloogiate täielikuks integreerimiseks, katsetamiseks ja katsetamiseks, et lahendada probleeme/parandada lahendusi konkreetses rakendussektoris, sealhulgas valideerimisel ja tutvustamisel. Nad keskenduvad küpsete tehisintellektipõhiste tehnoloogiate ja lahenduste katsetamisele, mida on laborites juba katsetatud ja mida tuleb katsetada reaalsetes keskkondades.
TEFide eesmärk on toetada tehnoloogiapakkujaid, kellel on vajalikud teadmised nende lahenduste integreerimiseks ja valideerimiseks tehnilises keskkonnaraamistikus, kuid me eeldame ka, et tehnoloogiafoorumid kaasavad tehnoloogia lõppkasutajaid, et maksimeerida nende mõju (eelkõige lõppkasutajad võivad olla kaasatud katsestsenaariumide, protokollide ja mõõdikute määratlemisse, mis on nende sektorite jaoks kõige asjakohasemad ja mõjukamad).
Programmis „Digitaalne Euroopa“ on ette nähtud neli valdkondlikku TEFi: põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, tootmine ning arukad linnad ja kogukonnad. Kõiki nelja liikmesriiki kaasrahastavad liikmesriigid.
Tipptasemel tehisintellektil põhinevate tarkvara- ja riistvaralahenduste ja toodete testimine ja katsetamine reaalsetes keskkondades ja mastaabis on oluline samm tehnoloogia turule toomisel. Investeeringute optimeerimiseks kavatseb komisjon kaasrahastada programmi „Digitaalne Euroopa“ (DIGITAL) kaudu piiratud arvu spetsialiseeritud suuremahulisi võrdluspunkte, et rahuldada Euroopa tehnoloogiapakkujate vajadusi.
TEFide erinevate kihtide eristamiseks kasutame järgmist terminoloogiat:
- 1 valdkondlik TEF(id), nt tootmise puhul, on üks konsortsium;
- Üks konsortsium on mitmest sõlmpunktist ja vajaduse korral väiksematest satelliitidest koosnev võrgustik;
- 1 sõlm osutab teenuseid ja omab taristut, nagu on sätestatud tööprogrammis ja eelseisvas konkursikutse tekstis vastavate valdkondlike TEFide jaoks. Üks sõlm võib olla üks või mitu (seaduslikku) toetusesaajat;
- 1 satelliit on väiksem katserajatis kui sõlm, kuid vastab siiski konkursikutse tekstis sätestatud miinimumnõuetele. See satelliit võib pakkuda füüsilist ja/või kaugjuurdepääsu.
Sektori kohta antakse üks toetus ja seega ainult üks konsortsium, mis koosneb erinevatest sõlmpunktidest. Kui ühe sõlme mastaapsust on raske saavutada, võib üks või mitu sõlme hõlmata üht või mitut satelliiti, et täiendada nende testimisteenuseidnd/või geograafilise katvusega. Sellistel juhtudel on ette nähtud kaks erinevat stsenaariumi:
Sellistel juhtudel on ette nähtud kaks erinevat stsenaariumi:
- Stsenaarium: Üks sõlm töötab otse väiksemate satelliitidega, mis ise on väiksemad kui sõlm, kuid aitavad kaasa sama sõlme pakkumisele. Koos pakuvad sõlm ja selle satelliidid suuremahulist rajatist, mis võimaldab katsetada skaalal, mis ületab ühe sõlme. Seetõttu täiendavad need satelliidid sõlme, nii et koos saavutavad nad kriitilise massi.
- Stsenaarium: Üks sõlm, mis koosneb mitmest satelliidist, mille suurus on väiksem kui sõlm, kuid koos vastavad sõlme kriteeriumidele, võimaldades testida skaalal. See nõuaks väga tugevat koordineerimist satelliitide vahel, et pakkuda ühtset pakkumist koos.
Stsenaariumid 1 ja 2 viitavad ka sellele, et üks sõlm ei pea olema ühes kohas või isegi ühes riigis. Samamoodi ei pea kõik ühe sõlme osapooled pakkuma füüsilist juurdepääsu. Siiski on vaja füüsilist juurdepääsu sõlme tasandil (vt allpool).
Kõik transpordisõlmed peavad osutama teenuseid ja taristut, nagu on nõutud tööprogrammis ja konkursikutse tekstis. Siiski võiksid nad keskenduda võrgu osana ulatusliku tehisintellekti lahenduste katsetamise konkreetsetele aspektidele.
Illustreeriva näitena võiks üks sõlm tervishoius keskenduda vähile ja teine eakate hooldusele. Selle näite eesmärk on seda mõistet selgitada, kuid see ei viita komisjoni eelistustele.
TEFid sektorite kaupa pakuvad huvitatud tehnoloogiapakkujatele ühtset digitaalset juurdepääsupunkti, mis juhendab neid valima neile kõige sobivama sõlme. Iga sõlm toimib ka füüsilise juurdepääsupunktina võrgule, aidates kasutajatel navigeerida kõige sobivama vastaspooleni.
Eelistame sõlmede võrgustikku, kasutades ära kogu konkursi eelarve. See tähendaks ühte ligikaudu kuuest transpordisõlmest koosnevat võrgustikku põllumajanduslikus toidutööstuses, tervishoius ja tootmises ning 4 sõlme arukate linnade ja kogukondade jaoks, kui satelliite ei ole.
Selline võrgustik pakub konsortsiumidele võimalust maksimeerida oma TEFi mõju, pakkudes Euroopa novaatoritele tugevaid ja täiendavaid teenuseid, valides hoolikalt sõlmpunkte ja teenuseid, mida nad pakuvad.
Samuti võimaldaks see saavutada TEFi eeldatava suuremahulise mõõtme. Võrgupõhine lähenemisviis tagab suurema mõju tänu eeldatavale mastaabisäästule, tõhususele, vastastikusele täiendavusele ja spetsialiseerumisele tänu sisseehitatud koordineerimisele, koostööle ja koostööle.
Me mõistame, et seda võimalust on raskem kokku panna, mistõttu toetame taotlejaid kontaktide loomisega, mis algas infopäevaga 29. novembril 2021. Sellest hoolimata on võrgustikul põhinev lähenemisviis Euroopa jaoks suurim lisaväärtus, kuna see soodustab piiriülest koostööd lisaks juba nimetatud eelistele tehisintellekti testimise teenuste pakkumisel.
Me näeme kas sõlme ainult võrgumudelit või mõne sektori puhul sõlme ja satelliitvõrgu mudelit, millel on 3–5 tuumiksõlme väiksemate satelliitkatserajatistega, nt katsetavad põllumajandusettevõtted. Sõlme ja satelliidivõrgu mudelil oleks mõned suured kesksed sõlmed, mis pakuvad digitaalseid, füüsilisi ja professionaalseid teenuseid, mis on ühendatud väiksemate satelliitseadmetega, võimaldades katsetada erinevates reaalsetes tingimustes.
See suurendaks reaalsete katsetingimuste piirkondlikku kättesaadavust, mitmekesisust ja hulka, kuid vähendaks täieliku pakkumisega kesksõlmede arvu. Sõlme- ja satelliitlähenemise ettepaneku tegemisel oleks oluline hoolikalt hinnata selliste satelliitide vajadust, rolli ja arvu.
Tavaliselt on tegemist asutusega, mis tagab juurdepääsu tegelikele/lähedastele tingimustele, nt haiglatele, eksperimentaalsetele põllumajandusettevõtetele ja muule, tihedas koostöös tehnoloogiaekspertidega, nt kas asutusesisese oskusteabega või teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni, tehnosiirde organisatsiooniga, kellel on vajalikud teadmised tehisintellekti ja robootika valdkonnas jne.
Siiski võivad projekti eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral osaleda ka muud organisatsioonid (kas konsortsiumi liikmena või mitmesuguste mehhanismide kaudu, nagu nõuandeorganid, alltöövõtt jne). See võib hõlmata ka avaliku sektori asutusi, kutseühinguid jne, et tagada õigete sidusrühmade kaasamine, et tagada juurdepääs vajalikele eksperditeadmistele.
Konsortsiumi toetusesaajatearv peaks olema lõplik arv. Projekti käigus on võimalik toetusesaajaid lisada või neist loobuda, kuid seda tuleks teha üksnes ettenägematutel põhjustel, nagu see on teiste programmi „Horisont 2020“ või „Euroopa horisont“ projektide puhul.
Jah, on võimalik, et võrgus on seotud sõlmed/satelliidid. Assotsieerunud partnereid ei rahastata toetuslepingu näidise artikli 9 kohaselt.
Taotlejatel on vabadus valida konsortsiumi täpne koosseis, et optimeerida selle tõhusust ja mõju, ning see peaks lähtuma kavandatava tehnilise keskkonnaraamistiku vajadustest, kuid kaasrahastamine tuleb tagada kõigile toetusesaajatele.
Ei, konsortsiumi koosseis peab olema taotluse ja valiku etapis stabiilne. Konsortsiumiväliste liikmete kaasamisel võiks olla teatav paindlikkus näiteks nõustamis- või konsultatsiooniprotsessi kaudu, kuid need ei ole konsortsiumi põhiliikmed.
TEFid teenindavad tehnoloogiapakkujaid, kes soovivad arendada oma tehisintellekti/robootilisi lahendusi tehnoloogilise valmisoleku tasemest (TRL) kuuest kuni kaheksani. Kooskõlas riigiabiga saavad VKEd kasutada TEFe, maksmata TEFide pakutava toetuse ja teenuste eest. Antava toetuse väärtus põhineb TEFide koostatud hinnakirjal. Suuremad ettevõtted saavad TEF-e siiski kasutada, kuid nad peavad maksma vastavalt kehtestatud hinnakirjale. See tulu tuleks lisada eelarvevormi veergu „Projekti tulu“.
Pange tähele ka järgmisi programmis sätestatud nõudeid: „Kui konkursikutse tingimused piiravad osalemist või kontrolli julgeoleku või ELi strateegilise autonoomia tõttu (ja kui toetuse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti), peavad toetusesaajad tootma märkimisväärses koguses tooteid, teenuseid või protsesse, mis sisaldavad meetme tulemusi või mis on toodetud meetme tulemuste kasutamise teel rahastamiskõlblikes riikides või sihtriikides, mis on sätestatud konkursikutse tingimustes.
Kui osalemistingimustega kehtestatakse lisaks esimese kasutamise kohustus, peab esimene kasutamine toimuma ka konkursikutse tingimustes sätestatud abikõlblikes riikides või sihtriikides.“
Lisaks peabTEF tagama, et mis tahes koostöö üksustega, mis on asutatud riikides, mis ei ole rahastamiskõlblikud riigid või konkursikutse tingimustes sätestatud sihtriigid (või mida kontrollivad sellised riigid või sellistest riikidest pärit üksused), ei mõjuta julgeolekuhuve ega ELi strateegilist autonoomiat ning väldib võimalikku negatiivset mõju TEFide jaoks kriitilise tähtsusega sisendite varustuskindlusele. Üksused, mis on asutatud riikides, mis ei ole rahastamiskõlblikud riigid, võivad saada TEFist kasu, kui see ei ole vastuolus piiratud projektikonkursi eesmärkidega (see tähendab, et see ei kujuta endast julgeolekuriski, ei pääse ligi konfidentsiaalsele teabele, intellektuaalomandi õigused on kaitstud jne).
Pange tähele ka TEFide oodatavaid tulemusi: Rahastamine ja hanked (europa.eu)
Panus tehisintellekti innovatsiooni:
Euroopa tööstuse, sealhulgas tehisintellekti valdkonna VKEde konkurentsivõime suurendamine, mis on strateegilise tähtsusega tehnoloogia;
Aidata kaasa Euroopa intellektuaalomandi ja Euroopa tehnoloogial põhinevate toodete edendamisele;
Maailmatasemel eksperimenteerimisrajatisteloomine Euroopas, mis pakub igakülgset tuge, ühendades vajalikud teadmised ja vastates Euroopa novaatorite vajadustele. TEFe haldavad organisatsioonid ja nende protsess tagavad TEFide kasutajatele kõrgeimal tasemel usalduse ja turvalisuse ning testimise ja valideerimise kõrgeima kvaliteedi, et tagada testitud lahenduste usaldusväärsus ja turvalisus, mis on nende laialdase leviku võti.
Aidata kaasa Euroopa digitaalsele suveräänsusele ja avatud strateegilisele autonoomiale tehisintellekti valdkonnas ja tehisintellektil põhinevatele lahendustele
Võrgupõhise lähenemisviisiga on TEF-kasutajatel tõenäolisemalt oma asukohale lähemal asuv rajatis, mis hõlmab vähem reisimist. Me eeldame praegu, et TEFide kasutajad võtavad reisikulud ise endale ja et TEFid on piisavalt atraktiivsed, et meelitada neid seda tegema. Iga sõlm peab pakkuma nii füüsilist kui ka digitaalset/kaugjuurdepääsu, mis vähendab reisimist.
Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames toimuvate TEFi konkursikutsete eesmärk on toetada juba olemasolevaid rajatisi, millel on asjakohane taristu ja oskusteave/tehnoloogiad ning mida saab ajakohastada, et saada Euroopa tugikeskusteks, ning tuginedes varasematele investeeringutele, et maksimeerida ELi rahastamise mõju ja jõuda suuremahuliste viitetehnoloogiateni.
Kavandatud lähenemisviisiga transpordisõlmede võrgustike rajamisele püütakse parandada koordineerimist olemasolevate riiklike katserajatiste vahel ning laiendada Euroopa VKEde juurdepääsu Euroopa tehnoloogiaraamistikele. Lisaks võimaldab rahastamine laiendada rajatisi, millele TEFid ehitatakse.
Komisjon näeb ette toetada ainult selliseid rajatisi, mis toetavad tehisintellekti kasutuselevõttu tehnoloogilise valmisoleku tasemelt 6–8. Olemasolevaid rajatisi, mis pakuvad innovatsioonialase nõustamise tugiteenuseid kõrgematel või madalamatel tehnoloogilise valmiduse tasemetel, tuleb nende tegevuste puhul rahastada muudest fondidest.
Kohustame kõiki taotlejaid esitama usaldusväärse äriplaani, kuidas TEFid saaksid jätkata tegevust, kui ELi rahalised vahendid on ammendunud. Äriplaani väljatöötamise kindel äristrateegia ja usaldusväärne metoodika peaksid olema osa ettepanekust, kuid selle konkreetset rakendamist saab projekti kestuse jooksul edasi arendada ja kohandada. TEFide potentsiaalsete kasutajate huviavaldus oleks teretulnud näitama selle võimalikku mõju sellise vahendi vajalikkusele.
Eeldame, et TEFid annavad vajaduse korral juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlusele. Selleks soovitatakse vajaduse korral tungivalt koostoimet programmi „Digitaalne Euroopa“ eri osade vahel (nt TEFide, tellitava tehisintellekti platvormi, pilveteenuste ja andmeruumide vahel), et pakkuda TEFi kasutajatele täielikku teenust.
Eeldatakse, et konsortsiumid vastavad tööprogrammi nõuetele, sealhulgas taristule, kuid neil on vabadus otsustada, kuidas seda kõige paremini teha. Kui programmi „Digitaalne Euroopa“ eri osade vahel on vaja sünkroniseerida, tuleb leida ajutised lahendused ja vajaduse korral lisada ettepanekutesse kava sünkroniseerida programmi „Digitaalne Euroopa“ muude osadega.
TEFe ei tohiks käsitada sertifitseerimisasutuste asendamisena, kuid kui see on sektorile ja tehnoloogiale kasulik, on standardi ISO 17025 eksperditeadmised teretulnud. TEFide konsortsium peaks kaasama õiged teadmised ja õige metoodika, et tagada nende testimis- ja katseprotsesside ja -teenuste usaldusväärsus. Nad peaksid oma ettepanekus näitama, et nad sisaldavad õigeid eksperditeadmisi ja pakuvad välja õige metoodika.
TEFid peavad kehtestama intellektuaalomandi õiguste poliitika, millega tagatakse, et innovaatorid, eelkõige tehnilise raamistiku vahendeid kasutavad VKEd, saavad usaldada, et nad jäävad TEFi rajatistes katsetamise tulemusena loodud intellektuaalomandi õigustesse. See on oluline TEFide atraktiivsuse tagamiseks.
Eeldame, et TEFid pakuvad tehnoloogiapakkujatele innovatsioonialast nõustamist tehnilistes aspektides, mis on otseselt seotud TEFi tegevuste/kasutusjuhtumitega. Mittetehnilisi aspekte tuleks käsitleda ainult vajaduse korral.
TEFe julgustatakse tegema koostööd seal, kus see on mõistlik. TEFide ülesanne on otsustada, kuidas seda koostööd kõige paremini struktureerida.
TEFide eesmärk on toetada tehisintellektiga seotud lahenduste testimist. (Euroopa) digitaalse innovatsiooni keskused juba pakuvad toetust toodete, protsesside või teenuste digiteerimiseks piirkondlikul tasandil.
Põhimõtteliselt jah. Kui konkursikutse dokumendis ei ole sätestatud konkreetset nõuet või piirangut, võivad assotsieerunud riikides asutatud üksused programmis osaleda ja neid rahastada. Ei ole kavas rahastada sõlmpunkte või satelliite, mis asuvad kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud.
Ei, me eelistame, et TEFid leviksid teataval määral kogu Euroopas, kahjustamata nende mõju. Seetõttu ei kavatse me rahastada ühe riigi konkreetse sektori jaoks rohkem kui ühte sõlme. Transpordisõlmede valimine peaks põhinema kriteeriumidel, et optimeerida tehnilise keskkonna keskuste pakutavate teenuste kogumit ja maksimeerida investeeringute mõju kogu Euroopas. Samas riigis on võimalik kasutada eri sektorite sõlmpunkte.
Kõik geograafilise levikuga seotud erinõuded määratletakse konkursikutse tekstis. Põhimõtteliselt on mõju kõige tähtsam. Geograafiline levik võib aidata käsitleda näiteks teatavate sektorite mitmekesisust, näiteks põllumajanduses, ja maksimeerida tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopas.
TEFid peavad tagama juurdepääsu nii füüsiliselt kui ka digitaalselt (st virtuaalne kaugjuurdepääs). See hübriidne lähenemisviis aitab laiendada TEFi ulatust, võimaldades tehisintellekti tarkvara kaugtestida, aga ka testida tehisintellekti riistvara tegelikes tingimustes.
Konkursikutse tekstis võib vajaduse korral määratleda täiendavad üksikasjad. Kõik TEFid peavad alati pakkuma nii digitaalset kui ka füüsilist juurdepääsu sõlme tasandil. Virtuaalne juurdepääs (mis võib hõlmata näiteks ka simulatsioone) võib samuti olla kasulik kohapealse testi ettevalmistamiseks ja rajatisele kulutatud aja minimeerimiseks.
Ei. TEFid peavad võimaldama avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil juurdepääsu kõigile tehnoloogiapakkujatele, kes asuvad mis tahes liikmesriigis või assotsieerunud riigis. Integreerides oma rajatised TEFidesse, aitavad liikmesriigid neil saada osa üleeuroopalisest tehisintellekti tipptaseme ökosüsteemist, meelitades oma piirkonda parimaid talente. See aitab ka rajatistel saavutada väga suurt nähtavust ja suuremat turgu. Selle tulemusena saavutavad nad suurema tõenäosusega rahalise jätkusuutlikkuse kiiremini.
TEFidelt nõutakse, et nad esitaksid oma kasutajatele asjakohased andmekogumid, mis on vajalikud tehisintellekti ulatuslikuks katsetamiseks. Andmete kogumine ja kogumine võib aidata parandada andmekogumite kvaliteeti. Taotlejad saavad oma ettepanekutes selgitada, miks nende lähenemisviis on kõige veenvam.
Vajaduse korral võivad konsortsiumi esitatud projekti üle peetavas arutelus osaleda riiklikud ametiasutused. Sõltuvalt NPAde kavandatavast rollist võib seda rakendada, näiteks korraldades konkreetseid seminare, kuhu on kaasatud asjaomased riiklikud partnerluslepingud, või seades NPAd konsortsiumi nõuandekogu ühe osana. Sama kehtib kõigi asjaomaste piirkondlike või kohalike omavalitsuste kohta.
TEFid tegutsevad välistele teenuseosutajatele teenuseosutajatena; need kulud on abikõlblikud programmi „Digitaalne Euroopa“ ja liikmesriikide rahastamise raames. Selleks et TEFid oleksid riigiabiga kooskõlas, peavad nad saadud riigiabi VKEdele edasi andma.
ELi VKEdel peaks olema vabadus kasutada TEFe olenemata nende päritoluriigi kaasrahastamise kohustustest valdkondlike tehisintellekti tehnoloogiaraamistike suhtes. TEFid võtavad kasutajatelt toetuse eest tasu vastavalt tema teenuste jaoks sõlmpunkti tasandil koostatud hinnakirjale (vt allpool küsimust riigiabi kohta).
Lõppkasutajad viitavad tehnoloogia lõppkasutajatele, mis tähendab kõige tõenäolisemalt sektoris töötavaid inimesi, näiteks põllumajandustootjaid, jaemüüjaid jne. Vastavalt valitud kasutusviisidele võib lõppkasutaja olla ka lõpptarbija.
Tervishoiu TEF-l on eeldatavasti teadmised meditsiiniseadmete sertifitseerimise väljastamisest ja kontaktid asjaomaste avaliku sektori asutustega neid asendamata. Tervishoiu TEFi suunised ja abi tehnoloogiapakkujatele sertifitseerimisel on olulised, et tagada TEFides pakutavate testide asjakohasus. Lisaks aitab see kiirendada laboratooriumi meditsiiniseadmete turustamisprotsessi.
TEFid ja nende seosed muude seonduvate ELi algatustega
TEFide ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste vahelineerinevus on järgmine. EDIHid toovad kokku kohaliku majanduse osalejad, et toetada kohalike osalejate digiüleminekut (ehitada kohalikke ökosüsteeme) ja ühendada need teiste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega kogu Euroopas. Samuti on nad lähimaks kontaktpunktiks kõigile ELi rahastatavatele tehisintellektiga seotud tegevustele Euroopas, näiteks TEFidele.
EDIH-sid on palju. Nende peamine eesmärk on „testida enne investeerimist“, st aidata digitehnoloogia kasutajatel oma keskkonnas hinnata, kas nad saavad tehnoloogiast kasu enne selle ostmist. Selline tehnoloogia on piisavalt küps, et seda kasutusele võtta. See erineb TEFides katsetatud tehnoloogiatest, mis ei ole veel saavutanud seda küpsusastet, kuna enne nende kasutuselevõttu vajavad need veel põhjalikku testimist ja valideerimist reaalsetes keskkondades, nt robotit tuleks enne selle kasutuselevõttu haiglates põhjalikult testida tegelikus keskkonnas.
Teisest küljeston TEFid kesksed jagatud ressursid, ühine töövahend, mida pakutakse kõigile Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele ja kõigile tehisintellekti lahenduste kasutajatele üldiselt. TEF-e on vähem. TEFid aitavad tehnoloogiapakkujatel välja töötada uusi tehnoloogilisi lahendusi ja tuua neid turule lähemale valideerimisel reaalses keskkonnas. Kui see on piisavalt küps, tuleks selle tsentraliseeritud töövahendiga saavutatud tulemusi ideaaljuhul levitada (levikanal) Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu kohalikule tasandile, et suurendada kõigi kohalike ettevõtete ja kasutajate mõjuvõimu. Pärast TEFide edukat valideerimist peaks konkreetne tehnoloogia olema lõppkasutaja tegevuskohas kasutamiseks valmis (või suurendama selle valmisolekut), näiteks EDIHi tegevuse „enne investeerimist“ kaudu. Taotlejaid julgustatakse uurima täiendavaid võimalikke sünergiaid valdkondlike TEFide ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste vahel.
Kui see on asjakohane, eeldame, et TEFid ühendatakse andmeruumidega, ideaaljuhul konsortsiumi tasandil. Kuna TEFid saavad kõigepealt rahalisi vahendeid – andmeruumide jaoks on ette nähtud ainult koordineerimis- ja toetusmeetmed – saab kahe algatuse vahelisi seoseid luua alles siis, kui andmeruumid on loodud ja toimivad. Algetapis julgustatakse siiski TEFide ja andmeruumiga seotud järelevalveasutuste vahelist sünergiat, et määrata kindlaks TEFide ja andmeruumide koostöömehhanismid.
Sarnaselt kavandatud tehisintellekti käsitleva õigusaktiga toetavad TEFid usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopas.
Konkreetselt võivad tehnilise keskkonna foorumid aidata toetada kehtivate õigusaktidega (nt tooteohutus, meditsiiniseadmed, autotootmine, isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse alusel) kehtestatavaid regulatiivseid testkeskkondi, pakkudes pädevate riiklike asutuste hoolika järelevalve all katsetamiseks ja katsetamiseks infrastruktuuri ja tehnoloogilist keskkonda. See on võimalik alles siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on tehisintellekti käsitleva õigusakti vastu võtnud.
Lisaks võivad TEFid pakkuda tehnilist tuge ja testimisvahendeid tehisintellektisüsteemide arendajatele ja tootjatele, kes saaksid testida kontrollitud keskkonnas, kui nende uuenduslikud tehisintellektipõhised tooted ja teenused vastavad kohaldatavatele ohutusnõuetele ja -standarditele.
Sellega seoses võib olla kasulik koostöö teavitatud asutuste või muude tehisintellekti vastavushindamisega tegelevate organisatsioonidega TEFide konkreetse(te)s sektoris(t)es. Tehisintellekti käsitlevas õigusaktis on ette nähtud vabatahtlikud tegevusjuhendid, mida võivad pakkuda ka TEFid, või TEFid võiksid toetada selliste tegevusjuhendite arengut. Lisaks võivad TEFid aidata kaasa käimasolevatele tehisintellekti standardimisalastele jõupingutustele ja neist kasu saada.
Edge AI TEFi kui Euroopa platvormi eesmärk on võimaldada mis tahes suurusega ettevõtetel katsetada ja katsetada uuenduslikke serv-AI komponente, mis põhinevad täiustatud vähese energiatarbega andmetöötlustehnoloogiatel, näiteks neuromorfsel andmetöötlusel.
Võttes arvesse ELi praegust sõltuvust andmetöötlustehnoloogiast, vajalike pooljuhtseadmete suuri kulusid ja vajadust pikaajaliste investeeringute järele, on tipptasemel tehisintellekti tehnoloogiafond vajalik rahastamispuudujäägi kõrvaldamiseks, et Euroopa ettevõtjad saaksid juurdepääsu vähese võimsusega tehisintellektiga andmetöötluse riistvarale.
Valdkondlikud tehisintellekti TEFid keskenduvad sektoritele, mitte tehisintellekti rakendamise aluseks olevatele konkreetsetele tehnoloogiatele. Sellele vaatamata soodustatakse tehnilise keskkonna foorumite vahelist koostööd ja arendatakse lahendusi, mis on välja töötatud selles servas, kus tehisintellekti sektoripõhiseid TEFe saaks hiljem valdkondlikes TEFides katsetada.
Hoolimata mõningatest sarnasustest avatud innovatsiooni katsevooditega keskenduvad programmi „Digitaalne Euroopa“ TEFid üksnes tehisintellektil põhinevatele lahendustele ja võimaldavad katsetamiseks juurdepääsu reaalkeskkonnale.
Maa Sihtkoht Maa eesmärk on töötada välja Maa suure täpsusega digitaalne mudel, et modelleerida, jälgida ja simuleerida loodusnähtusi ja nendega seotud inimtegevust. Seetõttu võib selline algatus aidata kaasa mõnedele TEFidele selliste mudelite pakkumisel, eriti põllumajandusliku toidutööstuse TEFide pakkumisel, ning seetõttu võib sama organisatsioon saada oma tegevuse jaoks toetust nendest kahest rahastamisprogrammist. Sama tegevuse topeltrahastamine ei ole siiski võimalik.
Programmist „Horisont 2020“ rahastati mitut superandmetöötluse tippkeskust, mis hõlmasid tehisintellekti testimist/eksperimenteerimist. Kui kõrgjõudlusega andmetöötlusrakenduste tippkeskused hõlmaksid valitud sektorite jaoks (põllumajandustööstus, arukad linnad ja kogukonnad, tootmine ja tervishoid) asjakohaseid katseid ja/või katseid, oleksid nad TEFide jaoks asjakohane partner. Sellistel juhtudel võiks nendega tehtava koostöö lisada TEFi ettepanekusse.
Rahastamine (protsess)
Valdkondlikud TEFid – põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, tootmine ning arukad linnad ja kogukonnad – ning tehnoloogiline keskendumine tipptasemel tehisintellektile on kindlaks määratud informaatikaalase tööprogrammi (2021–2022) jaoks. Tulevaste tööprogrammide potentsiaalseid sektoreid ei ole veel kindlaks määratud.
Põllumajandusliku toidutööstuse, tervishoiu ja tootmise jaoks on tööprogrammi 21–22 iga sektori jaoks ette nähtud 30 miljoni euro suurune ELi rahastus. Arukate linnade ja kogukondade jaoks on projektikonkursi eelarve ELi vahenditest 20 miljonit eurot. Iga valitud projekt peaks koosnema mitmest tehnilisest keskkonnajalajäljest koosnevast võrgustikust. Ühe sõlme puhul (mis vastab üldiselt ühele füüsilisele asukohale) nähakse ette soovituslikult 5 miljonit eurot EList, millele lisandub võrdne summa riiklikul tasandil (see hõlmab piirkondlikku või muud rahastamist). Konkursikutse tekstis ei ole satelliidi jaoks ette nähtud soovituslikku eelarvet. See on taotleja otsustada.
Programmi „Digitaalne Euroopa“ tööprogrammis ja projektikonkursi tekstides esitatakse iga sektori kohta vajaduse korral rohkem üksikasju või illustreerivaid näiteid. Sektorite prioriseerimine töötati välja koostöös liikmesriikidega Euroopa tööstuse digiteerimise töörühma raames.
Esiteks peavad taotlejad looma konsortsiumi, mis vastab konkursikutse kriteeriumidele, nt sõlmpunktide arv. Üksiksõlm võib koosneda mitmest üksusest liikmesriigis, kus rajatis asub (või vajaduse korral isegi väljaspool seda).
Teiseks peavad taotlejad tagama riikliku rahastamise, et see vastaks DIGITALi rahastamisele. Seda tuleb teha enne, kui konsortsium kandideerib.
Kolmandaks peab sõlmede võrgustikku esindav konsortsium, mida kaasrahastavad asjaomased liikmesriigid, esitama taotluse valdkondlikule DIGITAL TEF-konkursile. Konsortsium peab esitama tõendid selle kohta, et ta on taganud vajaliku kaasrahastamise (vt üksikasjalikumat teavet vastavate nõuete kohta allpool).
Neljandaks hindab Euroopa Komisjon sõltumatute ekspertide abiga ettepanekuid ja järjestab need vastavalt. Sõltumatud eksperdid kasutavad programmi „Digitaalne Euroopa“ 1. lisas esitatud kriteeriume (asjakohasus, rakendamine ja mõju). Rahastatakse ainult kõige kõrgema punktisummaga ettepanekuid.
Viiendaks teavitatakse edukaid taotlejaid ja palutakse neil Euroopa Komisjoniga toetuslepingu ette valmistada ja allkirjastada. Komisjon püüab toetada taotlejaid esimeses ja teises etapis (vt allpool), nt ürituste ja kontaktide loomise toetusega. Kontaktide loomise tugi algas infopäevaga 29. novembril 2021 ja jätkub spetsiaalsel kontaktide loomise platvormil kuni kolm kuud pärast infopäeva. Konkursikutsete ajakava, sealhulgas toetuse andmise aeg, esitatakse tööprogrammis.
Märkus: Kui sõlmpunktis/satelliidil on mitu toetusesaajat samast riigist, peab igaüks neist tagama ülejäänud 50 %. Seega, kui nad kõik soovivad kasutada sama kaasrahastamisallikat, peaksid nad pöörduma koos liikmesriigi rahastamisasutuse poole ja taotlema toetust kõnealuselt riigilt kõnealusele ettepanekule oodatava kaasrahastamise summa eest.
Liikmesriikidel on vabadus otsustada oma valikumenetluse üle riiklikul tasandil. Euroopa Komisjon soovib aidata muuta protsess läbipaistvaks ja õiglaseks, andes taotlejatele vajaduse korral teavet ning võimaluse korral toetades kontaktide loomist. Konkreetne riik võib isegi toetada mitut konkureerivat konsortsiumi, teades, et rahastamiseks valitakse ainult üks.
Kui sõlmpunkt koosneb eri riikide satelliitidest, peab iga sõlm või satelliit näitama oma riigi pädeva asutuse kaasrahastamiskohustust ülejäänud 50 % ulatuses kuludest kirja vormis (vt riigiabi kohta allpool). Ettepaneku koordinaatori ülesanne on koguda sõlmpunktidelt ja satelliitidelt kõik kinnituskirjad ning esitada need koos ettepanekuga.
Kui kasutatakse erasektori vahendeid muust allikast kui taotleja, peaks see erasektori kaasrahastamise allikas kirjale alla kirjutama. Kui see pärineb omavahenditest, peaks taotleja kirja ise allkirjastama. Konkursikutse tekstis esitatud vorm on „ainult“ võimalik; seda saab nende muude juhtumite puhul muuta, kuid see peaks alati täpsustama, kes saab, kui palju saab kaasrahastamine.
Jah, see on ette nähtud protsess.
Jah.
Projekti alguses tehakse eelmaksed ja seejärel tehakse maksed kulude hüvitamiseks kindlaksmääratud ajavahemike järel.
Ajakohastatud 4. mail 2022:
Komisjon järgib sama mudelit nagu programmis „Horisont 2020“, teeb eelmakse, vaatab seejärel projekti läbi ja maksab tagasi lisakulud (kuna eelrahastamise mudel ei tekita rahavoogudega probleeme). Lisaks on ELi rahaline toetus 5 miljonit eurot sõlme kohta projekti kestuse jooksul, mitte aastas. See arv on soovituslik.
Lisaks puuduvad erieeskirjad kapitali ja tegevuskulude jaotamise kohta. Toetuskõlblikud kulud on riistvara/tarkvara ostud, personalikulud, muud kulud ja 7 % üldkulud. Pange tähele, et ehituskulud ei ole abikõlblikud, seega ei saa neid pidada mitterahaliseks panuseks. Siiski on toetuskõlblikud digitaristu ja riistvara, nt robotid.
Üksikasjalikuma ülevaate saamiseks kulude abikõlblikkuse kohta lugege toetuslepingu näidise artiklit 6. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/agr-contr/mga_dep_en.pdf
Soovitatav on teha rahastamis- ja hankedokumentides (europa.eu) kulusimulatsioone, et koostada ettepaneku eelnõu, sest see vahend sisaldab automaatseid kontrolle, hoiatusi ja arvutusi ELi maksimaalse panuse kohta rahastamiskõlblikesse kuludesse, selle asemel et teha seda käsitsi.
Lisaks tuleks rahastamisportaalis teabe lisamine portaali teha piisavalt aegsasti enne konkursikutse tähtaega, et oleks võimalik parandada võimalikud vead ja vältida viimase hetke probleeme.
Digitaalset saab kasutada digitaalse taristu, mitte füüsilise (nt hoone, ruumi jne) taristu jaoks (vt eespool esitatud küsimus rahastamiskõlblike kulude kohta).
Digitaalse rahastamisega saab hüvitada ainult projekti käigus tekkinud kulud. Kui tegemist on X-väärtusega digitaalse taristu kuluga, mida kasutatakse TEFi tegevuseks 50 % ulatuses, on vastavad kulud rahastamiskõlblikud (vajaduse korral kohaldatakse amortisatsiooni), proportsionaalselt selle kasutamisega. Üksikasjalikuma ülevaate saamiseks kulude abikõlblikkuse kohta lugege toetuslepingu näidise artiklit 6. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/agr-contr/mga_dep_en.pdf
Täpsemalt viitab see küsimus sellistele ülesannetele nagu andmete kodumaale toimetamiseks vajaliku IT-taristu ajakohastamine , andmebaaside loomine, tarkvaravahendite väljatöötamine, testimisplatvormi ettevalmistamine, valideerimiseks vajalike tehisintellekti tehnoloogiliste telliste identifitseerimine, vormindamine või arendamine.
TEFidelt ei eeldata, et nende täielik pakkumine oleks kättesaadav alates esimesest päevast, kuid nad peaksid võimalikult palju toetuma sellele, mis on juba olemas, võimaldades neil juba pakkuda oma teenuseid nii kiiresti kui võimalik. Ettepanek peaks sisaldama metoodikat selle kohta, kuidas konsortsium ehitab oma praegustest vahenditest projektikonkursi eesmärkide saavutamiseni. Abikõlblike kulude kohta vt küsimus ja vastus kulude abikõlblikkuse kohta.
Liikmesriigid võivad vabalt valida, millist rahastamisallikat nad TEFide kaasrahastamiseks kasutavad. Juba käimasolevate projektide rahastamist on võimalik kasutada sõlme või satelliidi kaasrahastamiseks. Neid vahendeid võetakse aga arvesse alles siis, kui projekt algab 2023. aastal; eelnev rahastamine ei ole kaasrahastamise nõude seisukohast oluline.
Kaasrahastamise kohustus toetusesaaja kohta peaks olema näidatud asjaomase avaliku sektori asutuse allkirjastatud kinnituskirjas. Kirjas tuleks samuti märkida, kas riiklik/piirkondlik kaasrahastamine pärineb muust ELi rahastamisprogrammist ja milline. Võimalik vorm on esitatud konkursikutse dokumendis jaotises „Lubatavus ja muud dokumendid“.
Samuti on võimalik kasutada olemasolevaid riiklikke/piirkondlikke fonde mitterahaliste inimtundide või digitaalseadmete jaoks, kui neid kasutatakse otse TEF-projekti jaoks ja need tekivad TEFi projekti kestuse jooksul.
Edukate TEFide jaokspeab olema tegelik avalik-õiguslik, riiklik/piirkondlik raha, et täita ülejäänud tühimik kuni 50 % riikliku kaasrahastamise osani kogu projekti kestuse jooksul. Suurt enamust oodatakse liikmesriikidelt, kuid vastuvõetav on ka erasektori rahaline toetus (nt TEFi vastuvõtva organisatsiooni panus, mis pakub tehnilisele fondile eksperdituge oma eelarvest).
Kaasrahastamiskohustuse kinnitus on kohustuslik lisa sektoripõhiste tehisintellekti TEFi konkursikutsete jaoks jaos „Vastuvõetavus ja dokumendid“ ning konkursikutse tekstis on esitatud võimalik vorm.
Kui parlamendi heakskiit on vajalik või sarnane, võib seda muuta kavatsuseks võtta kaasrahastamine ja selgitada konkreetset olukorda, miks kaasrahastamine ei ole veel tagatud. Näiteks on endiselt vaja parlamendi heakskiitu ja see toimub pärast konkursikutse lõppu (täpsustage eeldatav kuupäev).
Toetuse allkirjastamine on viimane punkt, et kontrollida, kas kaasrahastamine on olemas. Selles etapis peab toetusesaaja allkirjastama ka audeklaratsiooni, kinnitades, et ta võib kavandatud tegevust ellu viia.
Kui kaasrahastamine ei realiseeru, on see toetusesaaja risk.
Ajakohastatud 4. mail 2022:
Selleks et toetusesaaja saaks toetuslepingule alla kirjutada, peab ta kõigepealt allkirjastama audeklaratsiooni, milles ta muu hulgas kinnitab, et:
- on pühendunud meetmes osalemisele;
- omavad stabiilseid ja piisavaid rahastamisallikaid, et säilitada tegevust kogu meetme vältel ja tagada vajalik vastasrahastamine
- omavad või saavad olema meetme rakendamiseks vajalikud vahendid;
Digitaalse TEFi hindamise praeguse ajakava kohaselt peavad toetusesaajad allkirjastama deklaratsiooni hiljemalt oktoobri keskpaigaks, et allkirjastada soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava novembris.
Ideaaljuhul, kui kaasrahastamist pakub liikmesriik, kes kasutab ELi programmi (kas ERF või taaste- ja vastupidavusrahastu), tuleks see allkirjastada umbes samal ajal kui digitoetus. Võimaldada digitaalse toetuslepingu deklareerimist ELi sünergiatoetusena. Kui see ei ole võimalik ja näiteks ERFi kaasrahastamine allkirjastatakse hiljem kui digitoetus, tuleks ERFi kaasrahastamine allkirjastada ja digitoetus deklareerida sünergiatoetusena hiljemalt enne digitaalse toetuse esimest vahemakset, sest kuludeklaratsioon tuleb kõigepealt saata ERFi toetuse korraldusasutusele. Kuid isegi juhul, kui liikmesriigid viivitavad kaasrahastamisega, tuleb audeklaratsioon allkirjastada oktoobri keskpaigaks.
Osalemis- ja rahastamiseeskirjad on esitatud konkursikutse tekstis ja toetuslepingu näidises, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kohta. Tööprogrammis on sätestatud TEFi konkursikutsete suhtes kohaldatavad turvaeeskirjad, eelkõige programmi „ Digitaalne Euroopa“ määruse artikli 12 lõike 6 3. lisa, mis on seotud valdkondlike tehisintellekti tehnoloogiafoorumite projektikonkurssidega (.pdf)
Kuidas sellist kaasrahastamist näidata ja kuidas vältida topeltrahastamist?
Projekte võib kaasrahastada rahastamisallikatest, mis olid olemas juba enne projekti algust. Lisaks kaasrahastamiskirjale tuleb kaasrahastamine näidata eelarvetabelis kui „rahaline toetus“. Informaatikatoetus katab 50 % abikõlblikest kuludest; Toetusesaajad vastutavad selle eest, et eri rahastamisallikad ei maksaks samu kulusid kaks korda. Finantsaudititega kontrollitakse ka topeltrahastamist.
Praegu teeme koostööd liikmesriikidega, et hõlbustada taotlejate jaoks protsessi, pakkudes kontaktide loomist juba enne konkursikutse käivitamist. See algas infopäevaga 29. novembril 2021.
Euroopa Komisjon korraldas ürituse, mida toetas kontaktide loomise vahend, et toetada konsortsiumide arengut ja kohalikke organisatsioone, et võtta ühendust oma riiklike esindajatega. Lähtepunktiks oli 29. novembri 2021. aasta infopäev. Samuti saate vaadata tabelit, kus on esitatud liikmesriikide esialgne huvi sektoripõhiste tehisintellekti TEFide kaasrahastamiseks (.pdf)
Teine infopäev pärast konkursikutse avaldamist toimub 28. veebruaril.
Lisateabe saamiseks ja registreerimiseks külastage veebisaiti
Kolmandate isikute mitterahalised sissemaksed on lubatud tasuta, kuid need on kuluneutraalsed, st neid ei saa kuludena deklareerida. Seda tuleks kirjeldada taotlusvormi ja eelarvetabeli vastavas osas (nt tööpaketid ja tegevused).
Kui teil on lähetatud töötajaid, kes on tasu eest kolmandale isikule (sarnane juhtum nagu programmi „Horisont 2020“ puhul „mitterahaline sissemakse tasu eest“), võib need kulud katta artikli 6 lõike 2 punkti A.3 alusel. Lisaks võib töötaja töötasu, mis on määratud alalisele palgafondile, kuid mis on määratud TEFile teenuste osutamiseks, hüvitada 50 % ulatuses informaatika rahastamisest. Kaasrahastamine selles mõttes kuulub omavahendite alla.
Erasektori rahastamine on võimalik ja see tuleks tagada enne, kui konsortsium projektikonkursile kandideerib. See võib olla näiteks abisaajate omavahendid. Kui erasektori kaasrahastamine toimub muult organisatsioonilt, nt investorilt, tuleb kaasrahastamiskirjale alla kirjutada erasektori rahastamisallikas. Seda lähenemisviisi tuleks ettepanekus selgitada, sealhulgas tõenditega selle kohta, et rahastamine on tagatud, et muuta konsortsium rahaliselt elujõuliseks.
Kui projekt saab tulu kolmandatele isikutele osutatud teenustest, tuleb see deklareerida koos kuludega.
Valdkondlikud TEFid lisatakse konkursikutsesse nr 2, mis on kavas käivitada 22. veebruaril 2022 ja mis lõpeb 17. mail 2022. Konkursikutse 2 täielik ajakava on esitatud tööprogrammis.
Ajakohastatud 4. mail 2022:
Sama meetmerahastamine taaste- ja vastupidavusrahastust ning digitaalsest Euroopast on võimalik tingimusel, et see on mõlema programmi suhtes kohaldatavate asjakohaste sätete valguses õigustatud ja tagatakse samade kulude topeltrahastamise vältimine. Otsustava tähtsusega on see, et TEFid tuleb lisada komisjoni poolt heaks kiidetud riiklikesse kavadesse. Vajalik on asjakohane koordineerimine. Topeltrahastamise puudumine on tagatud, pidades silmas liidu toetuse määramise erinevaid viise kõigis liidu rahastamisvahendites, millest rahastamine on kombineeritud (tulemuspõhised ja tegelikud kulud), vältides kahtlust, et kulusid võib rahastada rohkem kui üks kord liidu eelarvest.
Võimalik on ka informaatika ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF)ühendamine. Liikmesriik (liikmesriigid), sealhulgas asjaomane ERFi toetuse korraldusasutus, ja Euroopa Komisjon peavad võimalikult kiiresti koordineerima, et selgitada, kuidas kohaldatavaid eeskirju järgida.
Programmi „Digitaalne Euroopa“ ei saa kombineerida programmi „Euroopa horisont“ fondidega ega erinevate digitaalse Euroopa projektikonkurssidega.
Me uurime seda võimalust. Palun võtke meiega ühendust, kui teil on oma projekti põhjal konkreetseid küsimusi.
Seadmete kohta vt selgitustega toetuslepingu artiklit 6.2.C.2 üldiselt ja eelkõige järgmist lõiku:
Enne meetme alguskuupäeva ostetudseadmed – meetme jaoks kasutatavate seadmete amortisatsioonikulud, mis on ostetud enne meetme alguskuupäeva, on toetuskõlblikud, kui need vastavad artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud üldistele abikõlblikkuse tingimustele. Ülejäänud amortisatsioonikulud (seadmed ei ole enne meetme algust täielikult amortiseerunud) võivad olla rahastamiskõlblikud osa ulatuses, mis vastab meetme kestusele ja meetme jaoks tegeliku kasutamise määrale.
Komisjon ei kavatse praeguses etapis kasutada EDICi valdkondlike tehisintellekti TEFide jaoks.
Kõik konsortsiumi toetusesaajad on rahastamiskõlblikud programmist „Digitaalne Euroopa“ ning kaasrahastamist tuleks pakkuda ka toetusesaajate tasandil.
50 % hüvitatav summa põhineb rahastamiskõlblikel kogukuludel toetusesaaja tasandil. Rahastamismäär arvutatakse abikõlblike kulude kogusumma alusel abisaaja kohta.
Osalemise nõuded määratakse kindlaks toetuslepingu näidises. Konkursikutse teksti võib lisada täiendavaid nõudeid osalejatele. Mõlemad dokumendid on konkursikutse käivitamisel kättesaadavad.
Kavatseme kasutada sama riigiabi lähenemisviisi nagu Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud tööprogrammi lisades (.pdf). Valdkondlikud TEFide konkursikutsete tekstid sisaldavad ka teavet riigiabi lähenemisviisi kohta.
Ajakohastatud 4. mail 2022:
Üldise grupierandi määruse alusel valitud riigiabi lähenemisviisitulemusena antakse TEFidele antav riigiabi edasi VKEde kasutajatele. Selle tulemusena peavad konsortsiumid esitama riigi tasandil pakutavate teenuste hinnakirja. Kuna hinnakiri koostatakse riigi tasandil, tekivad konsortsiumis erinevad kulud, mis kajastavad konsortsiumis osalevate riikide erinevat kuluolukorda. Innovatsiooninõustamis-/tugiteenust osutav sõlm/satelliit väljastab ka saadud riigiabi tõendi. Konsortsium peab pidama arvestust väljamakstud riigiabi kohta.
Ettepanek peab sisaldama üldist kohustust töötada välja objektiivsetel kriteeriumidel põhinev hinnakiri. See võib sisaldada näidishinnakirja, mida võib muuta.
Hinnakiri on vajalik selleks, et hinnata riigiabi eeskirjade alusel VKEdele osutatud teenuste väärtust. See väljendab väärtust, mida klient saab, isegi kui teenust osutatakse väiksema summa eest või tasuta. VKE poolt tegelikult makstud hinna ja hinnakirjale vastava teenuse väärtuse vahe on VKE saadud abi summa. Iga toetuse puhul tuleks saadud abisummatervikuna üle kanda TEFi klientidele.
Taotluses seda ei nõuta, kuid võimalike TEF-kasutajate huviavaldus võib aidata selgitada kavandatava tehnilise raamistiku kasulikkust ja võimalikku mõju.
Komisjon vaatab projekti läbi pärast iga aruandeperioodi, mis on veel kindlaks määratud. Tõenäoliselt järgivad need programmi „Euroopa horisont“ muude projektide 18-kuulist rütmi. Audit on võimalik projekti lõpus. Liikmesriigid järgivad projekti läbivaatamisel kohaldatavaid eeskirju.
Jah, alltöövõtt on võimalik programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Alltöövõtt ei tohiks siiski ületada 30 % abikõlblikest kogukuludest. Alltöövõtt peaks moodustama ainult piiratud osa. Kui üksuse panus on märkimisväärne, peaks ta saama toetusesaajaks. Pange tähele, et allhanked kaetakse DIGITAList ainult 50 % ulatuses ja puudub tagatis, et teine pool on kaetud liikmesriikide rahaliste vahenditega, sest neil võivad olla erinevad tingimused allhankekulude abikõlblikkuseks. Osa, mida riiklik rahastamine ei hõlma, peab toetusesaaja katma muust rahastamisallikast.
Jah, see on põhimõtteliselt võimalik. Sama tegevuse topeltrahastamine on siiski keelatud. Vastavates taotlustes peab üksus selgelt selgitama, miks ja kuidas tema osalemine kahes erinevas konsortsiumis ei kattu.
See on osa ettepaneku väljatöötamisest, et keskenduda valdkondadele, kus TEF on kõige vajalikum. Ettepanekutes võiks juba äratada potentsiaalsete kasutajate huvi hinnata vajadusi ja näidata oma ettepanekus, et väikese nõudluse oht on viidud miinimumini.
Tasuta teenuseid osutatakse ainult rahastatud projekti kestel. Projektide raames tuleks välja töötada pikaajaline jätkusuutlikkuse kava.
Jätkusuutlikkuse kava võib sisaldada kasumit, sest see on pärast rahastamisperioodi, kuid see kasum tuleks ideaaljuhul reinvesteerida TEFi ja selle teenuste edasiarendamisse.
Kui seda tüüpi täiendavate dokumentide kohta jaotist ei ole, võib need ettepaneku B osas ära märkida.
Neid saab üles laadida muude lisadena.
Kas projektiettepaneku B osa eelmises tabelis peaks see hõlmama kõiki konsortsiumi või partneri liikmeid või ainult koordinaatorit?
Vastavalt digitaalse taotluse vormi vormile (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/temp-form/af/af_dep_en.pdf) tuleb iga projektiettepanekus osaleja kohta märkida varasem projekt.
Avalik-õiguslikke üksusi ei loeta välismaise üksuse kontrolli all. See tingimus on märgitud digitaalse rakenduse vormil organisatsiooni andmete jaotises „Eriline õiguslik seisund“.
TEFidepakutavad teenused on kavandatud nii, et need oleksid atraktiivsed paljudele kasutajatele, mistõttu ei tohiks kasutajate otsimine muutuda oluliseks tegevuseks, et kompenseerida tehnilise foorumi strateegilise suunitluse puudumist. Kuid mõned levitamis- ja teavitustegevused on abikõlblikud.
TEFide eesmärk on toetada tehnoloogiapakkujaid tehisintellektil põhinevate ja tehisintellektil põhinevate kõrgtehnoloogiliste tehnoloogiate katsetamisel ja valideerimisel reaalsetes stsenaariumides. SCC TEFi puhul võivad kohalikud omavalitsused (nt omavalitsused) või avalike teenuste (energiakäitlus, jäätmete kogumine, infrastruktuuride kontroll ja hooldus) ja nende vastavate IT-meeskondade puhul pakkuda tehnoloogia pakkujatele andmeid ja taristut oma tehnoloogiate katsetamiseks ja valideerimiseks. Samuti võiksid nad toetada katsetamist ja katsetamist. Sellisena võivad nad olla osa TEFidest (toetusesaajad).
Eri ELi rahastamisprogrammidest saadavad toetused peavad olema omavahel seotud ja vaja on koordineerimist teiste toetusasutustega tagamaks, et 100 % hinnangulisest maksumusest ei ületata.
Lisateave: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/83902
Related content
Selleks et muuta EL paigaks, kus tehisintellekti tipptase kasvab laborist turule, loob Euroopa Liit tehisintellekti jaoks maailmatasemel testimis- ja eksperimenteerimisrajatised.