Katse- ja eksperimenteerimisrajatised: Küsimused ja vastused

Suuremahulised etalonkatse- ja eksperimenteerimisrajatised pakuvad füüsiliste ja virtuaalsete rajatiste kombinatsiooni, kus tehnoloogia pakkujad saavad peamiselt tehnilist tuge, et katsetada oma uusimat tehisintellektil põhinevat tarkvara- ja riistvaratehnoloogiat (sealhulgas tehisintellektil põhinevat robootikat) reaalses keskkonnas.

See hõlmab toetust uusimate tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate täielikuks integreerimiseks, testimiseks ja katsetamiseks, et lahendada probleeme/parandada lahendusi konkreetses rakendussektoris, sealhulgas valideerimine ja tutvustamine. Nad keskenduvad selliste väljakujunenud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate ja lahenduste katsetamisele, mida on laborites juba katsetatud ja mida tuleb katsetada tegelikes keskkondades.

TEFid püüavad toetada tehnoloogiapakkujaid, kellel on vajalikud eksperditeadmised oma lahenduste integreerimiseks ja valideerimiseks TEFidesse, kuid eeldame ka, et TEFid kaasavad tehnoloogia lõppkasutajaid, et maksimeerida selle mõju (eelkõige võib lõppkasutajaid kaasata testimisstsenaariumide, -protokollide ja -parameetrite määratlemisse, mis on nende sektorite jaoks kõige asjakohasemad ja mõjusamad).

Programmiga „Digitaalne Euroopa“ nähakse ette neli valdkondlikku TEFi: põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, tootmine ning arukad linnad ja kogukonnad. Kõiki nelja kaasrahastavad liikmesriigid.

Tehisintellektipõhiste tarkvara- ja riistvaralahenduste ning -toodete testimine ja katsetamine reaalses keskkonnas ja mastaabis on oluline samm tehnoloogia turule toomisel. Investeeringute optimeerimiseks näeb komisjon ette, et programmi „Digitaalne Euroopa“ (DIGITAL) kaudu kaasrahastatakse koos liikmesriikidega piiratud arvu spetsialiseerunud suuremahulisi võrdluskeskusi, et rahuldada Euroopa tehnoloogiapakkujate vajadusi.

TEFide eri kihtide eristamiseks kasutame järgmist terminoloogiat:

• üks valdkondlik TEF (nt tootmise puhul) on üks konsortsium;
• 1 konsortsium on mitmest sõlmpunktist ja vajaduse korral väiksematest satelliitidest koosnev võrgustik;
• Üks sõlm osutab teenuseid ja sellel on taristu, nagu on sätestatud tööprogrammis ja tulevases konkursikutse tekstis vastavate valdkondlike TEFide jaoks. üks sõlm võib olla üks või mitu (õiguslikku) toetusesaajat;
• 1 satelliit on väiksem katserajatis kui sõlm, kuid see vastab siiski konkursikutse tekstis sätestatud miinimumnõuetele. See satelliit võib pakkuda füüsilist ja / või kaugjuurdepääsu.

Sektorite kaupa antakse üks toetus ja seega ainult üks konsortsium, mis koosneb erinevatest sõlmedest. Kui ühest sõlmest oleks raske mastaabini jõuda, võiks üks või mitu sõlme hõlmata ühte või mitut satelliiti, et täiendada oma testimisteenuseid ja/või geograafilist katvust. Nendel juhtudel on ette nähtud kaks erinevat stsenaariumi:

Nendel juhtudel on ette nähtud kaks erinevat stsenaariumi:

• stsenaarium: Üks sõlm, mis töötab otse väiksemate satelliitidega, mis ise on sõlmest väiksemad, kuid aitavad kaasa sõlme samale pakkumisele. Üheskoos pakuvad sõlm ja selle satelliidid ulatuslikku rajatist, mis võimaldab katsetada suuremas ulatuses, kui üks sõlm suudaks. Seetõttu täiendavad need satelliidid sõlme, nii et koos saavutavad nad kriitilise massi.
• stsenaarium: Üks sõlm, mis koosneb mitmest sõlmest väiksemast satelliidist, kuid vastab koos sõlme kriteeriumidele, mis võimaldab mastaapselt testida. See nõuaks väga tugevat koordineerimist satelliitide vahel, et pakkuda koos ühtset pakkumist.

Stsenaariumid 1 ja 2 tähendavad ka seda, et üks sõlm ei pea asuma ühes kohas või isegi ühes riigis. Samamoodi ei pea kõik ühe sõlme osapooled pakkuma füüsilist juurdepääsu. Siiski on vajalik füüsiline juurdepääs sõlme tasandil (vt allpool).

Kõik transpordisõlmed peavad pakkuma tööprogrammis ja konkursikutse tekstis nõutud teenuseid ja taristut. Siiski võiksid nad võrgu osana keskenduda mastaapsete tehisintellektilahenduste testimise konkreetsetele aspektidele.

Näitena võib tuua tervishoiuvaldkonna, kus üks sõlm võiks keskenduda vähile ja teine eakate hooldusele. See näide selgitab kontseptsiooni, kuid ei näita komisjoni eelistusi.

Iga sektori TEFid pakuvad huvitatud tehnoloogiapakkujatele ühtset digitaalset juurdepääsupunkti, mis suunab neid valima neile kõige sobivama sõlme. Iga sõlm toimib ka võrgu füüsilise juurdepääsupunktina, aidates kasutajatel navigeerida kõige sobivama partneri juurde.

Eelistame sõlmede võrgustikku, kasutades ära kogu projektikonkursi eelarve. See tähendaks ühte võrgustikku, mis koosneks ligikaudu kuuest sõlmpunktist põllumajanduslikus toidutööstuses, tervishoius ja tootmises ning neljast sõlmpunktist arukate linnade ja kogukondade jaoks, kui satelliite ei oleks.

Selline võrgustik annab konsortsiumidele võimaluse maksimeerida oma TEFi mõju, pakkudes Euroopa novaatoritele tugevaid ja täiendavaid teenuseid nende pakutavate sõlmede ja teenuseliikide hoolikal valimisel.

Samuti võimaldaks see saavutada TEFi eeldatava „ulatusliku“ mõõtme. Võrgustikul põhinev lähenemisviis tagab suurema mõju tänu eeldatavale mastaabisäästule, tõhususele, vastastikusele täiendavusele & spetsialiseerumisele tänu sisseehitatud koordineerimisele, koostööle ja koostööle.

Mõistame, et seda võimalust on raskem kokku panna, mistõttu toetame taotlejaid kontaktide loomisega, mis algas 29. novembril 2021 teabepäevaga. Võrgupõhine lähenemisviis kujutab endast siiski Euroopa jaoks suurimat lisaväärtust, kuna see soodustab piiriülest koostööd lisaks juba nimetatud eelistele tehisintellekti testimise teenuste pakkumisel.

Nähakse ette kas ainult sõlmevõrgu mudel või mõnes sektoris sõlme & satelliitvõrgu mudel, millel on 3-5 põhisõlme väiksemate satelliitkatserajatistega, nt katsefarmid. Sõlme & satelliitvõrgu mudelil oleks mõned suured kesksed sõlmed, mis pakuksid täielikult digitaalseid, füüsilisi ja professionaalseid teenuste ressursse, mis on ühendatud väiksemate satelliitrajatistega, mis võimaldavad testida erinevates reaalsetes tingimustes.

See suurendaks tegelike katsetingimuste piirkondlikku kättesaadavust, mitmekesisust ja kvantiteeti, kuid vähendaks täispakkumisega kesksete sõlmede arvu. Sõlme & satelliitlähenemise kavandamisel on oluline hoolikalt hinnata selliste satelliitide vajadust, rolli ja arvu.

Tavaliselt on see rajatis, mis võimaldab tihedas koostöös tehnoloogiaekspertidega juurdepääsu tegelikele/lähedastele tingimustele, nt haiglatele, katsefarmidele ja muule, nt kas asutusesisesed eksperditeadmised või teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon, tehnosiirde organisatsioon, kellel on vajalikud eksperditeadmised tehisintellekti ja robootika valdkonnas jne.

Projekti eesmärkide saavutamiseks võivad projektitaotlusse olla kaasatud ka muud organisatsioonid (kas konsortsiumi liikmena või mitmesuguste mehhanismide kaudu, nagu nõuandvad organid, alltöövõtt jne). See võib hõlmata ka avaliku sektori asutusi, kutseliite jne, et tagada õigete sidusrühmade kaasamine, et tagada juurdepääs vajalikele eksperditeadmistele.

Konsortsiumi toetusesaajate arv peaks olema lõplik arv. Toetusesaajaid on võimalik projekti käigus lisada või neist loobuda, kuid seda tuleks teha üksnes ettenägematutel põhjustel, nagu muude programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ projektide puhul.

Jah, võrgus võib olla seotud sõlmed/satelliidid. Assotsieerunud partnereid ei rahastata toetuslepingu näidise artikli 9 kohaselt.

Taotlejatel on vabadus valida konsortsiumi täpne koosseis, et optimeerida selle tõhusust ja mõju, ning see peaks lähtuma kavandatava TEFi vajadustest, kuid kõigile toetusesaajatele tuleb tagada kaasrahastamine.

Ei, konsortsiumi koosseis peab olema taotluse esitamise ja valikuetapis stabiilne. Konsortsiumiväliste liikmete kaasamine võib olla paindlik, näiteks nõustamis- või konsultatsiooniprotsessi kaudu, kuid need ei ole konsortsiumi tuumikliikmed.

TEFid teenindavad tehnoloogia pakkujaid, kes soovivad arendada oma tehisintellekti/robootilist lahendust tehnoloogilise valmiduse tasemelt (TRL) kuus kuni kaheksa.  Kooskõlas riigiabiga saavad VKEd kasutada TEFe ilma TEFide pakutava toetuse ja teenuste eest maksmata. Toetuse väärtus põhineb TEFide koostatud hinnakirjal. Suuremad ettevõtted võivad TEFe endiselt kasutada, kuid peavad maksma kehtestatud hinnakirja alusel. See tulu tuleks kanda eelarvevormi veergu „Projekti käigus saadud tulu“.

Pange tähele ka järgmisi programmis sätestatud nõudeid: „Kui projektikonkursi tingimused piiravad osalemist või kontrolli julgeoleku või ELi strateegilise autonoomiaga seotud põhjustel (ja kui toetuse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti), peavad toetusesaajad tootma märkimisväärses koguses tooteid, teenuseid või protsesse, mis sisaldavad meetme tulemusi või mis on saadud meetme tulemuste kasutamisel projektikonkursi tingimustes sätestatud rahastamiskõlblikes riikides või sihtriikides.
Kui projektikonkursi tingimustega on pealegi ette nähtud esmane kasutamiskohustus, peab esmane kasutamine toimuma ka projektikonkursi tingimustes sätestatud abikõlblikes riikides või sihtriikides.”

Lisaks peab TEF tagama, et mis tahes koostöö üksustega, mis on asutatud riikides, mis ei ole rahastamiskõlblikud riigid või projektikonkursi tingimustes sätestatud sihtriigid (või mida kontrollivad sellised riigid või selliste riikide üksused), ei mõjuta julgeolekuhuve ega ELi strateegilist autonoomiat ning väldib võimalikku negatiivset mõju TEFide jaoks kriitilise tähtsusega sisendite varustuskindlusele. Üksused, mis on asutatud riikides, mis ei ole rahastamiskõlblikud riigid, võivad TEFist kasu saada seni, kuni see ei ole vastuolus ühegi piiratud projektikonkursi eesmärgiga (st see ei kujuta endast turvariski, ei pääse ligi konfidentsiaalsele teabele, intellektuaalomandi õigused on kaitstud jne).

Pange tähele ka TEFide eeldatavaid tulemusi: & hangete rahastamine (europa.eu)

Panus tehisintellekti innovatsiooni:

Euroopa tööstuse, sealhulgas tehisintellektiga tegelevate VKEde konkurentsivõime suurendamine. Tehisintellekt on strateegiliselt väga oluline tehnoloogia;

Euroopa intellektuaalomandi ja Euroopa tehnoloogial põhinevate toodete edendamisele kaasaaitamine;

Maailmatasemel katserajatiste loomine Euroopas, pakkudes igakülgset tuge, ühendades vajalikud eksperditeadmised ja vastates Euroopa novaatorite vajadustele. TEFe haldavad organisatsioonid ja nende protsess tagavad TEFide kasutajatele kõrgeima usalduse ja turvalisuse taseme ning testimise ja valideerimise kõrgeima kvaliteedi, et tagada usaldus ja turvalisus testitud lahenduste suhtes, mis on nende laialdase levitamise võti.

Panustamine Euroopa digitaalsesse suveräänsusesse ja avatud strateegilisse autonoomiasse tehisintellekti valdkonnas ning tehisintellektil põhinevatesse lahendustesse

Võrgupõhise lähenemisviisi puhul on TEFi kasutajatel suurema tõenäosusega oma asukohale lähemal asuv rajatis, mis hõlmab vähem reisimist. Me eeldame praegu siiski, et TEFide kasutajad kannavad reisikulud ise ja et TEFid on piisavalt atraktiivsed, et neid selleks ahvatleda. Iga sõlm peab pakkuma nii füüsilist kui ka digitaalset / virtuaalset kaugjuurdepääsu, millest viimane minimeerib reisimist.

Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames korraldatavad TEFi projektikonkursid keskenduvad selliste juba olemasolevate rajatiste toetamisele, millel on asjakohane taristu ja eksperditeadmised/tehnoloogia ning mida saab ajakohastada, et neist saaksid Euroopa võrdlus-TEFid, ning tuginedes varasematele investeeringutele, et maksimeerida ELi rahastamise mõju ja jõuda ulatuslike võrdlus-TEFideni.

Transpordisõlmede võrgustike loomise kavandatud lähenemisviisi eesmärk on parandada olemasolevate riiklike katserajatiste vahelist koordineerimist ning laiendada Euroopa VKEde juurdepääsu Euroopa TEFidele. Lisaks võimaldab rahastamine laiendada rajatisi, millele TEFid ehitatakse.

Komisjon kavatseb toetada üksnes rajatisi, mis toetavad tehisintellekti kasutuselevõttu tehnoloogilise valmiduse tasemelt 6–8. Olemasolevaid rajatisi, mis pakuvad innovatsiooni nõustamisteenuseid kõrgematel või madalamatel tehnoloogilise valmiduse tasemetel, tuleb nende tegevuste jaoks rahastada muudest fondidest.

Kohustame iga taotlejat esitama usaldusväärse äriplaani selle kohta, kuidas TEFid saaksid pärast ELi rahaliste vahendite ammendumist tegevust jätkata. Ettepanekus peaks sisalduma kindel äristrateegia ja usaldusväärne metoodika äriplaani väljatöötamiseks, kuid selle konkreetset rakendamist saab projekti kestel edasi arendada ja kohandada. TEFide võimalike kasutajate huvi väljendamine oleks teretulnud, et näidata selle võimalikku mõju vajadusele sellise rajatise järele.

Eeldame, et TEFid annavad vajaduse korral juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlusele. Selleks soovitatakse vajaduse korral tungivalt programmi „Digitaalne Euroopa“ eri osade vahelist koostoimet (nt TEFide, tehisintellekti nõudeteenuste platvormi, pilveteenuste ja andmeruumide vahel), et pakkuda TEFi kasutajatele täielikku teenust.

Konsortsiumid peaksid vastama tööprogrammi nõuetele, sealhulgas taristu nõuetele, kuid neil on vabadus otsustada, kuidas seda kõige paremini teha. Kui programmi „Digitaalne Euroopa“ eri osi on vaja sünkroniseerida, tuleb leida ajutised lahendused ja vajaduse korral lisada ettepanekutesse kavad sünkroniseerimiseks programmi „Digitaalne Euroopa“ muude osadega.

TEFe ei tohiks käsitada sertifitseerimisasutusi asendavatena, kuid standardi ISO 17025 alane oskusteave on teretulnud, kui see on sektorile ja tehnoloogiale kasulik. TEFide konsortsium peaks kaasama õiged eksperditeadmised ja õige metoodika, et tagada nende katse- ja eksperimenteerimisprotsesside ja -teenuste usaldusväärsus. Nad peaksid oma ettepanekusse lisama õiged eksperditeadmised ja pakkuma välja õige metoodika.

TEFid peavad kehtestama intellektuaalomandi õiguste poliitika, millega tagatakse, et novaatorid, eelkõige TEFe kasutavad VKEd, saavad olla kindlad, et nad säilitavad omandiõiguse TEFi rajatistes testimise tulemusel loodud intellektuaalomandi üle. See on oluline, et tagada TEFide atraktiivsus.

Eeldame, et TEFid pakuvad tehnoloogiapakkujatele innovatsioonialast nõustamistuge tehnilistes aspektides, mis on otseselt seotud TEFi tegevuse/kasutusjuhtumitega. Mittetehnilisi aspekte tuleks käsitleda ainult vajaduse korral.

TEFe julgustatakse tegema koostööd seal, kus see on mõttekas. TEFid otsustavad ise, kuidas seda koostööd kõige paremini struktureerida.

TEFide eesmärk on toetada tehisintellektiga seotud lahenduste testimist. (Euroopa) digitaalse innovatsiooni keskused juba toetavad toodete, protsesside või teenuste digitaliseerimist piirkondlikul tasandil.

Põhimõtteliselt jah. Assotsieerunud riikides asutatud üksused võivad programmis osaleda ja rahalisi vahendeid saada, välja arvatud juhul, kui konkursikutses on sätestatud erinõue või -piirang. Kavas ei ole rahastada sõlmpunkte või satelliite, mis asuvad kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik.

Ei, me eelistame, et TEFid leviksid teataval määral kogu Euroopas, seadmata ohtu nende mõju. Seetõttu ei kavatse me rahastada ühe riigi konkreetse sektori jaoks rohkem kui ühte sõlme. Sõlmede valik peaks põhinema kriteeriumidel, et optimeerida TEFide pakutavaid teenuseid ja maksimeerida investeeringu mõju kogu Euroopas. Sama riigi eri sektorite jaoks on võimalik kasutada transpordisõlmi.

Geograafilise jaotusega seotud erinõuded määratakse kindlaks konkursikutse tekstis. Põhimõtteliselt on mõju esikohal. Geograafiline levik võib aidata käsitleda näiteks teatavate sektorite mitmekesisust, nt põllumajanduses, ja maksimeerida tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopas.

TEFid peavad võimaldama juurdepääsu nii füüsiliselt kui ka digitaalselt (st virtuaalset kaugjuurdepääsu). Selline hübriidne lähenemisviis aitab laiendada TEFi haaret, võimaldades tehisintellektitarkvara kaugtestimist, aga ka tehisintellekti riistvara testimist tegelikes tingimustes.

Konkursikutse tekstis võib vajaduse korral määratleda täiendavaid üksikasju. Kõik TEFid peavad alati pakkuma nii digitaalset kui ka füüsilist juurdepääsu sõlme tasandil. Virtuaalne juurdepääs (mis võib hõlmata ka näiteks simulatsioone) võib olla kasulik ka kohapealse katse ettevalmistamiseks ja rajatisele kuluva aja minimeerimiseks.

Ei. TEFid peavad võimaldama avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil juurdepääsu kõigile tehnoloogia pakkujatele, kes asuvad mis tahes liikmesriigis või assotsieerunud riigis. Lisades oma rajatised TEFidesse, aitavad liikmesriigid neil saada osaks üleeuroopalisest tipptasemel tehisintellekti ökosüsteemist, meelitades oma piirkonda parimaid talente. Samuti aitab see rajatistel saavutada väga suurt nähtavust ja suuremat turgu. Seetõttu on tõenäolisem, et nad saavutavad rahalise jätkusuutlikkuse kiiremini.

TEFid peavad esitama oma kasutajatele asjakohased andmekogumid, mis on vajalikud tehisintellekti ulatuslikuks testimiseks. Andmete kogumine ja kogumine võib aidata parandada andmekogumite kvaliteeti. Taotlejad saavad oma ettepanekutes selgitada, miks nende lähenemisviis on kõige veenvam.

Riikide ametiasutused võivad vajaduse korral osaleda konsortsiumi esitatud projekti käsitlevas arutelus. Sõltuvalt riiklike partnerluslepingute jaoks kavandatud rollist võib seda rakendada näiteks korraldades konkreetseid seminare, kuhu on kaasatud asjaomased riiklikud partnerluslepingud, või võttes riiklikud partnerluslepingud konsortsiumi nõuandekogu ühe koostisosana. Sama kehtib kõigi asjaomaste piirkondlike või kohalike ametiasutuste kohta.

TEFid tegutsevad väliste teenuseosutajatena; need kulud on rahastamiskõlblikud programmi „Digitaalne Euroopa“ ja liikmesriikide rahastamise raames. Selleks et TEFid vastaksid riigiabi nõuetele, peavad nad saadud riigiabi VKEdele edasi andma.

ELi VKEdel peaks olema vabadus kasutada TEFe olenemata sellest, millised on nende päritoluriigi kohustused valdkondlike tehisintellekti TEFide kaasrahastamisel. TEFid võtavad kasutajatelt toetuse eest tasu vastavalt hinnakirjale, mis on koostatud nende teenuste jaoks sõlmede tasandil (vt allpool küsimus riigiabi kohta).

Lõppkasutajad on tehnoloogia lõppkasutajad, mis suure tõenäosusega tähendab sektoris töötavaid inimesi, nt põllumajandustootjad, jaemüüjad jne. Kuid sõltuvalt valitud kasutusviisidest võib lõpptarbija olla ka lõppkasutaja.

Tervishoiu TEFilt eeldatakse teadmisi meditsiiniseadmete sertifitseerimise kohta ja kontakte asjaomaste avaliku sektori asutustega neid asendamata. Tervishoiu TEFi suunised ja abi tehnoloogia pakkujate sertifitseerimisel on olulised, et tagada TEFis pakutavate testide asjakohasus. Lisaks aitab see kiirendada meditsiiniseadmete labori turustamisprotsessi.  

Erinevus TEFide ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste vahel on järgmine. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toovad kokku kohaliku majanduse osalejad, et toetada kohalike osalejate digiüleminekut (luua kohalikud ökosüsteemid) ja luua sidemeid teiste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega kogu Euroopas. Samuti toimivad nad lähima kontaktpunktina kõigile erinevatele ELi rahastatavatele tehisintellektiga seotud tegevustele Euroopas, näiteks TEFidele.

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi on palju. Nende peamine eesmärk on katsetada enne investeerimist, st aidata digitehnoloogia kasutajatel hinnata oma keskkonnas, kas nad saavad tehnoloogiast enne selle ostmist kasu. Selline tehnoloogia on piisavalt küps, et seda kasutusele võtta. See erineb TEFides katsetatud tehnoloogiatest, mis ei ole veel saavutanud seda küpsusastet, kuna need vajavad enne kasutuselevõttu endiselt põhjalikku testimist ja valideerimist reaalses keskkonnas, nt robotit tuleks enne haiglates kasutuselevõttu põhjalikult katsetada reaalses keskkonnas.

Teisest küljest on TEFid kesksed jagatud ressursid, ühised töövahendid, mida pakutakse kõigile Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele ja kõigile tehisintellektilahenduste kasutajatele üldiselt. TEF-e on vähem. TEFid aitavad tehnoloogia pakkujatel töötada välja uusi tehnoloogilisi lahendusi ja tuua need turule lähemale, valideerides neid reaalses keskkonnas. Kui need on valideeritud ja piisavalt küpsed, tuleks selles tsentraliseeritud meetmepaketis saadud tulemused ideaaljuhul levitada (levitamiskanal) Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu kohalikule tasandile, et suurendada kõigi kohalike ettevõtjate ja kasutajate mõjuvõimu. Pärast TEFide edukat valideerimist peaks konkreetne tehnoloogia olema valmis (või tõstma selle valmidusastet) lõppkasutaja tegevuskohas kasutuselevõtuks, näiteks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse tegevuse „testimine enne investeerimist“ kaudu. Taotlejaid julgustatakse uurima täiendavaid võimalikke sünergiaid valdkondlike TEFide ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste vahel.

Kui see on asjakohane, eeldame, et TEFid ühenduvad andmeruumidega, ideaaljuhul konsortsiumi tasandil. Kuna TEFid saavad kõigepealt rahalisi vahendeid – andmeruumide jaoks on ette nähtud ainult koordineerimis- ja toetusmeetmed –, saab kahe algatuse vahelisi seoseid luua alles siis, kui andmeruumid on loodud ja toimivad. Algetapis julgustatakse siiski TEFide ja andmeruumi asjaomaste järelevalveasutuste vahelist koostoimet, et määrata kindlaks TEFide ja andmeruumide vahelised koostöömehhanismid.

Sarnaselt kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusaktiga toetavad TEFid usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopas.

Konkreetselt võivad TEFid aidata toetada regulatsiooni testkeskkondi, mida saab luua kehtivate õigusaktide raames (nt tooteohutus, meditsiiniseadmed, autotootmine, isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse alusel), pakkudes taristu- ja tehnoloogilist keskkonda testimiseks ja katsetamiseks pädevate riiklike asutuste hoolika järelevalve all. See on võimalik alles siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on tehisintellekti käsitleva õigusakti vastu võtnud.

Lisaks võivad TEFid pakkuda tehnilist tuge ja testimisrajatisi tehisintellektisüsteemide arendajatele ja tootjatele, kes võiksid testida kontrollitud keskkonnas, kui nende uuenduslikud tehisintellektipõhised tooted ja teenused vastavad kohaldatavatele ohutusnõuetele ja -standarditele.

Sellega seoses võib olla kasulik teha koostööd teavitatud asutuste või muude tehisintellekti vastavushindamises osalevate organisatsioonidega TEFide konkreetse(te)s sektori(te)s. Tehisintellektimäärusega nähakse ette vabatahtlikud tegevusjuhendid, mida võiksid pakkuda ka TEFid, või TEFid võiksid toetada selliste tegevusjuhendite väljatöötamist. Lisaks võivad TEFid panustada käimasolevatesse tehisintellekti standardimise jõupingutustesse ja neist kasu saada.

Hoolimata mõningatest sarnasustest avatud innovatsiooni katsekeskkondadega, keskenduvad programmi „Digitaalne Euroopa“ TEFid üksnes tehisintellektil põhinevatele lahendustele ja pakuvad testimiseks juurdepääsu tegelikule keskkonnale.

Maa Sihtkoht Maa eesmärk on töötada välja Maa ülitäpne digitaalne mudel, et modelleerida, jälgida ja simuleerida loodusnähtusi ja nendega seotud inimtegevust. Seetõttu võib selline algatus aidata kaasa mõnele TEFile selliste mudelite pakkumisel, eelkõige põllumajandusliku toidutööstuse TEFidele, ning seetõttu võib sama organisatsioon saada oma tegevuse jaoks rahalisi vahendeid nendest kahest rahastamisprogrammist. Sama tegevuse topeltrahastamine ei ole siiski võimalik.

Programmist „Horisont 2020“ rahastati mitut superandmetöötluse tippkeskust, mis hõlmasid tehisintellekti testimist/katsetamist. Kui kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskused hõlmaksid valitud sektorite (põllumajandustooted, arukad linnad ja kogukonnad, tootmine ja tervishoid) jaoks asjakohaseid katseid ja/või eksperimente, oleksid nad TEFidesse panustamisel asjakohased partnerid. Sellistel juhtudel võiks TEF-ettepanekusse lisada koostöö nendega.

Valdkondlike TEFide valdkonnad – põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, tootmine ning arukad linnad ja kogukonnad – ning tehnoloogiline keskendumine tipptasemel tehisintellektile on kindlaks määratud DIGITALi 2021.–2022. aasta tööprogrammis. Võimalikke sektoreid tulevaste tööprogrammide jaoks ei ole veel kindlaks määratud.

Põllumajandusliku toidutööstuse, tervishoiu ja tootmise jaoks on tööprogrammis 21–22 iga sektori jaoks ette nähtud 30 miljoni euro suurune ELi rahastus. Arukate linnade ja kogukondade jaoks on projektikonkursi eelarve 20 miljonit eurot ELi rahalisi vahendeid. Iga valitud projekt peaks koosnema mitmest TEFist koosnevast võrgustikust. Ühe sõlme puhul (mis vastab üldiselt ühele füüsilisele asukohale) prognoosime ELilt soovituslikult 5 miljonit eurot, millele lisandub võrdne summa riiklikul tasandil (see hõlmab piirkondlikku või muud rahastamist). Konkursikutse tekstis ei ole satelliitide jaoks ette nähtud soovituslikku eelarvet. See on taotleja otsustada.

Programmi „Digitaalne Euroopa“ TEFi tööprogrammis ja konkursikutsetes on esitatud iga sektori kohta rohkem üksikasju või illustreerivaid näiteid, kui see on asjakohane. Sektorite prioriseerimine töötati välja koostöös liikmesriikidega DEI (Euroopa tööstuse digitaliseerimine)-AI rühma raames.

Esiteks peavad taotlejad looma konsortsiumi, mis vastab konkursikutse kriteeriumidele, nt sõlmede arv. Üks sõlm võib koosneda mitmest üksusest rajatise asukohaliikmesriigis (või vajaduse korral väljaspool seda).

Teiseks peavad taotlejad tagama riikliku rahastamise, et see vastaks programmi „Digitaalne Euroopa“ rahastamisele. Seda tuleb teha enne konsortsiumi taotlemist.

Kolmandaks peab asjaomaste liikmesriikide kaasrahastatud sõlmede võrgustikku esindav konsortsium esitama taotluse valdkondlikule DIGITAL TEF-konkursile. Konsortsium peab lisama tõendid selle kohta, et ta on taganud vajaliku kaasrahastamise (vt üksikasjalikumat teavet vastavate nõuete kohta allpool).

Neljandaks hindab Euroopa Komisjon sõltumatute ekspertide abiga ettepanekuid ja järjestab need vastavalt. Sõltumatud eksperdid kasutavad programmi „Digitaalne Euroopa“ 1. lisas esitatud kriteeriume (asjakohasus, rakendamine ja mõju). Rahastatakse ainult kõige rohkem punkte saanud ettepanekuid.

Viiendaks teavitatakse edukaid taotlejaid ning neil palutakse koostada ja allkirjastada toetusleping Euroopa Komisjoniga. Komisjon püüab toetada taotlejaid esimeses ja teises etapis (vt allpool), nt ürituste ja kontaktide loomise toetamisega. Kontaktide loomise toetus algas 29. novembril 2021 teabepäevaga ja jätkub spetsiaalsel kontaktide loomise platvormil kuni kolm kuud pärast teabepäeva. Konkursikutsete ajakava, sealhulgas toetuse määramise aeg, esitatakse tööprogrammis.

Märkus: Kui sõlmes/satelliidis on mitu toetusesaajat samast riigist, peab igaüks neist tagama ülejäänud 50 %. Seega, kui nad kõik soovivad kasutada sama kaasrahastamisallikat, peaksid nad koos pöörduma liikmesriigi rahastamisasutuse poole ja taotlema toetust kaasrahastamise summale, mida asjaomaselt riigilt asjaomase ettepaneku jaoks oodatakse.

Liikmesriikidel on vabadus otsustada oma valikuprotsessi üle riiklikul tasandil. Euroopa Komisjon soovib aidata muuta protsessi läbipaistvaks ja õiglaseks, andes taotlejatele vajaduse korral teavet ja pakkudes võimalikult palju tuge kontaktide loomisel. Üks riik võib isegi toetada mitut konkureerivat konsortsiumi, teades, et rahastamiseks valitakse välja ainult üks.

Iga sõlm või satelliit, kui sõlm koosneb eri riikide satelliitidest, peab tõendama oma riigi pädeva asutuse kaasfinantseerimiskohustust ülejäänud 50 % kulude osas kirja vormis (vt allpool riigiabi kohta). Ettepaneku koordinaatori ülesanne on koguda sõlmedelt ja satelliitidelt kõik kinnituskirjad ning esitada need koos ettepanekuga.

Kui kasutatakse erasektori vahendeid, mis pärinevad muust allikast kui taotleja, peaks see erasektori kaasrahastamise allikas kirjale alla kirjutama. Kui see pärineb omavahenditest, peaks taotleja kirjale ise alla kirjutama. Konkursikutse tekstis esitatud vorm on „ainult“ võimalik vorm; seda saab nende muude juhtumite puhul muuta, kuid alati tuleks märkida, kes saab kui palju kust kaasrahastamist saab.

Jah, see on ette nähtud protsess.

Jah.

Projekti alguses ja pärast seda tehakse eelmaksed kulude hüvitamiseks kindlaksmääratud ajavahemike järel.

Ajakohastatud 4. mail 2022:

Komisjon järgib sama mudelit nagu programmis „Horisont 2020“, teeb eelmaksed ja vaatab seejärel projekti läbi ning maksab lisakulud tagasi (eelmaksete mudeli tõttu ei ole rahavoogudega probleeme). Lisaks on ELi rahaline toetus 5 miljonit eurot sõlme kohta projekti kestuse jooksul, mitte aastas. See arv on orienteeruv.

Lisaks puuduvad erieeskirjad kapitali ja tegevuskulude jaotuse kohta. Toetuse saamise tingimustele vastavad kulud on riistvara/tarkvara ostmine, personalikulud, muud kulud ja 7 % üldkulud. Pange tähele, et ehituskulud ei ole rahastamiskõlblikud, seega ei saa neid käsitada mitterahalise toetusena. Digitaalne taristu ja riistvara, nt robotid, on siiski rahastamiskõlblikud.

Üksikasjalikuma ülevaate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta leiate toetuslepingu näidise artiklist 6. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/agr-contr/mga_dep_en.pdf

Rahastamise & hangetes (europa.eu) on soovitatav teha kulude simulatsioone, et koostada projektiettepanek, kuna vahend sisaldab automaatseid kontrolle, hoiatusi ja arvutusi rahastamiskõlblike kulude maksimaalse ELi toetuse kohta, selle asemel et teha seda käsitsi.

Lisaks peaks teabe sisestamine rahastamisportaali toimuma portaalis piisavalt aegsasti enne konkursikutse tähtaega, et oleks võimalik parandada võimalikud vead ja vältida viimase hetke probleeme.

Digitaristu jaoks saab kasutada digitaristut, mitte füüsilist taristut (nt hoone, ruum jne) (vt eespool küsimus rahastamiskõlblike kulude kohta).

Programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest saab hüvitada ainult projekti käigus kantud kulusid. Kui tegemist on digitaristu kuluga, mille väärtus on X ja mida kasutatakse 50 % ulatuses TEFi tegevuseks, on vastav kulu rahastamiskõlblik (kohaldades vajaduse korral amortisatsiooni), proportsionaalselt selle kasutamisega. Üksikasjalikuma ülevaate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta leiate toetuslepingu näidise artiklist 6. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/agr-contr/mga_dep_en.pdf

Täpsemalt viitab see küsimus sellistele ülesannetele nagu andmete repatrieerimiseks vajaliku IT-taristu ajakohastamine, andmebaaside loomine, tarkvaravahendite väljatöötamine, katsestendi ettevalmistamine, valideerimiseks vajalike tehisintellekti tehnoloogiliste telliste kindlakstegemine, vormindamine või arendamine.

TEFidelt ei eeldata, et nende täielik pakkumine oleks kättesaadav alates esimesest päevast, vaid nad peaksid tuginema võimalikult palju juba olemasolevale, võimaldades neil juba pakkuda oma teenuseid nii palju kui võimalik nii kiiresti kui võimalik. Ettepanek peaks sisaldama metoodikat selle kohta, kuidas konsortsium rajab oma praegused rajatised projektikonkursi eesmärkide saavutamisele. Abikõlblike kulude kohta vaata küsimust & vastus kulude abikõlblikkuse kohta.

Liikmesriikidel on vabadus valida, millist rahastamisallikat nad TEFide kaasrahastamiseks kasutavad. Sõlme või satelliidi kaasrahastamiseks on võimalik kasutada juba käimasolevate projektide rahalisi vahendeid. Neid vahendeid võetakse aga arvesse alles siis, kui projekt algab 2023. aastal; varasem rahastamine ei ole kaasrahastamise nõude seisukohast oluline.

Kaasrahastamise kohustus toetusesaaja kohta tuleks näidata asjaomase avalik-õigusliku asutuse allkirjastatud kinnituskirjas. Kirjas tuleks samuti märkida, kas riiklik/piirkondlik kaasrahastamine pärineb mõnest muust ELi rahastamisprogrammist ja millisest. Võimalik vorm on esitatud konkursikutse jaotises „Vastuvõetavus ja muud dokumendid“.

Olemasolevaid riiklikke/piirkondlikke vahendeid on võimalik kasutada ka mitterahaliste inimtundide või digiseadmete jaoks, tingimusel et neid kasutatakse otseselt TEF-projekti jaoks ja need kantakse TEF-projekti kestuse ajal.  

Edukatele TEFidele peab olema kättesaadav tegelik avaliku sektori, riiklik/piirkondlik raha, et täita ülejäänud puudujääk kuni 50 % ulatuses riikliku kaasrahastamise osast kogu projekti kestuse jooksul. Enamikku neist oodatakse liikmesriikidelt, kuid vastuvõetav on ka erasektori rahaline toetus (nt TEFi võõrustava organisatsiooni panus, kes pakub TEFile eksperdituge oma eelarvest).

Kaasrahastamise kohustuste võtmise kinnitus on kohustuslik lisa tehisintellekti valdkonna TEF-konkursside jaoks jaotises „Vastuvõetavus ja dokumendid“ ning projektikonkursi tekstis on esitatud võimalik vorm.

Vajaliku parlamendi heakskiidu või muu sarnase korral võib selle muuta kaasrahastamise kohustuse võtmise kavatsuseks ja selgitada konkreetset olukorda, miks kaasrahastamine ei ole veel tagatud. Näiteks on parlamendi heakskiit endiselt vajalik ja see toimub pärast projektikonkursi lõppu (märkida eeldatav kuupäev).

Toetuse allkirjastamine on viimane punkt, mille abil kontrollida, kas kaasrahastamine on olemas. Selles etapis peab toetusesaaja allkirjastama ka auavalduse, teatades, et ta saab kavandatud tegevust ellu viia.

Kui kaasrahastamist ei toimu, on see toetusesaaja risk.

Ajakohastatud 4. mail 2022:

Selleks et toetusesaaja saaks toetuslepingule alla kirjutada, peab ta kõigepealt allkirjastama kirjaliku kinnituse, milles ta muu hulgas kinnitab, et:

• on pühendunud meetmes osalemisele
• omama stabiilseid ja piisavaid rahastamisallikaid, et säilitada tegevus kogu meetme vältel ja tagada vajalik vastasrahastamine;
• omavad või omavad meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid

Digitaalse TEFi hindamise praeguse ajakava kohaselt peavad toetusesaajad allkirjastama vastavusdeklaratsiooni hiljemalt oktoobri keskpaigaks, et nad saaksid heale põllumajandustavale alla kirjutada novembris.

Ideaaljuhul, kui kaasrahastajaks on liikmesriik, kes kasutab ELi programmi (ERF või taaste- ja vastupidavusrahastu), tuleks see allkirjastada ligikaudu samal ajal kui digitoetus. Võimaldada digitoetuslepingu deklareerimist ELi sünergiatoetusena. Kui see ei ole võimalik ja näiteks ERFi kaasrahastamine allkirjastatakse hiljem kui digitoetus, tuleks ERFi kaasrahastamine allkirjastada ja digitoetus deklareerida sünergiatoetusena hiljemalt enne digitoetuse esimest vahemakset, kuna kuludeklaratsioon tuleb saata kõigepealt ERFi toetuse korraldusasutusele. Kuid isegi juhul, kui liikmesriik kaasrahastamisega viivitab, tuleb kirjalik kinnitus allkirjastada oktoobri keskpaigaks.

Osalemis- ja rahastamiseeskirjad on esitatud konkursikutse tekstis ja toetuslepingu näidises, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kohta. Tööprogrammis on sätestatud TEFi projektikonkursside suhtes kohaldatavad turvaeeskirjad, eelkõige programmi „Digitaalne Euroopa“ määruse 3. lisa artikli 12 lõike 6 kohta, mis on seotud valdkondlike tehisintellekti TEFide projektikonkurssidega (.pdf)

Kuidas näidata sellist kaasrahastamist ja kuidas vältida topeltrahastamist?

Projekte saab kaasrahastada rahastamisallikatest, mis on olemas juba enne projekti algust. Lisaks kaasrahastamist käsitlevale kirjale tuleb kaasrahastamine eelarvetabelis märkida rahalise toetusena. DIGITALi toetus katab 50 % rahastamiskõlblikest kuludest; Toetusesaajad vastutavad selle eest, et eri rahastamisallikad ei maksaks samu kulusid kaks korda. Finantsaudititega kontrollitakse ka topeltrahastamist. 

Teeme praegu koostööd liikmesriikidega, et hõlbustada taotlejate jaoks protsessi, pakkudes kontaktide loomist juba enne projektikonkursi algust. Infopäev algas 29. novembril 2021.

Lisateabe saamiseks laadige dokument alla (.pdf)

Euroopa Komisjon korraldas ürituse, mida toetas kontaktide loomise vahend, et toetada konsortsiumide arengut ja kohalike organisatsioonide kontakte oma riiklike esindajatega. Lähtepunktiks oli teabepäev 29. novembril 2021. Võite vaadata ka tabelit, milles on esitatud liikmesriikide esialgne huvi valdkondlike tehisintellekti TEFide kaasrahastamise vastu (.pdf)

Konkursikutse avaldamisele järgnev teine teabepäev toimub 28. veebruaril.

Lisateabe saamiseks ja registreerimiseks külastage veebisaiti

Kolmandate isikute tasuta mitterahalised sissemaksed on lubatud, kuid need ei mõjuta kulusid, st neid ei saa deklareerida kuludena. Neid tuleks kirjeldada taotlusvormi ja eelarvetabeli asjaomases punktis (nt punkt 4.2 „Tööpaketid ja tegevused“).

Kui olete lähetanud töötajaid kolmandale isikule tehtud makse vastu (sarnane juhtum nagu programmi „Horisont 2020“ puhul „tasulised mitterahalised sissemaksed“), võib need kulud katta artikli 6 lõike 2 punkti A alapunkti 3 alusel lähetatud isikutest. Lisaks võib DIGITALi vahenditest hüvitada 50 % alalise töötaja palgast, mis on eraldatud TEFile teenuste osutamiseks. Kaasrahastamine kuulub selles mõttes omavahendite alla.

Erasektori poolne rahastamine on võimalik ja see tuleks tagada enne, kui konsortsium esitab konkursikutse. Need võivad olla näiteks abisaajate omavahendid. Kui erasektori kaasrahastus pärineb muult organisatsioonilt, nt investorilt, tuleks kaasrahastuskirjale alla kirjutada erasektori rahastamisallikas. Seda lähenemisviisi tuleks ettepanekus selgitada, lisades tõendid selle kohta, et rahastamine on tagatud, et muuta konsortsium rahaliselt elujõuliseks.

Kui projektist saadakse tulu kolmandatele isikutele osutatud teenuste tõttu, tuleks see deklareerida koos kuludega.

Valdkondlikud TEFid lisatakse konkursikutsesse nr 2, mis peaks algama 22. veebruaril 2022 ja lõppema 17. mail 2022. Konkursikutse 2 täielik ajakava on esitatud tööprogrammis.

Ajakohastatud 4. mail 2022:

Sama meedet on võimalik rahastada taaste- ja vastupidavusrahastust ning programmist „Digitaalne Euroopa“, tingimusel et see on põhjendatud mõlema programmi suhtes kohaldatavate asjakohaste sätetega ning et on tagatud samade kulude topeltrahastamise vältimine. Oluline on see, et TEFid tuleb lisada komisjoni poolt heaks kiidetud riiklikesse kavadesse. Vaja on asjakohast koordineerimist. Topeltrahastamise puudumine on tagatud, pidades silmas liidu toetuse kindlaksmääramise eri viise liidu vahendite puhul, millest rahastamine on kombineeritud (tulemuspõhised ja tegelikud kulud), vältides kahtlust, et kulusid võib rahastada liidu eelarvest rohkem kui üks kord.

Samuti on võimalik ühendada programm „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF). Liikmesriik (liikmesriigid), sealhulgas ERFi toetuse asjaomane korraldusasutus, ja Euroopa Komisjon peavad oma tegevust võimalikult kiiresti koordineerima, et selgitada, kuidas kohaldatavaid eeskirju järgida.

Programmi „Digitaalne Euroopa“ ei saa kombineerida programmi „Euroopa horisont“ vahenditega ega erinevate programmi „Digitaalne Euroopa“ projektikonkursside raames.

Me uurime seda võimalust. Palun võtke meiega ühendust, kui teil on oma projekti kohta konkreetseid küsimusi.

Seadmete kohta vt selgitustega toetuslepingu punkti 6.2.C.2 üldiselt ja eelkõige järgmist lõiku:

Enne meetme alguskuupäeva ostetud seadmed – meetme jaoks kasutatud, kuid enne meetme alguskuupäeva ostetud seadmete amortisatsioonikulud on toetuskõlblikud, kui need vastavad artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Ülejäänud amortisatsioonikulud (seadmed ei ole enne meetme algust täielikult amortiseeritud) võivad olla rahastamiskõlblikud selle osa ulatuses, mis vastab meetme kestusele ja meetme eesmärgil tegeliku kasutamise määrale.

Praeguses etapis ei kavatse komisjon kasutada Euroopa digitaristu konsortsiumi valdkondlike tehisintellekti TEFide jaoks.

Kõigil konsortsiumi toetusesaajatel on õigus saada rahalisi vahendeid programmist „Digitaalne Euroopa“ ning kaasrahastamine peaks toimuma ka toetusesaajate tasandil.

Hüvitatud 50 % põhineb rahastamiskõlblikel kogukuludel toetusesaaja tasandil. Rahastamismäär arvutatakse rahastamiskõlblike kulude kogusumma alusel toetusesaaja kohta.

Osalemisnõuded määratakse kindlaks toetuslepingu näidises. Konkursikutse teksti võib lisada täiendavaid nõudeid osalejatele. Mõlemad dokumendid on kättesaadavad projektikonkursi käivitamisel.

Kavatseme kasutada sama riigiabi lähenemisviisi nagu Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis on üksikasjalikult välja toodud tööprogrammi lisades (.pdf). Valdkondlikud TEFide konkursikutsete tekstid sisaldavad ka teavet riigiabi lähenemisviisi kohta.

Ajakohastatud 4. mail 2022:

Üldise grupierandi määruse alusel valitud riigiabi lähenemisviisi tulemusena antakse TEFidele antav riigiabi edasi selle VKEdele. Selle tulemusena peavad konsortsiumid esitama riigi tasandil pakutavate teenuste hinnakirja. Kuna hinnakiri koostatakse riigi tasandil, tekivad konsortsiumis erinevad kulud, mis kajastavad konsortsiumis osalevate eri riikide erinevat kuluolukorda. Innovatsiooni nõuande-/tugiteenust osutav sõlm/satelliit väljastab ka saadud riigiabi tõendi. Konsortsium peab pidama arvestust väljamakstud riigiabi üle.

Ettepanek peab sisaldama üldist kohustust koostada objektiivsetel kriteeriumidel põhinev hinnakiri. See võib sisaldada näidishinnakirja, mida võidakse muuta.

Hinnakiri on vajalik VKEdele osutatud teenuste väärtuse hindamiseks riigiabi eeskirjade seisukohast. See on väärtus, mida klient saab, isegi kui teenust osutatakse väiksema summa eest või tasuta. VKE poolt tegelikult makstud hinna ja hinnakirjajärgse teenuse väärtuse vahe on VKE-le antud abi summa. Iga toetuse puhul tuleks saadud abisumma kanda tervikuna üle TEFi klientidele.

Taotluses seda ei nõuta, kuid võimalike TEFi kasutajate huvi väljendamine võib aidata põhjendada kavandatud TEFi kasulikkust ja võimalikku mõju.

Komisjon vaatab projekti läbi pärast iga aruandlusperioodi, mis on veel kindlaks määramata. Tõenäoliselt järgivad nad teiste programmi „Euroopa horisont“ projektide 18-kuulist rütmi. Projekti lõpus on võimalik teha audit. Liikmesriigid järgivad projekti läbivaatamisel oma kohaldatavaid eeskirju.

Jah, programmi „Digitaalne Euroopa“ raames on võimalik kasutada alltöövõttu. Alltöövõtt ei tohiks siiski ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Alltöövõtt peaks moodustama ainult piiratud osa. Kui üksuse panus on märkimisväärne, peaks ta saama toetusesaajaks. Pange tähele, et DIGITAL katab alltöövõtu ainult 50 % ulatuses ja ei ole mingit garantiid, et ülejäänud poole saab katta liikmesriigi vahenditest, kuna neil võivad olla erinevad alltöövõtukulude rahastamiskõlblikkuse tingimused. Riiklikest vahenditest katmata osa peab toetusesaaja katma muust rahastamisallikast.

Jah, see on põhimõtteliselt võimalik. Sama tegevuse topeltrahastamine on siiski keelatud. Vastavates taotlustes peab üksus selgelt selgitama, miks ja kuidas tema osalemine kahes eri konsortsiumis ei kattu.

See on osa ettepaneku väljatöötamisest, et keskenduda valdkondadele, kus TEFi on kõige rohkem vaja. Ettepanekud võiksid juba koguda potentsiaalsetelt kasutajatelt huvi, et hinnata vajadusi ja põhjendada oma ettepanekus, et väikese nõudluse oht on minimaalne.

Tasuta teenuseid osutatakse ainult rahastatud projekti kestel. Projektide raames tuleks välja töötada pikaajaline jätkusuutlikkuse kava.

Kestlikkuskava võib sisaldada kasumit, kuna see on pärast rahastamisperioodi, kuid ideaaljuhul tuleks see kasum uuesti investeerida TEFi ja selle teenuste edasiarendamisse.

Kui sellist liiki lisadokumente ei ole, võib neid lihtsalt mainida ettepaneku B osas.

Neid saab üles laadida muude lisadena.

Kas projektitaotluse B osa eelmiste projektide tabelis peaks see hõlmama kõiki konsortsiumi liikmeid või iga partnerit või ainult koordinaatorit?

Vastavalt digitaalse taotluse vormi mallile (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/digital/temp-form/af/af_dep_en.pdf) tuleb iga taotluses osaleja kohta märkida varasem projekt.

Avalik-õiguslikke üksusi ei loeta välismaise üksuse kontrolli alla kuuluvaks. See tingimus on märgitud digitaalse taotluse vormi jaotises „Organisatsiooni andmetes sisalduv konkreetne õiguslik seisund“.

TEFide pakutavad teenused on kavandatud nii, et need oleksid atraktiivsed suurele hulgale kasutajatele, mistõttu ei tohiks kasutajate leidmine muutuda peamiseks tegevuseks, et kompenseerida TEFi strateegilise suunitluse puudumist. Kuid mõned levitamis- ja teavitustegevused on rahastamiskõlblikud.

TEFide eesmärk on toetada tehnoloogiapakkujaid täiustatud tehisintellektipõhiste ja tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate katsetamisel ja valideerimisel tegelikes stsenaariumides. SCC TEFi jaoks võiksid kohalikud omavalitsused (nt omavalitsused) või avalike teenuste osutajad (energiahaldus, jäätmete kogumine, taristute kontrollimine ja hooldus) ning nende vastavad IT-meeskonnad pakkuda tehnoloogia pakkujatele andmeid ja taristut oma tehnoloogiate katsetamiseks ja valideerimiseks. Samuti võiksid nad toetada katse- ja eksperimenteerimistegevust. Seega võivad nad olla TEFide (toetusesaajate) osa.

ELi eri rahastamisprogrammidest antavad toetused peavad olema omavahel seotud ja vaja on kooskõlastamist teise toetust andva asutusega, tagamaks, et ei ületata piirmäära, mille kohaselt kaetakse 100 % hinnangulistest kuludest.

Täiendav teave: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/83902